Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 20.01.2012, Rapla Tsiviilasja number 2-10-54025 Tsiviilasi OÜ Fonderline hagi Priidu Rõõmuse vastu 11 184,54 euro väljamõistmiseks ja iseseisva nõudega kolmanda isiku Marek Mändma avaldus alusetult omandatud nõudeõiguse tagastamise kohustuse tuvastamiseks ja vastava tahteavalduse andmise kohustamiseks Tsiviilasja hind 63 933,54 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Fonderline OÜ (reg.nr 10875892, Tõrva, Kevade 3A), hageja esindajad juhatuse liige Marek Mändma ja vandeadvokaat Siim Roode; iseseisva nõudega kolmas isik Marek Mändma, isikukood xxxxxxxxxxx, kostja Priidu Rõõmus ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx), iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel OÜ Võlakütid, reg nr 11662905, Tallinn, Jõe 3; kostja Priidu Rõõmuse ja iseseisva nõudeta kolmanda isiku OÜ Võlakütid esindaja vandeadvokaadi vanemabi KalleKaspar Sepper Kohtuistungi toimumise aeg 16.11.2011 Resolutsioon Jätta Fonderline OÜ hagi Priidu Rõõmuse vastu 11 184,54 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Jätta iseseisva nõudega kolmanda isiku Marek Mändma avaldus alusetult omandatud nõudeõiguse tagastamise kohustuse tuvastamiseks ja vastava tahteavalduse andmise kohustamiseks rahuldamata. Menetluskulud jätta Fonderline OÜ ja iseseisva nõudega kolmanda isiku Marek Mändma kanda.
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Pooled sõlmisid 23.01.2007 kinnistu jagamise ja jagamise teel tekkiva kinnistu müügilepingu ja asjaõiguskokkuleppe. Ostuhind oli lepingu kohaselt 6 000 000.- kr, millest 2 000 000 oli tasutud enne müügilepingu sõlmimist ja ülejäänud tuli tasuda 22.02.2007. Pooled sõlmisid 02.02.2007 suulise tähtajatu intressita laenulepingu, mille alusel andis kostja hagejale laenu 1 000 000 kr. Hageja tasus kostjale 02.04.2007 müügilepingu alusel 3 000 000.- kr. 03.04.2007 tasus hageja kostjale 1 000 000 kr selgitusega vastavalt lepingule. 04.09.2009 sõlmisid pooled laenu- ja käenduslepingu, millega pooled leppisid kokku selles, et hageja tagastab 02.02.2007 suulise tähtajatu intressita laenulepingu alusel saadud laenujäägi 825 000.- kr osamaksetena hiljemalt 20.12.2010. Hageja tegi 17.09.2010 kostjale 04.09.2009 laenu- ja käenduslepingu tühistamise avalduse ja nõudis alusetult tasutud 175 000.- kr tagastamist 21 päeva jooksul nõude saamisest arvates. Nõuet kostja täitnud ei ole. Poolte vahel sõlmiti 2007.a jaanuaris ja veebruaris kaks lepingut, kinnistu müügileping ja laenuleping. Vaidlusaluse ülekande tegemise ajal 03.04.2007 võlgnes hageja kostjale mõlema lepingu alusel 1 000 000.- kr. Hagejal oli 03.04.2007 õigus tähtajatu intressita laenuleping etteteatamata üles öelda ja laen tagastada. Tulenevalt VÕS § 88 lg 1 sätestatust oli hagejal õigus määrata, millise kohustuse täitmiseks võlausaldajale raha üle annab. Märkides ülekande selgitusse „vastavalt lepingule“, määras hageja, et annab raha üle laenulepingu täitmiseks. Ajavahemikul 03.05.2007 kuni 18.10.2008 tasus hageja kostjale kokku 175 000.- kr. 04.11.2009 sõlmisid pooled laenu- ja käenduslepingu. Nimetatud laenu- ja käenduslepingu sõlmimisel 30 kuud pärast esialgse õigussuhtes tekkimist tegutses hageja olulises eksimuses tehingu asjaolude suhtes. Hageja jättis tähelepanuta asjaolu, et oli 22.02.2007 suulise tähtajatu intressita laenulepingu alusel saadud laenu täies ulatuses tagasi maksnud. Sellest tulenevalt tühistas hageja 04.11.2009 laenu- ja käenduslepingu TsÜS § 92 lg 3 p 3 alusel. Tühistamisavalduse on kostja kätte saanud. Kostja väite kohaselt on hageja kostjale tasunud tühistatud laenulepingu alusel 175 000.- kr. Kostjal tuleb alusetult saadu tagastada. Hageja nõue Hageja esindaja M.Mändma palub VÕS §-de 398 lg 2; 88 lg 1; 1028 lg 1 alusel kostjalt välja mõista 175 000.- kr. Iseseisva nõudega kolmanda isiku Marek Mändma avaldus Pooltel on vaidlus selles, kas hageja on kostjale tagastanud 02.02.2007 suulise intressita laenulepingu alusel saadud 1 000 000 kr ja tasunud 04.11.2009 eksimuse mõjul sõlmitud ja
