Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Määruse tegemise aeg ja koht 19.01.2012, Rapla Tsiviilasja number 2-11-36748 Tsiviilasi Swedbank Liising ASi hagi Reijo Kaaveri vastu kohustuse täitmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Swedbank Liising AS, reg nr 10434248, Tallinn, Liivalaia 8, hageja esindaja Anneli Arusalu, kostja Reijo Kaaver, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, kostja esindaja advokaat Rein Vaiksaar Resolutsioon Kinnitada Swedbank Liising ASi ja Reijo Kaaveri vahel sõlmitud kompromissileping järgmiselt: Reijo Kaaver kohustub tasuma Swedbank Liising ASle võlgnevuse summas 3000.eurot, mis sisaldab endas lepingust nr 0188852L tulenevat võlgnevust. Reijo Kaaver kohustub tasuma Swedbank Liising ASle võlgnevuse summas 3000.eurot igakuiste võrdsete osamaksetena summas 250.- eurot 12 kuu vältel. Reijo Kaaver tasub igakuised osamaksed iga kuu 15.kuupäeval (alates 15.02.2012) Swedbank Liising ASi arvelduskontole nr 221001154624, viitenumbriga 723685126 selgitusega „0188852LR“. Võlgnevuse tasumise maksegraafik on lisatud kompromissile ning on selle lahutamatuks osaks. Reijo Kaaveril on õigus võlgnevus tagastada Swedbank Liising ASle ennetähtaegselt. Juhul kui Reijo Kaaver hilineb maksegraafikus fikseeritud summade tasumisega rohkem kui 3 päeva või ei tasu neid üldse, on Swedbank Liising ASl õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist ja õigus esitada käesoleva kompromiss täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu Reijo Kaaveri varale. Reijo
Kaaveri eelnev informeerimine kompromissi täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole Swedbank Liising ASle kohustuslik. Menetluskulud, mille osas kompromissis erikokkulepe puudub, jäävad poote endi kanda. Lõpetada menetlus Swedbank Liising ASi hagis Reijo Kaaveri vastu kohustuse täitmiseks. Tagastada Eesti Vabariigil Swedbank Liising ASi arveldusarvele nr 221012021568 319,56 eurot riigilõivu, selgitusega „kompromiss Swedbank Liising AS hagis Reijo Kaaveri vastu“. Swedbank Liising AS tasus 03.08.2011 riigilõivu 639,11 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumber 2900072369. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 3 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud Pooled sõlmisid 21.01.2008 järelmaksuga müügileping nr xxxxxxxx, mille esemeks oli sõiduauto Chrysler 300C, 3,5, ehitusaasta 2006. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste p 1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressimäär oli sätestatud lepingu p-s 2.1. Lepingu p 11.1 kohaselt kohustus kostja sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. Üldtingimuste p 6.3 kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja mudi kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult kostja. Puntki 6.3.1 kohaselt kohustus kostja tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise. Punkti 6.3.2 kohaselt kohustus kostja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja kahjud. Kui vastavad kulud ja kahjud on kandnud hageja, kohustus kostja hagejale vastavad summad hüvitama hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras.21.01.2008 sõlmisid pooled kindlustusleppe, mille kohaselt oli kindlustusandjaks Swedbank P& C Insurance AS, kindlustusvõtjaks kostja aja soodustatud isikuks hageja. Kindlustusleppe p 2 viienda valiku kohaselt kohustus kostja kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale hageja vahendusel, kandes poliisil nimetatud kindlustusmakse hagejale kindlustusleppes nimetatud tähtajaks ja korras. 21.01.2008 sõlmisid pooled seoses lepinguga teenuste lisa, mille alusel võimaldas hageja kostjal kasutada Statoil kütuse krediitkaarti. Teenuste lisa p 2 kohaselt võis kostja teha ühes kuus tehinguid maksimaalselt 95,87 euro väärtuses. Kuumakse kaardi kasutamise eest oli 0,96 eurot. Teenuste lisa p 3 kohaselt pidi kostja tasuma hagejale tasu vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Kostja rikkus lepingut, kindlustuslepetest ja teenuste lisast tulenevaid kohustusi, jätte nõuetekohaselt tasumata lepingu, teenuste lisa ja kindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvad põhiosa, ja intressimaksed, kütusekaardimaksed ja kaskokindlustuse maksed. Kostja poolt on hagejale tasumata kokku 2424,08 eurot. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 7% aastas. Viivisevõlgnevus moodustab 32,86 eurot. Maksete mittetasumise tõttu tekkis kostjal hageja ees püsiv võlgnevus. Hageja saatis kostjale
19.01.2009 teatise, milles teavitas kostjat tekkinud võlgnevusest ning hageja õigusest leping üles öelda. Hageja paluskostjal võlgnevuse tasuda, andes selleks täiendava tähtaja. Hageja teavitas kostjat, et kui kostja ei likvideeri võlgnevusi tähtaja jooksul, loeb hageja lepingu ülesöelduks ning kostjal tuleb vara tagastada. Kostja võlgnevust ei kustutanud, mistõttu luges hageja lepingu erakorraliselt üles öelduks. Vara tagastamiseks tuli hagejal pöörduda OÜ Reeborn poole. Vara võõrandati hinnaga 12 718,42 eurot. Osutatud teenuste eest tasus hageja kokku 615,15 eurot. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet kostja vastu. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja A.Arusalu palub VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-d 1, 6; alusel kostjalt välja mõista 5026,75 eurot ja viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 7% aastas tasumata võlasummalt hageja kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Pooled sõlmisid kompromissi. Maakohtu seisukoht TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et asja menetlus kuulub lõpetamisele, kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik ja põhjendatud ning ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Menetluskulude jaotus Hagejale kuulub tagastamisele 50% riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, kuna pooled sõlmisid kokkuleppe. Hageja on vastavsisulise taotluse kohtule esitanud.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.