lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-50069/10

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 24.01.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-50069/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.01.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1778
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
OAS § 30 lg 1OAS § 31 lg 1, 2OAS § 7 lg 1TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 445 lg 1Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramineVÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamineVÕS § 1045 lg 1Kahju tekitamise õigusvastasusVÕS § 1050 lg 1Süü vastutuse alusenaVÕS § 140 lg 1Kahju hüvitamise piiramine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Sotsiaalkindlustusamet70001975(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 24.01.2012.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number

2-11-50069

Tsiviilasi

Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu hagi AJ’i vastu kahju hüvitamise nõudes

Hagihind

160,46 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu Hageja: (registrikood: 70001975; asukoht: Lembitu 12, Tallinn 15092; telefon: 6408118; e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: Pille Martin (e-post: [email protected]); Kostja: AJ (isikukood: XXX; elukoht: XXX).

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt AJ`ilt (isikukood XXX) hageja Eesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti kaudu kasuks välja 160 (ükssada kuuskümmend) eurot ja 46 senti. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja AJ`i kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 23.09.20262-25-128456/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Hageja esitas kohtule 19.10.2011.a hagiavalduse kostja vastu kahju hüvitise 160,46 euro nõudes. Hageja teatas kohtule, et ta on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse oma 28.10.2011.a määrusega. Kohus lahendab asja lihtsustatud korras. Kostja esitas kohtule vastuse hagile 07.11.2011.a. Hageja vastas kostja seisukohtadele omakorda 18.11.2011.a.
3.Kohus selgitas pooltele oma 21.11.2011.a pöördumises, et kostjal tuleb vastata hageja 18.11.2011.a seisukohtadele. Kohus selgitas kostjale, et kostjal tuleb kahju hüvitise vähendamiseks esitada kohtule vastavasisuline põhistatud taotlus. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule hiljemalt 09.12.2011.a kõik oma täiendavad sisulised vastuväited, tõendid ja tõendeid puudutavad taotlused. Kohus andis hagejale omakorda võimaluse kostja seisukohtadele vastata hiljemalt 30.12.2011.a. Mõlemal poolel oli võimalik esitada kohtule lõplikke seisukohti hiljemalt 16.01.2012.a.
4.Kostja esitas kohtule täiendavad seisukohad 06.12.2011.a.
5.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Hageja nõue ja selle põhjendused
6.Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostja 29.11.2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-8354 süüdi kuriteos, mille tagajärjel sai AZ püsiva tervisekahjustuse. Kuriteo ohver AZ esitas Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniametile 01.06.2010.a ohvriabiseaduse alusel püsivast töövõimetusest tuleneva riikliku hüvitise taotluse. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti 03.09.2010.a otsusega nr 251 hüvitati kuriteo ohvri püsivast töövõimetusest tulenev kahju ajavahemikul 30.03.2010.a kuni 30.09.2010.a summas 160,46 eurot.
7.Hageja märkis, et ohvriabi seaduse (OAS) § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. OAS § 31 lg 2 alusel on riigi esindajaks regressinõude asjades sotsiaalminister. Sotsiaalministri 19.08.2008.a määrusega nr 43 kinnitatud „Sotsiaalkindlustusameti põhimääruse“ § 2 lg 2 p 17 alusel on Sotsiaalkindlustusameti ülesandeks riigi esindamine kohtuvaidlustes oma pädevuse piires. Sama määruse § 3 lg 2 p 16 järgi on Sotsiaalkindlustusameti peadirektoril õigus anda ametnikele volitusi. Sotsiaalkindlustusameti peadirektor on volitanud hageja esindajat hagejat esindama.
8.Kohtule 18.11.2011.a esitatud seisukohtades märkis hageja, et kostja on vastutav tekitatud kahju eest VÕS § 1043 alusel. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et kriminaalasja arutamisel kohtus pakkus ta kannatanule tervisekahju hüvitamist, kuid kannatanu keeldus sellest. Lisaks on kostjal endal püsiv töövõimetus 80% ulatuses kuni 2015.a seoses üldhaigestumisega. Hetkel viibib kostja kinnipidamisasutuses ja on riigi poolt ülalpeetav. Kostja leidis, et kohus peaks arvestama kannatanu keeldumist. Kostja leidis, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuna kostjal puuduvad menetluskulude kandmiseks vahendid.
10.06.12.2011.a esitas kostja kohtule täiendava vastuväite. Kostja rõhutas uuesti, et ta pakkus kriminaalaja arutamisel Harju Maakohtus kannatanule rahalist kompensatsiooni, kuid kannatanu keeldus sellest. Tollel ajal oli kostjal võimalik kompensatsiooni pakkuda, kuigi ta oli ka siis 80% ulatuses töövõimetu. Kostja viibib vanglas ega saa töövõimetuspensioni. Kostjat on seni toetanud pensionärist ema, kuid alates 2012.a jaanuarist see enam võimalik ei ole ja kostja on täielikult maksejõuetu. Vanglas ei leia kostja ka tööd, kuna on töövõimetu kuni 2015. aastani. Kostja palus kohtul seda arvestada ja lükata rahaline nõue edasi aega, mil kostja vabaneb vanglast. Siis oleks kostja suuteline tegema maksegraafiku ja leidma vahendeid.

