lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-20308/19

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 24.01.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-20308/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.01.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1813
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank Liising Aktsiaselts10434248(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-11-20308

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2012. a Tartu

Tsiviilasja number

2-11-20308

Tsiviilasi

Swedbank Liising väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6736.87 eurot

Menetlusosalised ja nende

• Hageja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn) • Hageja esindaja Kadri Kõressaar • Kostja Svetlana Rand • Kostja esindaja Mehis Adamson 13. detsember 2011. a

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

AS

hagi

Svetlana

Ranna

vastu

võla

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista Svetlana Rannalt Swedbank Liising AS kasuks välja 3760.98 eurot (kolm tuhat seitsesada kuuskümmend eurot 98 senti) ja alates 02.05.2011.a viivis 0.25% päevas põhivõlalt 3564.04 eurolt. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 54 % ulatuses Svetlana Ranna ja 46% ulatuses Swedbank Liising AS kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1.Swedbank Liising AS esitas Svetlana Ranna vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevus 6933.81 eurot ja viivised. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Eliger Grupp OÜ 17.01.2007.a liisingulepingu sõiduauto Ford Focus kohta. Lepinguga kohustus hageja andma sõiduki kostja valdusesse ja kasutusse, kostja

kohustus tasuma selle eest makseid vastavalt maksegraafikule. Samal päeval sõlmisid hageja ja liisinguvõtja seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustusleppe. Kindlustusleppe kohaselt oli kindlustusandjaks Swedbank Varakindlustus AS, kindlustusvõtjaks liisinguvõtja ja soodustatud isikuks hageja. Liisinguvõtja rikkus oma kohutusi, jättes tasumata lepingujärgsed põhiosa- ja intressimaksed ning kindlustusmaksed. Hageja arvestab võlgnevuselt lepingu p 5.1 alusel viivist 7% aastas. 17.01.2007.a sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr 0150504L, mille kohaselt kostja pidi käendajana tagama solidaarselt liisinguvõtjaga liisingulepingust nr 0150504L tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmise. Käendatavaks summaks on 22 511.69 eurot. Hageja saatis liisinguvõtjale 12.02.2009.a teatise lepingu ülesütlemise kohta ning palus võlgnevuse kustutada 14 päeva jooksul. Liisinguvõtja võlgnevust ei kustutanud ning hageja luges lepingu erakorraliselt üles öelduks alates 14.04.2009.a. Hageja saatis 12.02.2009.a ning 30.12.2009.a kostjale teatise, milles palus liisingulepingust tulenev võlgnevus tasuda, kostja ei ole seda tasunud. Liisinguvõtjal tekkis lepingu üldtingimuste p 7.5 kohaselt kohustus anda vara valdus hagejale üle. Vara võõrandati läbi Valoor AS. Hageja on tasunud vara tagastusteenuse, müügieelse tehnilise ülevaatuse ja sõiduki realiseerimise eest makstava tasu eest. Tagastusteenust osutas Credit Expert OÜ, vara tagastati osaühingu vahendusel. Kostja võlgneb hagejale järgmised summad:

1.tasumata liisingumaksed ja intressivõlgnevus 987.26 eurot (debitoorne võlg);
2.viivisvõlgnevus 196.94 eurot;
3.vara jääkmaksumus 12 262.37 eurot (käibemaksuta);
4.vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud kokku 474.19 eurot. Kokku 13 920.76 eurot. Võlgnevusest tuleb maha arvestada vara realiseerimisest saadud 6986.95 eurot (käibemaksuta) ning kostjal on kohustus hüvitada hagejale 6933.81 eurot. Hageja esitas auto24.ee portaali väljavõtte ning leidis, et sõidukikeskmine müügihind oli 9765 eurot koos käibemaksuga. Kostja teatas hagejale võimalikust sõiduki ostjast, kuid liisingueset pakutakse müügiks varade müügiplatsil ning hageja müügiga ei tegele.

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Svetlana Rand vaidles hagiavaldusele osaliselt vastu. Kostja tunnistas hagi debitoorse võla ja viiviste osas, palus ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas järgmised seisukohad:
1.kostja tunnistas hagi debitoorse võla 987.26 euro osas;
2.kostja ei vaielnud vastu viivistele 196.94 eurot;
3.hageja ütles lepingu üles 14.04.2009.a ning kostja tagastas sõiduki 17.04.2009.a hageja poolt näidatud kohta AS-i Ascar Tartus, Turu 28. Kostja ei ole suhelnud Credit Expert OÜga ning arve summas 159.78 eurot (2500 krooni) on põhjendamatu;
4.liisingulepingu ülesütlemisel oli sõiduki jääkväärtus 12 262.37 eurot käibemaksuta;
5.sõiduki müügihind oli põhjendamatult madal. Kostja pani 20.04.2009.a internetilehele www.auto24.ee müügikuulutuse ning autole oli ostuhuviline hinnaga 160 000 krooni. Kostja edastas ostja kontaktid hageja esindajale Janek Skripkale. Kostja sai 10.05.2009.a kirja, mille kohaselt auto suunati müüki hinnaga 119 000 krooni. 18.05.2009.a võttis kostjaga ühendust uus huviline, kelle andmed kostja edastas Janek Skripkale. Janek Skripka ostjatega ühendust ei võtnud. Sõiduk müüdi 22.05.2009.a hinnaga 8244.60 eurot. Hageja võõrandas liisingueseme alla turuväärtust ja tekitas endale kahju. Kuna kostja oli leidnud autole ostja, on AS Ascar arve alusetu. Asjatundja Ruslan Serovi arvamuse kohaselt oli sõiduki väärtus 10 000 eurot.

KOHTU SEISUKOHAD

3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • 17.01.2007.a sõlmisid hageja ja Eliger Grupp OÜ liisingulepingu nr 0150504L sõiduauto Ford Focus kohta (tl 8-21, 28-30, 37-39, 44, 45); • 17.01.2007.a sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr 0150504L sama numbriga liisingulepingu käendamiseks, käendatavaks summaks oli 22 511.69 eurot (tl 22-23); • 17.01.2007.a sõlmis Eliger Grupp OÜ sõiduki kindlustusleppe, mis lõpetati 01.04.2009.a (tl 24-27); • 12.02.2009.a esitas hageja OÜ-le Eliger Grupp teatise lepingu ülesütlemise kohta (tl 59); • Sõiduki tagastas Lauri Rand 17.04.2009.a (tl 32-35); • Vaidlusalune sõiduk müüdi Ascar AS poolt 22.05.2009.a hinnaga 8244.60 eurot koos käibemaksuga, 6986.95 eurot ilma käibemaksuta (tl 31, 36); Seega on pooled sõlminud liisingulepingu VÕS § 361 mõttes. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata liisingumaksed ja intressi, viivise, vara realiseerimisega seotud kulutused ja vara jääkmaksumuse. Välja mõistetavast summast tuleks maha arvata vara realiseerimisest saadud summa.
4.Tasumata liisingumaksed ja intress Hageja palub kostjalt välja mõista debitoorse võlgnevuse summas 987.26 eurot. Kuna kostja on selles osas hagi õigeks võtnud, rahuldab kohus hagi liisingumaksete osas TsMS § 440 alusel.
5.Viivised Hageja palub kostjalt välja mõista viivised summas 196.94 eurot. Kuna kostja on selles osas hagi õigeks võtnud, rahuldab kohus selles osas hagi TsMS § 440 alusel. Vaidluse puudumise ei kontrolli kohus hageja esitatud viiviste arvestust.
6.Vara realiseerimisega seotud kulutused Üldtingimuste p 7.3 kohaselt kui liisinguandja ütleb liisingulepingu üles liisinguvõtja süülise käitumise tõttu, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale kõik põhjendatud kulud, mida liisinguandja kannab seoses liisingulepingu üles ütlemisega. Sama põhimõte tuleneb üldtingimuste p 3.7. Üldtingimuste p 7.5 ja 7.5.1 järgi kohustub liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemisel viivitamatult liisingulepingu valduse üle andma liisinguandja volitatud esindajale liisinguandja poolt kehtestatud tähtajal ja korras. Kui liisinguvõtja seda kohustust ei täida ning liisinguandja kannab seetõttu lisakulusid, on liisingvõtja kohustatud eeltoodud kulutused liisinguandjale hüvitama. Hageja palub kostjalt välja mõista vara realiseerimisega seotud kulud kokku 474.19 eurot. Hageja selgituste kohaselt on hageja tasunud vara tagastusteenuse, müügieelse tehnilise ülevaatuse ja sõiduki realiseerimise eest makstava tasu eest Info-Auto, Ascar Auto ja Credit Expert OÜ arvete alusel. Hageja on esitanud Ascar Auto AS arve ja maksekorralduse summas 371.01 eurot (tl 40-41), Credit Expert OÜ arve ja maksekorralduse summas 188.54 eurot (tl 42-43). Ilma käibemaksuta on summad kokku 474.19 eurot. Credit Expert OÜ tagastusteenuse kulud saaks välja mõista lisakuludena VÕS § 367 lg 4 järgi, kuid ainult juhul, kui liisinguandja on täitnud omapoolsed üldtingimuste p 7.5 tuleneva kohustuse ning teatanud liisinguvõtjale, kuhu ja mis ajaks sõiduk viia. Antud juhul öeldi leping üles 14.04.2009.a ja sõiduki tagastas kostja esindajana Lauri Rand 17.04.2009.a. Sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt on selle vastu võtnud Ascar AS esindajad. Seega ei ole hageja tõendanud, et ta oleks tegelikult Credit Expert OÜ teenuseid kasutanud. Asjaolu, et akti päises on nimi Credit Expert, ei tõenda teenuste kasutamist. Hageja ei ole näidanud ka seda, et ta oleks teatanud kostjale sõiduki tagastamise koha ja aja ning kostja

