Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot ( TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

TEHTUD JÄRELDUSED

Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 17-18), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 08.novembril 2011 (tl 23). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmis 04.07.2010 hageja kostjaga aastaks tähtajalise üürilepingu. Kosta asus kasutama eluruumi aadressil xxxx xxx xxxxx. Kostja lahkus sealt enne üürilepingu tähtaja lõppemist 15.02.2011 omavoliliselt, jättes hagejat sellest etteteavitamata. 2010 aasta lõpul jättis kostja osaliselt tasumata detsembri osamakse ning täielikult 2011 aasta jaanuari ja veebruari, mis sisaldasid ka tasumata kommunaalteenuseid kogusummas 511 eurot. 03.05.2010 pöördus hageja elukaaslane hageja volitusel Lõunalaenud inkasso poole. Viimane esitas kostjale kirjaliku võlanõude. Kostja, kätte saanud võlanõude, andis kirjaliku võlatunnistuse ja esitas ettepaneku, mille alusel soovis alustada võlgnevuse tasumist igakuise vähemalt 65 euro suuruste osamaksetena. Hagiavalduse esitamise seisuga pole kostjalt laekunud ühtegi osamakset. Kostja võlgnevus hageja ees on kokku 924, 91 eurot, millest

2 (4)

põhivõlg on 511 eurot ja 413, 91 eurot on hageja arvestanud viivist. Viivise arvestamisel on hageja lähtunud üürilepingus p 8.2 sätestatud viivisemäärast ja sissenõutavaks muutus võlgnevus hageja käsitluses kuupäevast, mil kostja lahkus üüripinnalt. Neil asjaoludel taotleb hageja VÕS §-de 30 lg 1; 76 lg 1; 82 lg 1; 101 lg 1 p 1 alusel 924, 91 euro väljamõistmist hageja elukaaslase A. A. kontole. Hageja on oma nõude põhjendamiseks esitanud kohtule poolte vahel sõlmitud üürilepingu, viivisearvestuse, võlatunnistuse, Lõunalaenud OÜ poolt esitatud võlanõude ja väljavõtte maksehäireregistrist ( tl 6-14). Tulenevalt VÕS §-dest 271; 292 lg 1 kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb see võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 924, 91 eurot. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas 342, 25 eurot, mis koosneb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 102, 25 eurot ja õigusabikuludest 240 eurot (tl 34-35; 38-40; 10). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vastavalt hagihinnale riigilõiv hagiavalduse esitamisel 102, 25 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

3 (4)

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata asja keerukust, menetlusele kulunud aega ja piirmäärasid, kuid samuti kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist Lõunalaenud OÜ poolt esitatud arve nr V-1-05 alusel, 02.05.2011. Arve spetsifikatsiooni kohaselt on arve esitatud inkasso teenuse eest ( L. S. ) summas 240 eurot ( tl 15). Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-63-10 selgitanud, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Arvel märgitud teenuse kirjelduste kohaselt on arve esitatud inkassoteenuse eest. Hageja on hagiavalduses märkinud, et hageja on pöördunud kohtueelses menetluses inkassoteenust pakkuva OÜ Lõunalaenud poole. Seega on hageja esitanud arve õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses ning kohus ei loe hageja esindaja põhjendatuks kuluks arvet nr V-1-05 summas 240 eurot. Samuti märgib kohus täiendavalt, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses saab õigusteenuse kulu olla esindaja kulu TsMS § 144 p1 alusel. Nimetatud kulu väljamõistmine eeldab, et taotleja kasutas menetluses lepingulist esindajat, kes on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218 sätestatule. Käesolevas asjas on hageja allkirjastanud hagiavalduse. Kohtule esitatud õigusabikulu arve kohaselt on lepingu pool juriidiline isik, kes ei saa olla esindajaks TsMS § 218 mõttes. Seega leiab kohus, et ka eeltoodud põhjusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista menetluskuluna õigusabikulud summas 240 eurot. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv 102, 25 eurot.

Heiki Kolk Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.