17.09.2010 tühistatud laenulepingu alusel 175 000 kr, mille ulatuses on kostja alusetult rikastunud. Asja lahendamiseks tuleb tuvastada, kas 04.11.2009 laenulepingu tühistamise eeldused olid tühistamisavalduse tegemise ajal 17.09.2010 täidetud ja tühistamine kehtiv või esinevad muud alused, mille tõttu on kostja 04.11.2009 laenu- ja käenduslepingust tulenev nõue hageja vastu põhjendamatu. M.Mändma on vaidlusaluse lepingu pool, kes vastutab käendajana solidaarselt hageja kohustuste täitmise eest. M.Mändmal on õigustatud huvi esitada nõue poolte vahelise vaidluse eseme suhtes. Vaidlusaluse 04.11.2009 laenu- ja käenduslepinguga tunnistab hageja laenulepingust tuleneva kohustuse olemasolu, seega on nimetatud leping oma olemuselt võlatunnistus. Hageja on leidnud, et on võlatunnistuse andnud eksimuse mõjul ning seega on õigustatud selle tühistama. Asjas on dokumentaalsete tõenditega tõendatud, et hageja on enne 04.11.2009 laenu- ja käenduslepingu sõlmimist kostjale tasunud 1 000 000 kr selgitusega vastavalt lepingule. Makse tegemise ajal oli kostjal hageja vastu rahaline nõue, mille hageja oli õigustatud täitma. Hageja on oma õigust teostanud ja suulise intressita ja tähtajatu laenulepingu alusel saadud laenu summas 1 000 000kr kostjale tagasi maksnud. Seega kohustus, mille olemasolu 04.11.2009 võlatunnistusega tunnistati, tegelikult ei olnud. Käesoleval juhul on kostja saanud hagejalt suuliselt intressita tähtajatust laenulepingust tuleneva kohustuse täitmisena nii raha kui võlatunnistuse kohase nõudeõiguse. Võlatunnistuse saamise ajal oli sellega tunnistatud kohsutus raha maksmisega täidetud ja lõppenud. Seega sai kostja hagejalt võlatunnistusega nõudeõiguse kohustuse, mida ei olnud olemas, täitmisena ja see tuleb VÕS § 1028 lg 1 kohaselt tagastada. Kolmas isik palub tuvastada kostja kohustus tagastada VÕS § 1028 lg 1 alusel hagejael ja kolmandale isikule 04.11.2009 laenu- ja käenduslepingust tulenev nõudeõigus. Võlatunnistuse kui lepingu tagastamine toimub nõudeõiguse loovutamisega, milleks on vajalik üleandja tahteavaldus. tahteavalduse alusel hagejale ja kolmandale isikule 04.11.2009 laenu- ja käenduslepingust tulenev nõudeõigus. Iseseisva nõudega kolmanda isiku nõue Iseseisva nõudega kolmas isik M.Mändma palub TsÜS § 68 lg 5 alusel tuvastada kostja kohustus anda järgmise sisuga tahteavaldus: Priidu Rõõmus annab 04.11.2010 Priidu Rõõmuse ja Fonderline OÜ vahel sõlmitud laenu- ja käenduslepingust tulenevad nõudeõiguse summas 52 727,11 eurot koos seda tagavate õigustega ja õigusega leppetrahvile ning viivisele tasuta üle Fonderline OÜle. Kostja ja iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel seisukohad Kostja ja iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel esindaja K.-K.Sepper palub jätta nii hagi kui ka iseseisva nõudega kolmanda isiku M.Mändma avaldus rahuldamata. Ta leiab, et hageja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik ja M.Mändma kui hageja juhatuse liige omasid või pidid omama ülevaadet kõigist kostja ja hageja vahelistest tehingutest. 03.04.2007 teostas hageja makse summas 1 000 000.- kr kostja kontole müügilepingust 2 tuleneva kohustuse katteks. Laenulepingu katteks on kostjale laekunud 175 000.- kr. 04.11.2009 ehk peaaegu 3 aastat peale laenulepingu sõlmimist eelnesid laenu- ja käenduslepingu sõlmimisele hageja ja M.Mändma advokaadi Siim Roode ning kostja advokaadi Toivo Viilupi vahelised läbirääkimised. Läbirääkimiste üheks objektiks oli laenulepingu alusel väljastatud laenusumma jäägi tagastamise tingimustes kokkuleppimine. Kostja, hageja ja M.Mändma ühine tahe oli kokku leppida laenulepingu alusel saadud laenusumma jäägi tagastamise tingimustes. Poolte ühist tahet on kinnitanud Laenu- ja käenduslepingu p-s 17 järgmiselt: Pooled avaldavad ja kinnitavad, et käesolev leping on poolte vahel eraldi läbi räägitud, kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ning vastab poolte ühisele tahtele ning et mõlemal poolel on võimalus lepingu sisu ja tingimuste sõnastust mõjutada. Arvestades asjaolu, et laenu- ja käenduslepingu sõlmimisele eelnesid pooli esindavate vandeadvokaatide
ulatuslikud läbirääkimised kõikide sõlmitava lepingu tingimuste üle ning asjaolust, et mõlemad advokaadid olid teadlikud kõikidest pooltevahelistest tehingutest, ei ole võimalik asuda seisukohale, et hageja ja M.Mändma sõlmisid laenu- ja käenduslepingu olulise eksimuse tõttu. Seega puudub alus laenu- ja käenduslepingu tühistamiseks. Hageja ja M.Mändma rahalise kohustuse aluseks olev laenu- ja käendusleping on kehtiv. Hageja ja M.Mändma on asunud seisukohale, et nad on laenu – ja käenduslepingu tühistanud. Tühistamise põhjusena märgivad hageja ja Marek Mändma asjaolu, et laenu- ja käenduslepingu sõlmimise ajaks oli laenusuhte esemeks olnud laenusumma hageja poolt kostjale juba tagastatud. Selline väide on ebaõige. Hageja ja M.Mändma on asunud väitma, et nad sõlmisid laenu- ja käenduslepingu, olles ekslikult arvamusel, et laenusummat ei ole kostjale tagastatud. Seega sisuliselt väidavad hageja ja M.Mändma, et nad ei teadnud, et laenusumma oli kostjale kogu ulatuses nende endi poolt tagastatud. Laenu- ja käenduslepingu tühistamine ei ole võimalik ainuüksi selle tõttu, et selle välistab TsÜS § 92 lg 5, mille kohaselt tehingu teinud isik ei või tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot. On ilmne, et juriidiline isik, kes tegutseb oma majandustegevuses, ja juriidilise isiku juhatuse liige, kes tegutseb oma kutsetegevuses raames, kannavad käesoleval juhul eksimuse riisikot asjaolu osas, millele tuginedes M.Mändma ja hageja soovisid tehingut tühistada. Ettevõte peab tulenevalt raamatupidamisseaduse § 2 lg-st 2 pidama raamatupidamist ning seega teadma, millised on tema rahalised kohustused. Käesoleval juhul väidavad juriidilisest isikust põhivõlgnik ja tema juhatuse liikmest solidaarvõlgnik, et nad olid eksimuses põhivõlgniku kohustuste osas kostja ees. Sellise eksimuse riisiko lasub iga kriteeriumi järgi hagejal ja selle juhatuse liikmeks oleval M.Mändmal, mis välistab laenu- ja käenduslepingu tühisusele tuginemise hageja ja M.Mändma poolt tervikuna. Laenu- ja käendusleping sõlmiti poolte vahel 04.11.2009. Esimene makse nimetatud lepingu alusel pidanuks hageja poolt tehtama 31.12.2009. Seda makset tehtud ei ole. Laenu- ja käenduslepingu tühisusele on hageja ja M.Mändma tuginenud alles 17.09.2010, s.o u 11 kuud peale lepingu sõlmimist, tehes seda mitte kostjale, vaid Võlakütid OÜle esitatud tahteavalduses. Avaldus tehingu tühistamiseks tuleb teha teisele tehingu poolele. Võlakütid OÜ ei ole laenu- ja käenduslepingu pooleks, sest kostja ei ole loovutanud lepingut, vaid nõude. Nõude loovutamisel ja lepingu loovutamisel on erinev regulatsioon – lepingu loovutamine eeldab lepingu teise poole nõusolekut, mida nõude loovutamine ei eelda. On ilmne, et kui nõude loovutamisega ei lähe loovutuse saajale üle õigus leping üles öelda, siis ei saa see üle minna ka vastupidisel juhul - seega ei ole hageja ega M.Mändma käesoleva ajani laenu- ja käenduslepingut tühistanud, sest tühistamisavaldust tehingu teisele poolele esitatud ei ole. Isegi siis, kui asuda seisukohale, et hageja ja M.Mändma on kostjale tehingu tühistamise avalduse käesolevaga esitanud, on ilmne, et nad on faktiliselt minetanud tehingu tühisusele tuginemise õiguse TsÜS § 99 lg 1 p 2 alusel. M.Mändma nõue on esitatud vale isiku vastu. Kostja ei saa tahteavaldust anda ainuüksi selle tõttu, et laenu- ja käenduslepingust tulenevaid õigusi tal enam ei ole, sest need on loovutatud Võlakütid OÜle. Seega on M.Mändma esitanud hagi vale isiku vastu, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi ega iseseisva nõudega kolmanda isiku avaldus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. TsÜS § 92 lg 3 p 3 sätestab, et tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud.
Lepingu tühistamise avaldusest nähtub, et Marek Mändma ja OÜ Fonderline tegid 17.09.2010 avalduse, millega tühistab Priidu Rõõmuse, OÜ Fonderline ja M.Mändma vahel sõlmitud laenu- ja käenduslepingu TsÜS § 92 lg 3 p 3 alusel. Fonderline OÜ juhatuse liikme M.Mändma vande all antud seletusest nähtub, et 04.11.09 laenu- ja käenduslepingule kirjutas ta alla kostja ja tema advokaadi tugeva surve all. Ta ei mäletanud asju, mis olid toimunud 2 aastat varem. Ta uskus neid, et laen on tagasi maksmata. Hiljem, kui tuli pankrotihoiatus Võlakütid OÜlt, siis hakkas ta dokumente uurima ja selgus, et laen kostjale oli tegelikult tagastatud 03.04.07.a. Kostjale oli tagastamata summa Fonderline OÜ poolt, kes omastas kostjalt ärikinnistu. Selle kinnistu ostu eest oli P.Rõõmusel saamata 1 000 000.- kr ja seda põhjendatult. Peale kinnistu müügilepingu sõlmimist ja detailplaneeringu alustamisel selgus, et antud kinnistu oli puudustega. See oli põhjuseks, miks Fonderline OÜ ei tasunud 1 000 000.- kr selle tehingu eest. Hageja on kostjale tasunud laenu täies ulatuses ja peale veel 175 000.- kr, mis on ekslikult enam tasutud ja mille soovib tagasi saada. Ärikinnistu ostu eest tasus Fonderline OÜ kostjale 2 000 000.- kr kohe ja 3 000 000.kr pärast ning 1 000 000.- kr on praeguseni tasumata. See kajastub raamatupidamises. 02.02.07.a oli pooltel suuline laenuleping, mis oli lühiajaline laenuleping. Raha oli vaja Lätis oleva kinnistu soetamiseks. Hageja võttis kostjalt laenu 1 000 000.- kr ja soetas selle kinnistu. 03.04.07 tasus selle summa kostjale tagasi. Neil maksekorraldustel, mis puudutas laenu, oli selgituseks „vastavalt lepingule“ ja maksekorraldustel, mis puudutasid kinnistu eest tasumist, oli selgituses kinnistu number. Selleks ajaks, kui kostja tahtis lepingu sõlmida, oli hageja ära unustanud, et ta oli kostjale laenu tagastanud. Oli buum ja liikusid suuremad summad kui 1 000 000.- kr. 04.11.09.a sõlmiti kirjalik laenuleping kostjaga ja lepingu sõlmimise momendil tuli P.Rõõmuse poolt surve ja hageja ei mäletanud, mille eest ta võlgu oli. Tegelikult oli talle võlgu kinnistu eest, mitte laenu eest. Hagejal sel ajal esindajat ei olnud, kuid kostjal oli. Hageja maksis 175 000.- kr ära erinevate maksetena. 04.11.09.a oli laen tegelikult makstud, aga see tuli pärast alles hiljem välja, kui hagejale esitati pankrotihoiatus Võlakütid OÜ poolt. Siis hakkas ta uurima dokumente ja sai teada, et võlg kostjale oli makstud. Teise kinnistu täies ulatuses tasumisest ei ole juttu olnud. Kinnistu oli puudustega ja sellest sai kostja aru, et kogu summat ei tasutud. Kostja ei ole esitanud nõuet selles osas. Korduvalt räägiti kostjaga telefoni teel sellest, et kinnistu oli puudustega. Hageja on väljendanud nüüdseks kostjale, et ta ei maksa seepärast kinnistu eest kogu summat. Kostja ei ole hageja käest 1 000 000.- kr nõudnud. Lepingu pooleks ei olnud Võlakütid OÜ, aga nõude ülesütlemise avalduse esitasime neile. Kostja ütleb endiselt, et ta on kinnistu eest saanud raha kätte. Ta tõlgendab maksekorralduste maksete sisu teisiti kui hageja. Tegu oli ühise eksimusega, mis seisnes maksete sisus. Raamatupidamisedokumentidest nähtub ka, et laen oli tagasi makstud ja kinnistu eest oli maksmata 1 000 000.- kr. 04.11.09.a P.Rõõmus ei saanud aru, et tegu oli eksimusega. Ta ei seostanud makstud summasid erinevate lepingutega. Ta teadis, et 1 000 000.- kr ollakse talle võlgu. Hagejal oli segadus, mis hiljem selgus. P.Rõõmus eksis ka maksete sisus. Muud tõendeid ei ole kui maksekorraldused. 175 000.- kr on tasutud ka selgitusega „vastavalt lepingule“. 175 000.- kr maksmise kohta on kindlasti maksekorraldused olemas. Hageja maksis ülekannetega. Kui hageja ostis 6 000 000.- kr eest kinnistu kostjalt, siis puudustest sellel kinnistul sai ta teada detailplaneeringu tegemise hetkel. Puudus on olemas tänasel päeval ka. Hageja ei mäleta kuupäevaliselt, kuna ta sellest puudusest teada sai. Puudusest sai teada hiljem, mitte enne makse tegemist. Hageja jättis spetsiaalselt 1 000 000.- kr maksmata, et ta saaks detailplaneeringu ära kinnitada vastavalt lubadustele. Ta tahtis olla kindel, et kõik on korras ja siis maksta see viimane 1 000 000.- kr kinnistu eest.
Kostja Priidu Rõõmuse vande all antud seletusega loeb kohus tuvastatuks, et pooled sõlmisid 23.01.2007 kinnistu ostu-müügi lepingu, kinnistu maksumus oli 6 000 000.- kr, millest 2 000 000.- kr tasus hageja lepingu sõlmimisel. M.Mändma palus kostjalt laenu 1 000 000.kr, kuna soovis omandada kinnistut Lätis. Laenuga oli kiire, muidu jääb kinnistust ilma. Kostja soov oi sõlmida leping. Kostja laenas hagejale 1 000 000.- kr suulise laenulepinguga. Pärast seda algasid probleemid. Hageja laenu tagasi ei maksnud. Hageja andis lubadusi raha tagastada. 175 000.- kr sai kostja tagasi ja ülejäänud 825 000.- kr on saamata. 04.11.09.a vormistati suuline leping kirjalikult. Suulise laenulepingu kohaselt oli nii, et M.Mändma pidi võimalusel raha kohe ära tasuma. Raha andis kostja Fonderline OÜle. 175 000.- kr sai kostja pika aja peale kätte. Raha maksis enne 04.11.09.a, kui vormistati leping. Kostja muretses kirjaliku lepingu pärast. M.Mändma ei tahtnud enam suhelda. Kostja tunnistas kogu aeg, et 1 000 000.- kr võlg on olemas. Tagantjärgi vaieldi kinnistu puuduste üle. See võis 2007.a olla, kuid hiljem tasumistähtajast. M.Mändama ei ole kostjale öelnud, et ta seda 1 000 000.- kr ei maksa, kuna tal tuli detailplaneeringuga tõrge. See toppamine detailplaneeringuga ei mõjutanud kinnistu ostu-müügihinda. 04.11.09.a lepingu sõlmimisel said pooled aru, mida nad sõlmivad. Laenu kohta rääkis M.Mändma alati eraldi. Ta ütles, et katsub seda tasuda, nagu võimalik on. Hageja teadis, et ta on kostjale võlgu. Kui pooled suhtlesid, siis alati vesteldi kahest asjast: maadest ja laenust ning lubas laenu tasuda nii ruttu, kui ta vähegi saab. Ta kogu aeg lubas tasuda laenu, ka peale 03.04.07.a. Kohus loeb kostja vande all antud seletuse usaldusväärseks tõendiks, mille kohaselt kostja laenas hagejale suulise lepingu alusel 02.02.2007 1 000 000.- kr ning hageja kohustus laenu tagastama võimalikult kiiresti. Kostja tagastas laenu osaliselt summas 175 000.- kr. 04.11.2009 sõlmisid pooled laenu- ja käenduslepingu. Kostja vande all antud seletust kinnitab ka 04.11.2009 poolte vahel sõlmitud laenu- ja käendusleping, mille kohaselt 02.02.2007 andis laenuandja suulise kokkuleppe alusel laenusaajale laenu kokku summas 1 000 000.- kr, kandes vastava summa täies ulatuses laenusaaja arvelduskontole. Laenusaaja on laenusumma käesoleva lepingu sõlmimise päeva seisuga osaliselt 175 000.- kr ulatuses laenuandjale tagastanud ning käesoleva lepinguga soovivad pooled leppida kokku laenujäägi summas 825 000.- kr tagastamise tingimustes. Laenuandja annab laenusaajale ja laenusaaja võtab laenuandjalt laenu summas kuni 825 000.- kr. Laenuandja on laenusumma laenusaajale täies ulatuses välja maksnud 02.02.2007 ning laenusaaja kinnitab tagasivõtmatult ja tingimusteta laenusumma kättesaamist. Käendaja kohustub käendama tähtajatult laenusaaja mistahes käesolevast lepingust ja selle võimalikest lisadest tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist laenuandja ees. Käesoleva lepingu alusel vastutab käendaja laenuandja kõigi nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest, mis tulenevad lepingust ja selle võimalikest lisadest. Käendaja vastutab laenuandja ees solidaarselt laenusaajaga. Lepingu p 17 sätestab, et pooled avaldavad ja kinnitavad, et käesoleva leping on poolte vahel eraldi läbi räägitud, kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ning vastab poolte ühisele tegelikule tahtele ning et mõlemal poolel oli võimalus lepingu sisu ja tingimuste sõnastust mõjutada. Pooli nõustasid 04.11.2009 laenu- ja käenduslepingu sõlmimisel vandeadvokaadid Toivo Viilup ja Siim Roode. Kohus leiab, et kostja vande all antud seletus ja 04.11.2009 laenu- ja käendusleping tõendavad, et hageja esindaja, käendaja M.Mändma, kostja said kõik selliselt aru, et 04.11.2009 laenu- ja käenduslepinguga võtsid hageja ja käendaja M.Mändma solidaarkohustuse tasuda kostjale just 02.02.2007 kostja poolt hagejale laenatud laenu 1 000 000.- kr tagastamata laenu jääk 825 000.- kr. Lepinguosalised kinnitavad oma allkirjadega, et leping vastab nende ühisele tegelikule tahtele. Kohus leiab, et seega lepingu sisu oli kõigile ühtemoodi arusaadav. Hageja esindaja M.Mändma vande all antud seletust ei loe kohus usaldusväärseks tõendiks, kuna on vastuolus nii kostja vande all antud seletuse kui ka 04.11.2009 laenu- ja käenduslepinguga. Kohus leiab, et kohtuistungil ei leidnud
tõendamist, et 04.11.2009 laenu- ja käenduslepingu sõlmimisel tegutses hageja olulises eksimuses tehingu asjaolude suhtes. Hageja esindaja M.Mändma sõnul hiljem selgus, et ta oli laenu tegelikult tagastanud 03.04.2007. Kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingust 23.01.2007 nähtub, et Priidu Rõõmus müüs Fonderline OÜle kinnistu asukohaga Kohila vald, Urge küla, reg nr xxxxxxx, 6 miljoni krooni eest, millest 2 000 000.- kr on müüjale tasutud enne lepingu sõlmimist. 4 000 000.- kr kohustus ostja tasuma müüjale 22.02.2007. Maksekorraldustest nähtub, et hageja tasus kostjale 02.04.2007 3 000 000.- kr ja 03.04.2007 1 000 000.- kr. Kohus leiab, et nimetatud maksekorraldustega täitis hageja 23.01.2007 kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingust tulenevat kohustust, s.o tasuda 4 000 000.- kr, kuna nimetatud kohustuse täitmise tähtaeg oli juba 22.02.2007 saabunud. Hageja esindaja M.Mändma sõnul maksekorraldusel toodud selgitus osamakse kinnistu 31701-002-0063 eest näitas, et makse oli mõeldud 23.01.2007 lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ning selgitus vastavalt lepingule tähendas, et makse oli mõeldud suulisest laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Kohus leiab, et maksekorraldustel olevad selgitused ei tõenda, et 03.04.2007 tasutud 1 000 000.- kr oli 02.02.2007 suulise laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks, kuna selgitus vastavalt lepingule saab tähendada ka seda, et silmas on peetud 23.01.2007 sõlmitud lepingut. Kostja vande all antud seletusega leidis tõendamist, et poolte vahel oli juttu kahest teemast: maadest ja laenust. Hageja esindaja M.Mändma kinnitas kostjale korduvalt, et tasub laenu niipea kui võimalik. Mitte kordagi ei öelnud ega kinnitanud hageja esindaja M.Mändma kostjale, et tal on laen juba tegelikult tasutud ning ei põhjendanud, miks ta on 23.01.2007 kinnistu müügilepingust tuleneva kohustuse osaliselt täitmata jätnud. Kostja võtab omaks, et juttu oli küll kinnistu puudustest 2007, kuid hiljem tasumistähtajast. M.Mändama ei ole kordagi öelnud, et ta 1 000 000.- kr ei maksa, kuna tekkis detailplaneeringuga tõrge. Tõrge detailplaneeringuga ei mõjutanud kinnistu ostu-müügihinda. Hageja esindaja M.Mändma selgitas oma eksimuses olemist põhjusel, et ta ei mäletanud, et oli kohustuse täitnud ning ei kontrollinud enne dokumente, vaid kuulas kostjat ning tema survel sõlmis lepingu. Hageja esindaja M.Mändma selgitus on ebaveenev ja ebamõistlik, kuna OÜ Fonderline ei ole sellise suurusega ettevõte, kus jääksid tähelepanuta miljonilised maksed. Käive on kõigest u 17 000 000.- kr, kasum alla miljoni krooni. Laenu- ja käenduslepingu tühistamise avalduse tegemiseni, s.o 17.09.2010, oli hageja esindaja M.Mändma väidetavalt eksimuses: ta ei teadnud, et tegelikult 02.02.2007 saadud laen oli tagastatud ning ka seda, et ta kostjale 23.01.2007 müügi- ja asjaõiguslepingust tulenevat kohustust täielikult ei täida. VÕS § 112 lg 2 sätestab, et hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 220 lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Hageja esindaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta on 23.01.2007 kinnistu ostuhinda alandanud seoses kinnistu puudustega enne pankrotihoiatuse saamist 22.10.2010. Seega hageja esindaja M.Mändma aastaid (alates 23.01.2007 kuni 17.09.2010) kestnud käitumine, s.o kostjale pidev kinnitamine, et tasub laenu; kinnistu ostuhinna alandamise soovi mitteesitamine enne pankrotihoiatuse saamist, 04.11.2009 laenu- ja käenduslepingu sõlmimine; eksimuses olemise tuvastamine pankrotihoiatuse saamisest Võlakütid OÜlt, tõendab, et hageja esindaja sai aru, et hagejal on kohustus 04.11.2009 laenu- ja käenduslepingu alusel tasuda kostjale 825 000.- kr. Hageja esindaja M.Mändma motiivid laenu- ja käenduslepingu tühistamiseks on otsitud, paljasõnalised ning põhjendamatud. Hageja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik ja M.Mändma kui hageja juhatuse liige omasid ja pidid omama ülevaadet kõigist kostja ja hageja vahelistest tehingutest. Pooli nõustanud advokaadid olid teadlikud kõikidest pooltevahelistest tehingutest. Kohus leiab, et kohtuistungil leidis tõendamist, et hageja ja M.Mändma ei sõlminud laenu- ja käenduslepingut ühise olulise eksimuse tõttu ning seega puudub alus laenu- ja käenduslepingu tühistamiseks TsÜS § 92 lg 3 p 3 alusel. TsÜS § 92 lg 2
p 5 sätestab, et tehingu teinud isik ei või tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot. Kohus nõustub kostja ja kolmanda isiku esindaja K.-K.Sepperi seisukohtadega, et ettevõte peab tulenevalt raamatupidamisseadusest pidama raamatupidamist ning seega teadma, millised on tema rahalised kohustused. Juriidilisest isikust põhivõlgnik ja tema juhatuse liikmest solidaarvõlgnik väidavad, et nad olid eksimuses põhivõlgniku kohustuste osas kostja ees. Sellise eksimuse riisiko lasub hagejal ja selle juhatuse liikmeks oleval M.Mändmal, mis välistab laenu- ja käenduslepingu tühisusele tuginemise hageja ja M.Mändma poolt. Kohus ei nõustu hageja esindaja S.Roode seisukohaga, et eksimuse riisikot kandis kostja. Poolte ühine eksimus laenu- ja käenduslepingu asjaolude suhtes kohtuistungil tõendamist ei leidnud. Kohus tuvastas, et mõlemad pooled said aru, et täidetud oli täielikult hageja poolt kinnistu müügilepingust tulenev kohustus ning täitmata laenulepingust tulenev kohustus. Kostja vande all antud seletus tõendas, et pooled mõlemad telefonivestlustes kinnitasid ja said aru, et 03.04.2007 tasuti 1 000 000.- kr kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu järgi ning 175 000.- kr tasuti suulise laenulepingu järgi. Poolte tegelik tahe oli sõlmida laenu- ja käendusleping laenujäägi 825 000.- kr tasumiseks. Kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingust tulenev kohustus täideti osaliselt 02.04.2007 ning osaliselt koheselt järgmisel päeval. On igati loogiline, et selliselt tasutakse ühest lepingust tulenevat kohustust, kuna nimetatud kohustuse täitmise tähtaeg oli juba saabunud. Kui 03.04.2007 oleks hageja tasunud laenulepingust tulenevat kohustust, oleks ta sellest koheselt kostjat teavitanud. Seda hageja ei teinud, vaid kinnitas jätkuvalt, et laenukohustus on täitmata. Sellel ajal ei oleks olnud põhjendatud tugineda ka oma kehvale mälule. Seega oli pooltele ilmselge, millise kohustuse täitmiseks raha laekus ning kostjal ei tekkinud mingit vajadust ega kohustust koheselt määrata VÕS § 88 lg 4 p 1 järgi, millise kohustuse täitmiseks hageja raha maksis. Kuid hageja esindaja M.Mändma ei olnud võimeline laenu- ja käenduslepingust tulenevat kohustust täitma majanduslike raskuste tõttu, mida kinnitab elektrooniline kirjavahetus /tl 60-70/. Peale pankrotihoiatuse saamist mõeldi välja skeem, kuidas kohustusest vabaneda. TsÜS § 98 lg 1 sätestab, et tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele. Lepingu tühistamise avaldusest nähtub, et OÜ Fonderline ei teinud 17.09.2010 avaldust TsÜS § 98 lg 1 kohaselt mitte lepingu poolele, s.o P.Rõõmusele, vaid Võlakütid OÜle, millega tühistab Priidu Rõõmuse, OÜ Fonderline ja M.Mändma vahel sõlmitud laenu- ja käenduslepingu TsÜS § 92 lg 3 p 3 alusel. Kohus ei loe Võlakütid OÜd kostja esindajaks, selle asjaolu tõendamiseks ühtegi kirjalikku tõendit kohtule esitatud ei ole. Samuti ei ole kohtuistungil tõendamist leidnud, et kostja oleks loovutanud lepingu, mis eeldab lepingu teise poole nõusolekut VÕS § 179 lg 1 järgi. Nõude loovutamine teise poole nõusolekut ei eelda. Seega 17.09.2010 tehingu tühistamise avaldus ei ole esitatud lepingu poolele. Küll aga loeb kohus, et hagiavalduse ja selle materjalide kättetoimetamisega kostjale 03.11.2010 on hageja teinud lepingu poolele tehingu tühistamise avalduse. TsÜS § 99 lg 1 p 2 sätestab, et tehingu võib tühistada pettuse või eksimuse korral kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Hageja esindaja M.Mändma sõnul sai ta eksimusest teada Võlakütid OÜ pankrotihoiatuse saamisest. Kohus tuvastas, et hageja esindaja M.Mändma ei olnud eksimuses 04.11.2009 laenu- ja käenduslepingu asjaolude suhtes. Seega tehingu tühistamise tähtaeg 6 kuud hakkab kehtima alates 04.11.2009 ning tähtaeg lõppes 03.05.2010. Seega on hageja ja M.Mändma minetanud tehingu tühisusele tuginemise õiguse TsÜS § 99 lg 1 p 2 alusel. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
Kohus leiab, et 04.11.2009 laenu- ja käendusleping on kehtiv ning hageja esindaja on seega tasunud 175 000.- kr nimetatud lepingu p-de A ja B alusel ning puudub seaduslik alus 175 000.- kr kostjalt väljamõistmiseks. Iseseisva nõudega kolmas isik M.Mändma leiab, et 04.11.2009 laenu- ja käendusleping on oma olemuselt võlatunnistus. Hageja on leidnud, et on võlatunnistuse andnud eksimuse mõjul ning seega õigustatud selle tühistama. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Eelpool on kohus võtnud seisukoha kohustuse olemasolu suhtes, mille kohta sõlmiti 04.11.2009 laenu- ja käendusleping. 04.11.2009 sõlmitud laenu- ja käendusleping on kehtiv, s.o hageja on kostjale tasunud saadud laenust 1 000 000.- kr 175 000.- kr ning laenujääk oli lepingu sõlmimise hetke seisuga 825 000.- kr. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist seega, et kostja sai hagejalt võlatunnistusega nõudeõiguse kohustuse, mida ei olnud olemas, täitmisena ning see ei tule VÕS § 1028 lg 1 kohaselt tagastada. Seega puudub seaduslik alus kostja kohustamiseks tagastada VÕS § 1028 lg 1 alusel hagejale ja kolmandale isikule 04.11.2009 laenu- ja käenduslepingust tulenev nõudeõigus ning andma kostjat iseseisva nõudega kolmanda isiku soovitud tahteavaldust TsÜS § 68 lg 5 alusel. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale ning § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et 04.11.2009 laenu- ja käenduslepingust tulenevaid õigusi kostjal enam ei ole, sest need on loovutatud Võlakütid OÜle. Seda asjaolu ei ole kostja ega kolmandad isikud vaidlustanud. Seega kuulub iseseisva nõudega kolmanda isiku avaldus rahuldamata jätmisele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele hageja ja iseseisva nõudega kolmanda isiku kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.