omapoolset kohustust ei täitnud. Asjaolu, et kostja on lubanud varasemalt korduvalt võla tasuda (tl 116) ei tähenda, et hageja oleks omapoolsed kohustused täitnud. Kostja on sõiduki tagastanud juba kolmandal päeval pärast lepingu lõppemist. Seega tuleb hageja taotlus tagastusteenuse kulude 188.54 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Ascar Auto arvel on kulusummana näidatud vahendustasu sõiduki realiseerimise eest (tl 40). Hageja on arve tasunud (tl 41). Kohus leiab, et igasuguse võõrandamisteenusega kaasnevad kulud ning nende väljamõistmine on põhjendatud. Hagejal ei olnud kohustust tegelda sõiduki võõrandamisega ise. Kohus peab hageja esitatud kulu mõistlikuks ning mõistab selle kostjalt välja. Hageja on näidanud summa ilma käibemaksuta ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 314.41 eurot.

7.Vara jääkmaksumus ja vara realiseerimisest saadud summa Liisingulepingu üldtingimuste p 3.7 kohaselt kui liisinguandja ütleb liisingulepingu üles ning võõrandab liisingueseme, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahjud (s.t liisingueseme võõrandamisest saadud summa ja liisinguvõtja poolt liisinguandjale liisingueseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe). VÕS § 367 lg 3 sätestab samas, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Seega sätestab seadus, et lähtuda tuleb liisingueseme väärtusest, kuid üldtingimuste kohaselt tuleks arvestada liisingueseme võõrandamisest saadud summa, s.t müügihinnaga. Kuna kostjal ei ole üldjuhul võimalik kontrollida liisingueseme võõrandamise protsessi ja kindlustada vara müük kõige parema võimaliku hinnaga, ei saa talle teha kohustuseks ka võimaliku riski ainult enda kanda võtmist. Riigikohus on erinevates lahendites (nt Riigikohtu 29. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-33-08, p 17; 20. juuni 2011.a otsus tsiviilasjas 3-2-1-52-11, p 15) korduvalt leidnud, et antud juhul on tüüptingimus (liisingulepingu üldtingimuste p 3.7) liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ja seega VÕS § 42 lg 1 järgi tühine. Kohus lähtub kahjude arvestamisel VÕS § 367 lg 3 sõnastusest. Kuivõrd kohus loeb liisingulepingu üldtingimuse tühiseks, jätab kohus tähelepanuta ka pooltevahelise kirjavahetuse müügi protsess kohta (tl 78-84). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tasumata liisingumaksete summa oli 12 262.37 eurot käibemaksuta. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kui suur oli sõiduki väärtus selle tagastamise hetkel. Hageja on sõiduki väärtuse tõendamiseks esitanud portaali auto24.ee väljavõtte, mille kohaselt sõiduki tagastamise ajal oli 2007.a registreeritud Ford Focuste keskmine hind 02.04.2009.a – 31.06.2009.a 9275 eurot ning 1505.2009.a – 30.06.2009.a 9765 eurot (tl 96-98). Kui lähtuda mootori võimsusest 2,0 ja tagastamise ajast 17.04.2009.a, oli sõiduki keskmine väärtus portaali andmete alusel 11 614.50 eurot (tl 98 ja pöördel). Kostja esitatud asjatundja arvamuse kohaselt oli sõiduki väärtuseks seisuga 30.10.2011.a 10 000 eurot (tl 108-110). Kostja esitatud asjatundja arvamus on esitatud seisuga 30.10.2011.a, kuid kuna auto väärtus teadaolevalt vanuse suurenedes väheneb, pidi sõiduki väärtus olema tagastamise hetkel pigem suurem kui asjatundja arvamuses toodud. Kohus leiab eeltoodu alusel, et sõiduki väärtuseks tagastamise hetkel tuleb lugeda 10 000 eurot (käibemaksuta). Sõiduki väärtust ei mõjuta asjaolu, et kostja pani sõiduki müügikuulutuse portaali auto24.ee (tl 77), kuna kostja ei organiseerinud sõiduki müüki tema poolt näidatud hinnaga.
8.Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 3760.98 eurot (debitoorne võlgnevus 987.26 eurot + viivised 196.94 eurot + vara realiseerimisega seotud kulutused 314.41 eurot + tasumata liisingumaksed 12 262.37 eurot - sõiduki väärtus 10 000 eurot). TsMS § 367 alusel mõistab kohus

välja viivise 0.25% päevas põhivõlalt 3564.04 eurolt (võlg + kulutused + liisingumaksed – sõiduki väärtus).

9.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 54% ulatuses hageja ning 46% ulatuses kostja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja