Tsiviilasi nr 2-11-44409
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
25. jaanuar 2012.a, kell 14.00 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-44409
Tsiviilasi
AS-i Eesti Krediidipank väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised ja nende
pankrotihaldur
võlausaldaja: AS Eesti Krediidipank (registrikood 10237832, Narva mnt 4, Tallinn 15014); võlausaldaja lepinguline esindaja Katrin V , XXX võlgnik: AR(isikukood XXX; XXX, postiaadress XXX); ajutine pankrotihaldur Andres Hermet (Roseni 7, Tallinn 10111, e-post: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
17.01.2012
esindajad; ajutine
avaldus
AR
pankroti
Tsiviilasi nr 2-11-44409 100 eurot Andres Hermet’i arvelduskontole .
Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
20.09.2011 esitas võlausaldaja AS Eesti Krediidipank Harju Maakohtule avalduse võlgniku AR pankroti väljakuulutamiseks. 12.12.2011 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Andres Hermet’i, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande. 17.01.2012 kohtuistungil esitas AR kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. 06.10.2011 maksekorraldusega nr 81 on AS Eesti Krediidipank tasunud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 2 000 eurot.
AR on sündinud XXX. Võlgnik elab aruande koostamise ajal ajutisele haldurile teadaolevalt aadressil XXX. Töökoht: VM OÜ (registrikood XXX); kontaktandmed: XXX Võlgniku kohustused Ajutine haldur märgib, et tema käsutuses olevate andmete kohaselt on võlgniku suurimad võlausaldajad: - AS Eesti Krediidipank, kohustus summas 223 690,77 eurot; - AS DNB Liising, kohustus 4 540,08 eurot ja menetluskulud summas 479,33 eurot; - Swedbank AS negatiivne konto jääk ja selle eest viivise võlgnevus, kokku 437,87 eurot; - Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis teenustasu võlgnevus 27,90 eurot;
2(6)
Tsiviilasi nr 2-11-44409 -
maksuvõlad 0,71 eurot.
Teadaolevaid kohustusi, mida haldur on tuvastanud, on kokku vähemalt 229 176,66 eurot, millest suurema osa moodustavad käenduskohustused. Võlgniku varad Võlgniku arveldusarvetel on rahalisi vahendeid kokku 341,73 eurot. Ajutise halduri hinnangul ei oma võlgnikule kuuluvad LL OÜ, OÜ E , OÜ KMS ja OÜ T osad ilmselt olulist turuväärtust. Võlgniku kinnitusel nimetatud ettevõtetel igapäevast majandustegevust ei ole. Nimetatud äriühingutel on esitamata ka 2010 aasta majandusaasta aruanded. OÜ’l T on maksukohustus 5 876,99 eurot; OÜ KMS on maksukohustus 95,01 eurot. OÜ MG ja VM OÜ on töötavad äriühingud ja halduri esialgsel hinnangul võiks nimetatud äriühingute osade turuväärtus kokku olla ca 1 000 eurot. AR kinnitusel omab ta nõuet OÜ T vastu summas ca 191 735 eurot (omaniku laen). Nimetatud nõuet ei õnnestu ilmselt sisse nõuda, kuna OÜ T on võlgniku kinnitusel makseraskustes. Vastavalt Maanteeameti liiklusregistri väljavõttele kuulub AR’le 1975.a sõiduauto Jaguar XJ6. Võlgniku kinnitusel on sõiduk juba 2008.a antud varuosadeks, kuid liiklusregistrist on jäänud vastav kanne sõiduki kustutamise kohta tegemata. Ajutise halduri hinnangul puudub sõidukil reaalne turuväärtus. Vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele AR’le hetkel kinnisasju ei kuulu. Võlgnikule on kuulunud 10 390 m2 maatulundusmaa asukohaga XXX (registriosa nr XXX), mille võlgnik on võõrandanud 2004.a ning 2 865 m2 elamumaa asukohaga XXX (registriosa nr XXX), mis on võõrandatud 2006.a. Ajutise halduri esialgsel hinnangul moodustavad AR varad menetluse algatamise seisuga kokku ca 1 340 eurot. Ajutise halduri arvamus võlgniku varalise seisundi, maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta AR ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku kohustused tulenevad peamiselt AS C (äriregistrist kustutatud) eest antud isiklikest käendustest. Kuna nimetatud äriühing ei suutnud oma kohustusi võlausaldajate ees ise tasuda, on asutud vastavaid kohustusi välja nõudma käendajalt. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele ja maksejõuetus on tingitud võlgniku poolt AS C (äriregistrist kustutatud) kohustuste tagamiseks antud isiklikest käendustest tekkinud kohustustest, mida võlgnik ei ole suuteline täitma. Haldur ei ole käesolevate esialgsete andmete alusel tuvastanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks olnud kuriteo tunnustega tegu.
3(6)
Tsiviilasi nr 2-11-44409 Haldur ei ole ka tuvastanud, et menetluses esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114. Ajutine haldur on seisukohal, et AR on maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur teeb ettepaneku AR pankrot välja kuulutada. Andres Hermet palub määrata ajutise halduri tasu 1 080 eurot, tasule lisandub sotsiaalmaks 33 %, 356,40 eurot, näidates järgmiste tööülesannete täitmise:
Halduri toimiku koostamine – 0,5 tundi; Järelepäringute teostamine, pangakontode- ja muu vara arestimine – 1,5 tundi; Järelepäringute vastuste analüüs – 1,0 tundi; Tutvumine võlgniku varade ja kohustuste kajastamise ning esitatud alusdokumentidega – 1,5 tundi;
Ajutise halduri kulude hüvitisena palub Andres Hermet välja mõista 100 eurot, s.h
PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri
4(6)
Tsiviilasi nr 2-11-44409 ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et AR majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku vara väärtus on ca 1 340 eurot, teadaolevaid kohustusi on vähemalt 229 176,66 eurot, millest suurema osa moodustavad käenduskohustused. Ajutise pankrotihalduri arvates võlgniku seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna olemasolevatel andmetel on võlgniku püsiv maksejõuetus välja kujunenud, tuleb AR pankrot välja kuulutada. Kohus selgitab, et PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara ja kohustuste kohta. PankrS § 89 lg 1 p 1 järgi võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust. Arvestades ajutise halduri aruandes toodut ja kohtuistungil väljaselgitatut, kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus hiljemalt kohtule järgmise aruande esitamise ajaks selgitama välja maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused ning kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu. Piisava aluse väljaselgitamisel tuleb halduril esitada võlgniku suhtes kuriteoteade ja kahjude hüvitamise nõue. Pankrotihalduril tuleb välja selgitada AR pankrotimenetluses tagasivõitmise võimalused ja vastavalt tulemustele tegutseda. Lisaks kohustab kohus haldurit kontrollima üle võlgniku äriühingud ja käima isiku juures, kes sai enda valdusse sõiduauto Jaguar XJ6 ning tuvastada sõiduki kerenumbri vastavus, et on tegu sama sõidukiga. Andres Hermet on andnud nõusoleku enda nimetamiseks AR pankrotihalduriks. Andres Hermet tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele, halduri kvalifikatsioonile ja kulutatud ajale. Menetlusosalised ei ole tasule ja kuludele vastuväiteid esitanud. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab AR’t (isikukood XXX) ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn) saali nr 1, 10. veebruaril 2012.a, kell 10.5. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.
5(6)
Tsiviilasi nr 2-11-44409
Hannes Olev Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.