Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ning hagiavaldus Hageja esitas kostja vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla väljamõistmiseks. Kohus tegi maksettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 04.07.2011.a määrusega andis kohtunikuabi asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 26.08.2011.a esitas hageja oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 4977,79 eurot, riigilõivu 543,24 eurot ja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kostja vastus Kostja tunnistas hagi. Kostja palus raske majandusliku olukorra tõttu võimalust tasuda võlgnevus osamaksetena summas 50 eurot kuus. Kostjal on mitmeid kohustusi kolmandate isikute ees. Kostja teeb juhutöid ning tal puudub regulaarne sissetulek. Kohtu põhjendused Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja on hagi õigeks võtnud. Seega tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 4977,79 eurot. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 543,24 eurot (riigilõiv). TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja palus võimalust tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel summas 50 eurot kuus. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjal mitmeid võlgnevusi. Kostja arveldusarve väljavõttest nähtuvalt oli tal 17.11.2011.a seisuga rahalisi vahendeid 17,79 eurot. See tõendab, et kostja on majanduslikult raskes olukorras. Eeltoodust tulenevalt on õigustatud anda kostjale võimalus tasuda võlgnevus osade kaupa. Kohtu hinnangul on põhjendatud osamakse suuruseks 60 eurot kuus. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale võlgnevus 4977,79 eurot ja riigilõiv 543,24 eurot, kokku 5521,03 eurot, igakuiste osamaksetena summas 60 eurot alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni võlgnevuse tasumiseni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Viivise väljamõistmise eeldus on rahalise kohustuse täitmisega viivitamine. Kuna kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise tõttu ei ole kostjal kohustust tasuda kogu võlg ja menetluskulud koheselt pärast otsuse jõustumist, siis puudub alus kohustada kostjat tasuma hagejale menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.