Kohtuotsuse põhjendused

11.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus kuulub tervikuna rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
12.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et kostja mõisteti Harju Maakohtu 29.11.2010.a jõustunud otsusega kriminaalasjas nr 1-10-8354 süüdi kuriteos, mille tagajärjel sai AZ püsiva tervisekahjustuse. Süüdistusakti kohaselt pani kostja 09.03.2010 joobeseisundis toime teise inimese tapmiskatse, kuna ta tahtlikult tõukas elumaja 9. korruse korteri aknast alla AZ, kes kukkus I korruse peaukse varikatusele. Kannatanu jäi ellu tänu kiirabi kohesele sekkumisele ning kannatanule põhjustati seeläbi eluohtlik tervisekahjustus Kuriteo ohver AZ esitas Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniametile 01.06.2010.a ohvriabiseaduse alusel püsivast töövõimetusest tuleneva riikliku hüvitise taotluse. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti 03.09.2010.a otsusega nr 251 hüvitati kuriteo ohvri püsivast töövõimetusest tulenev kahju ajavahemikul 30.03.2010.a kuni 30.09.2010.a summas 160,46 eurot.
13.Kostja on hageja nõudele vastu vaielnud põhjusel, et ta pakkus kriminaalasja menetlemisel Harju Maakohtul kannatanule kompensatsiooni, kuid kannatanu keeldus sellest. Samuti on kostja hageja nõudele vastu vaielnud põhjusel, et ta on ise 80% ulatuses töövõimetu kuni 2015.a, viibib kinnipidamisasutuses ega oma eeltoodud asjaolude tõttu mingisugust sissetulekut. Kostja leidis, et temalt hüvitise väljamõistmine tuleks vähemalt edasi lükata kuni kostja vabanemiseni.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kannatanule kehavigastuse või tervisekahju tekitamise puhul tegemist kahju õigusvastase tekitamisega. Kahju õigusvastase hüvitamise nõude esitamisel peab hageja tõendama kahju põhjustanud sündmuse, kostja teo õigusvastasuse, kahju suuruse ja põhjusliku seose kahju tekitanud sündmuse ning kahju vahel. Kostjal on omakorda VÕS § 1050 lg 1 alusel võimalik tõendada, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi.
15.Käesolevas asjas on kostja tegu, teo õigusvastasus ning kostja süü tõendatud Harju Maakohtu 29.11.2010.a jõustunud otsusega kriminaalasjas nr 1-10-8354, mille üle poolte vahel vaidlus puudub. Samuti puudub vaidlus poolte vahel selles, et kannatanule on hüvitis välja makstud ohvriabi seaduse alusel nimelt kuriteo läbi tekitatud tervisekahju tõttu. Eeltoodu alusel leiab

kohus, et kostja on vastutav kannatanule tekitatud kahju eest.

16.OAS § 7 lg 1 alusel makstakse antud seaduse alusel hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toime pandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele. Vägivallakuriteoks loeb sama seaduse § 8 lg 1 otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu, mille tagajärjeks on kannatanu surm või raske tervisekahjustus. Hüvitise suuruse määramisel võetakse muuhulgas aluseks kannatanu töövõimetusest tulenev kahju. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et hageja maksis kannatanule ohvriabiseaduse alusel hüvitist summas 160,46 eurot, mida tõendavad Põhja Pensioniameti Tallinna Büroo teatis (toimiku lk 5), kuriteoohvrile riikliku hüvitise määramise otsus nr 251 (toimiku lk6-7) ja kannatanul püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus nr 652501 (toimiku lk 34-35).
17.OAS § 30 lõikest 1 tuleneb, et antud seaduse alusel hüvitise taotlemine ja hüvitise määramine ei piira hüvitise saaja õigust nõuda vägivallakuriteoga tekitatud kahju hüvitamist üldistel alustel. Kohus leiab, et seega ei välista kannatanu enda poolt võimalike tsiviilnõuete esitamine kuriteo toime pannud isiku vastu või nende nõuete esitamata jätmine kannatanu õigust saada hüvitist ohvriabi seaduse alusel. Vägivallakuriteo ohvriks langenud isikul oli õigus esitada taotlus ohvriabi seaduse alusel hüvitise saamiseks sõltumata sellest, kas ta keeldus või ei keeldunud hüvitise saamisest otse kostjalt. Seega ei saa kohus käesoleva asja lahendamisel arvestada kostja vastuväidet, mille kohaselt kannatanu kostjalt endalt hüvitist saada ei soovinud. Selline vastuväide ei ole OAS § 30 lg 1 alusel asjakohane.
18.OAS § 31 lg 1 sätestab, et pärast ohvriabi seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast. Seega oli hagejal õigus esitada välja makstud hüvitisest tulenev regressinõue kostja vastu.
19.Kostja on palunud kohtul hagi rahuldamisel arvesse võtta, et ka tema on töövõimetu ning kinnipidamisasutuses viibimise tõttu puudub tal sissetulek. VÕS § 140 lg 1 sätestab, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõetamatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.
20.Kohus leiab, et käesolevas asjas puudub alus hüvitise vähendamiseks või ka selleks, et võimaldada kostjal maksta hüvitist alles alates 2015. aastast. Kostja poolt esile toodud asjaolud ei anna kohtu hinnangul alust kostjale selliste soodustuste võimaldamiseks.
21.VÕS § 140 lg 1 alusel on hüvitise vähendamise eelduseks see, et kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada vastutuse iseloomu, pooltevahelisi suhteid ja kahju tekitaja süü astet. Antud asjas ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid väita, et kuriteo toime pannud kostjalt kahju hüvitise väljamõistmine oleks kostja suhtes ühelgi viisil ebaõiglane. Kostja tekitas kannatanule raske tervisekahjustuse ning jõustunud kohtuotsuse kohaselt sooritas kostja tegelikult tapmiskatse. Selliste asjaolude korral ei ole kohtu hinnangul VÕS § 140 lg 1 kohaldamine võimalik. Kuriteo toime pannud isikuna tuleb kostjal arvestada oma teo tagajärgedega ning kahju hüvitise väljamõistmine kostjalt on sellises olukorras õiglane.
22.Arvestades hüvitise suurust, ei pea kohus võimalikuks võimaldada kostjal asuda selle tasumisele alles alates 2015. aastast. Kuigi kostja esitatud tõendite kohaselt on kostja 80%

ulatuses töövõimetu, ei ole kostja tõendanud, et sellest tulenevalt on tal mistahes sissetuleku omamine täielikult välistatud enne kinnipidamisasutusest vabanemist. Kohus arvestab seejuures, et kostja esitatud püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse nr 699168 (toimiku lk 25) kohaselt on kostja püsiv töövõimetus tingitud alkoholi liigtarvitamisest. Seega on kostja enda tegevus kaasa toonud olukorra, kus ta on muutunud osaliselt töövõimetuks. Kohus leiab, et kirjeldatud asjaolude pinnalt ei ole võimalik kostja taotlust rahuldada ega võimaldada tal hüvitist maksta alles kostja enda poolt soovitud ajal. Eeltoodu alusel leiab kohus kokkuvõtlikult, et hageja hagiavaldus kuulub tervikuna rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 160,46 eurot.

23.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Anu Uritam Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium