Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-11-40604
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
20.01.2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi
Hagi hind maakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Resolutsioon
Liili Lauri Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal hagi OÜ V ja HA vastu põhivõlgnevuse 17 945.59 euro, intressi 590.31 euro ja viivise 17 355.28 euro solidaarses nõudes. 18 535.9 eurot 10.01.2012 Hageja: Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal, registrikood 10221469, asukoht Hobujaama 4, 15068, Tallinn Hageja esindaja Marlen Š , XXX Kostja 1: OÜ V, registrikood XXX asukoht XXX Kostja1 esindaja juhatuse liige EK, elukoht XXX Kostja 2: HA, isikukood XXX, elukoht XXX Hagi rahuldada. Välja mõista kostjatelt OÜ V ja HA solidaarselt hageja Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal kasuks põhivõlgnevus 17 945.59 eurot, intress 590.31 eurot ja viivis 17 355.28 eurot. Jätta menetluskulu täies ulatuses võrdsetes osades solidaarselt kostjate kanda.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg
1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Harju Maakohtule 30.08.2011 esitatud hagi kohaselt sõlmisid pooled 30.10.2006 laenulepingu, mille alusel sai kostja 1 hagejalt laenu summas 25 565,00 eurot. Kostja 1 pidi tagastama hagejale nimetatud laenu laenulepingu punktis 5 toodud graafiku järgi ning maksma hagejale intressi vastavalt laenulepingu punktile 6. 13.06.2007 sõlmisid hageja ja kostja 1 lepingu muudatuse, mille alusel sai kostja 1 hagejalt lisaks veel laenu 9 588,00 eurot. Seega andis hageja kostjale 1 laenu kokku summas 35 153, 00 eurot. Kostja 1 pidi tagastama nimetatud laenu lepingu muudatuse punktis 5 toodud graafiku järgi ning maksma hagejale intressi vastavalt laenulepingu punktile 6. Nimetatud laenu tagamiseks oli hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud XXX asuva kinnistu registriosa nr XXX hüpoteegi seadmise leping hageja kasuks ning hageja ja kostja 2 vahel oli sõlmitud käendusleping. Vastavalt laenulepingu punktile 7 kohustub kostja 1 maksmisega viivitamise korral tasuma hagejale viivist 25% aastas (s.o. 0,69% päevas) põhisummalt. Kostja 1 on jätnud laenulepingust ja lepingu muudatustest tulenevad kohustused täitmata, viimane laekumine põhisumma tasumiseks oli kostja 1 poolt tehtud 24.01.2008. Hageja ütles lepingu üles ning teavitas kirjalikult kostjaid lepingu ülesütlemisest ning nõuetest nende vastu. Vaatamata korduvatele pöördumistele ei ole kostjad nimetatuid kohustusi täitnud. Hageja oli sunnitud esitama täitmisavalduse tagatiseks oleva kinnistu sundmüügiks. 17.01.2011 toiminud kordusenampakkumisel oli nimetatud kinnistu müüdud hinnaga 13 000 eurot ning saadu jaotamisel oli hageja nõue kostja 1 vastu rahuldatud summas 11 367,41eurot. Kostja 1 põhivõla jääk on 17 945,59 eurot, intress 590,31 eurot ning viivis 17355,28 eurot. 30.10.2006 sõlmisid hageja ja kostja 2, kes oli lepingu sõlmimise ajal kostja 1 ainuosanik ja juhatuse liige, käenduslepingu. 13.06.2007 muutsid pooled eelnimetatud käenduslepingu sõlmides uue käenduslepingu, mille kohaselt kostja 2 kohustub vastutama kostja 1 kohustuste eest, mis tulenevad laenulepingust ja lepingu muudatustest. Käenduslepingu punkti 3 kohaselt vastutab kostja 2 kostja 1 maksekohustuste täitmise eest täies ulatuses, kuid mitte suuremas summas, kui käenduslepingu punktis 4 määratud vastutuse rahaline ülempiir 32 594,94 eurot. Kostja 2 põhivõlgnevus hageja ees 17 945,59 eurot, intress 590,31 eurot ning viivis 17355,28 eurot. Vastavalt VÕS §-le 8 on lepingu näol tegemist tehinguga kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS §-i 76 lõikele 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohustuse täitmata jätmisega rikkusid kostjad poolte vahel sõlmitud lepingut VÕS § 100, võlasuhtest tuleneva kohustuste täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sh ka täitmisega viivitamist kohustuse rikkumiseks. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis VÕS § 100 loeb kohustuste mittekohase täitmise ja täitmisega viivitamise kohustuste rikkumiseks, mille puhul üheks õiguskaitsevahendiks on VÕS § 101 lõike 1 p 6 alusel võlausaldaja õigus nõuda rahalise kohustuste täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist ning p 3 alusel kahju hüvitamist. VÕS § 101 lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust
tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 101 lõike 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Seda isegi siis, kui viivis ei olnud lepingus kokku lepitud, sest VÕS-e § 113 lg 1 ja § 94 võimaldab võlausaldajal nõuda viivisintressi ka seadusega ette nähtud ulatuses. Laenu tasumisega viivitamise tõttu on hageja õigustatud nõudma kostjatelt viivist lepingutes sätestatud määras. VÕS § 101 ja TsMS § 367 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjatelt viivist kuni hetkeni, mil kõrvalnõue moodustab põhinõudest 99,9%, arvestades esimese järjekorras tasutuks viivised ja teises järjekorras põhivõlgnevuse. VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Sama paragrahvi lg 9 kohaselt ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesolevast erinevat järjekorda. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuste rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VÕS § 8 lg 2, §76 lg 3, §113 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1, § 113 palub hageja kostjatelt OÜ-lt V ja HA`ilt solidaarselt hageja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal kasuks põhivõlgnevus summas 17 945,59 eurot, intress 590,31 eurot ning viivis 17355,28 eurot, menetluskulud jätta täielikult kostjate kanda ja TsMS § 177 lg 2 alusel mõista kostjatelt Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (0,02% päevas). Kostja OÜ V vastuväited. Kostja juhatuse liige esitas 29.12.2011 oma seisukoha, mille kohaselt puudub tal lepinguga igasugune puutumus ja palus asja arutada seaduse kohaselt. Kostja HA vastuväited. Kostja esitas kohtule 06.10.2011 kirjaliku vastuse, leides, et hagi on juriidiliselt põhjendatud ja õige, kuid inimlikus plaanis ülekohtune. Kostja OÜ V ostis kinnistu, kuid 2008 tekkisid makseraskused. Kinnistu müüdi veerandi hinnaga selle väärtusest, võlg pangale jäi maksmata. Kohtuistungil 13.12.2011 võttis kostja HA hagi õigeks. Kohtuistungile kostjad ei ilmunud, kohus rahuldas hageja esindaja taotluse vaadata asi sisuliselt kostjate kohalolekuta. Kostja HA oli eelnevalt palunud asja läbi vaadata tema kohalolekuta. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on
tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 30.10.2006 sõlmitud laenulepingu alusel sai kostja 1 hagejalt laenu summas 25 565,00 eurot, kostja 1 pidi tagastama hagejale nimetatud laenu laenulepingu punktis 5 toodud graafiku järgi ning maksma hagejale intressi vastavalt laenulepingu punktile 6 (tlk 7-10). 13.06.2007 sõlmisid hageja ja kostja 1 lepingu muudatuse, mille alusel sai kostja 1 hagejalt lisaks veel laenu 9 588,00 eurot (tlk 11-12), hageja andis kostjale 1 laenu kokku summas 35 153, 00 eurot, millise asjaolu üle vaidlus puudub. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 kohaselt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu ning võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist. Kohus asub seisukohale, et kostja on rikkunud talle üle antud laenu tagasimakse kohustust, vastavalt VÕS § -le 396 lg 1 kohustub laenuandja andma laenusaajale rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma, vaidlust ei ole asjaolu üle, et laenusumma on üle kantud kostja 1 arveldusarvele. Kostjad ei ole vaidlustanud laenulepingus kokkulepitud tingimusi ega tähtaegu. 30.10.2006 sõlmisid hageja ja kostja 2, kes oli lepingu sõlmimise ajal kostja 1 ainuosanik ja juhatuse liige, käenduslepingu (tlk 13). 13.06.2007 (tlk 14) muutsid pooled eelnimetatud käenduslepingu sõlmides uue käenduslepingu, mille kohaselt kostja 2 kohustub vastutama kostja 1 kohustuste eest, mis tulenevad laenulepingust ja lepingu muudatustest. Käenduslepingu punkti 3 kohaselt vastutab kostja 2 kostja 1 maksekohustuste täitmise eest täies ulatuses, kuid mitte suuremas summas, kui käenduslepingu punktis 4 määratud vastutuse rahaline ülempiir 32 594,94 eurot. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga vastutama võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt, mistõttu on põhjendatud nõue käendaja vastu. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Viivise nõue. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § - s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Laenu tasumisega viivitamise tõttu on hageja õigustatud nõudma kostjatelt viivist lepingutes
sätestatud määras, VÕS § 101 ja TsMS § 367 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjatelt viivist kuni hetkeni, mil kõrvalnõue moodustab põhinõudest 99,9%, arvestades esimese järjekorras tasutuks viivised ja teises järjekorras põhivõlgnevuse. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja tõendatud kostja 1 põhivõla jääk 17 945,59 eurot, intress 590,31 eurot ning viivis 17355,28 eurot, mis kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele . Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda tuginedes TsMS § - le 162 lg 1 ja 165 lg 3, arvestades asjaolu, et hagi kuulub rahuldamisele. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses on hagejal õigus taotleda TsMS § 177 lg 2 kohaldamist.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.