Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

221013804535 AS Swedbank) OÜ Mark Oil poolt 30.detsembril 2010 kohtudeposiiti kantud 16 000 krooni arvelt. Välja mõista ajutise halduri ülejäänud tasu summas 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot ja 52 senti, millele lisandub sotsiaalmaks, OÜ Rivellest Küllike Mitti (isikukood 47007092719, arvelduskonto 10102011224006 AS SEB Pank) kasuks. Määrata OÜ Rivellest dokumentide hoidjaks pärast äriühingu likvideerimist juhatuse liige Aivar Toom (isikukood 37502136519). Pankrotiavalduse menetluse lõpetamisest avaldada teade ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtumäärus saata Tartu Maakohtu registri- ja kinnistusosakondadele ning Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus võlgnikul ja võlausaldajal 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu.

VÕLAUSALDAJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED

Pankrotiavalduse kohaselt müüs OÜ Mark Oil OÜ Rivellest kütust. Seoses OÜ Rivellest võlgnevusega esitas võlausaldaja kohtule pankrotiavalduse võlgniku vastu; tsiviilasjas nr 2-1021151 sõlmisid pooled kompromissi, mille kohaselt kohustus OÜ Rivellest tasuma võlgnevuse maksegraafiku alusel alates 30.06.2010.a. 01.09.2010 seisuga ei olnud võlgnik teinud ühtegi makset, mistõttu ütles võlausaldaja tulenevalt kompromissi p 6 maksegraafiku üles ning nõudis kogu võla tasumist. 24.09.2010 esitas võlausaldaja võlgnikule ka pankrotihoiatuse, kuid võlgnik ei ole ka pärast seda oma kohustust täitnud. Neil asjaoludel ja juhindudes PankrS §-dest 1 lg 2, 10 lg 2 p 1, 15 lg 1, 31 lg 1 palub võlausaldaja kuulutada välja OÜ Rivellest pankrot.

AJUTISE PANKROTIHALDURI SEISUKOHT

Ajutine pankrotihaldur, olles kontrollinud talle esitatud võlgniku raamatupidamise alg- ning koonddokumente on seisukohal, et võlgniku raamatupidamisarvestus ei ole korraldatud vastavuses raamatupidamisarvestust ja aruandlust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetega: 1) raamatupidamisdokumentide hulgast puuduvad täielikult kassa sisse- ja väljaminekuorderid; osad müügidokumendid (müügi olemasolu selgub laekumisest); osad sularahakulutusi tõendavad dokumendid (kulu olemasolu selgub kassaarvestusest); osad pangast tehtud maksed on dokumentaalselt tõendamata; 2) äriühingu kassas on seisuga 31.12.2009.a. kajastatud raha jääki summas 278 123,02 krooni; OÜ Rivellest juhatuse liikme selgituse kohaselt raha faktiliselt ei ole, kuna ta kulutas selle enda tarbeks ära; 3) kassakontol kanne 2008.1 30.11.2008. tšekid kreedit 19 404,64 kr – kassajäägi vähendamine dokumentaalselt tõendamata; 4) osad pangast tehtud kuid dokumentaalselt tõendamata maksed on kajastatud kassakontol (st

2 (6)

suurendatud sularaha saldot), osad maksed aga kantud otse kuluks - alus teadmata; 5) äriühingu raamatupidamine kajastab äriühingu osakapitali suurust summas 40 000 kr, faktiliselt on registrisse kantud ja äriühingu arveldusarvele osakapitaliks sisse makstud summa 42 000 kr; 6) pangakontole 13.08.2008. kantud osakapital summas 42 000 kr on täies ulatuses äriühingu juhataja poolt võetud sularahas välja 21.08.2008. Raamatupidamises on kajastatud osakapitali pangakontolt sularahas väljavõttu alles 13.08.2009. (kanne 2009.11) ja vaid summas 40 000 kr. 7) kassakontol kanne TAS.6 31.12.2009. kajastab kassast väljamakset summas 36 829,78 kr. Nimetatud summast on väidetavalt makstud muuhulgas: a) Abacus AS 30 938,46 kr – Abacus AS esindaja on haldurile kinnitanud, et faktiliselt ei ole OÜ Rivellest nimetatud summat neile maksnud; b) Ferroline Grupp OÜ 531,00 kr - faktiliselt on nimetatud summa Ferroline Grupp OÜ poolt tasaarvestatud (maksis Rivellest OÜ veoteenuste eest 05.12.2008. selle summa võrra väiksema summa); 8) kassakontol kanne LAEK.15 31.12.2009. kajastab kassasaldo vähenemist summas 26 113,40 kr; samas summas on suurendatud ostjate (Ferroline) võlgnevust (konto 1210) - st. kui varem oli ostjatel ettemaks, siis nüüd viidi saldo nulli. Arvestades, et Ferroline Grupp OÜ ei ole nimetatud summat OÜ Rivellest kassasse kunagi maksnud (vähemalt seda ei kajastu Rivellest OÜ enda raamatupidamises), siis puudus alus ka kassasaldo vähendamiseks ostjate konto korrigeerimiseks; 9) esinevad arvestusvead välisvääringus kantud sularahakulude arvestamisel Eesti kroonidesse. Näit: UAB Lukoil Baltija kütusetšekil kajastatud summa 634 LTL on arvutatud mitte kursiga 4,53157 kr ehk kokku 2 873,02 EEK, vaid kursiga 22,1358 (ilmselt LVL kursiga) kokku summas 14 034,10 kr; 10) Abacus AS väidetel on võlgnevus neile seisuga 06.12.2011. vähemalt 39 171,76 krooni, OÜ Rivellest raamatupidamisarvestuses nimetatud võlga üldse ei kajastu, kuna raamatupidamisarvestuse kohaselt on arve A0812005130.11.2008. täielikult sularahas tasutud ning arvet 887-31.10.2008. ei ole üldse raamatupidamises arvele võetud, kuigi viimatinimetatust on 10 000 kr panga kaudu tasutud; 11) OÜ Rivellest tasumisele kuuluva käibemaksu arvestus ei ühti olemasolevatel raamatupidamise algdokumentidel kajastatud summadega (puudutab eriti sisendkäibemaksu arvestust). Võlgnik ei ole oma tegevusaja jooksul koostanud ja äriregistrile esitanud mitte ühtegi majandusaasta aruannet. Ajutine haldur on seisukohal, et OÜ Rivellest juhatuse liige on olnud raskelt hooletu äriühingu raamatupidamise korraldamise ja eelkõige sularahatehingute arvestust puudutava kohustuse täitmisel. Äriühingu raamatupidamise puudulik korraldamine on viinud olukorrani, kus äriühingu raamatupidamisarvestus ei kajasta adekvaatselt äriühingu vara, kohustusi, tulusid ja kulusid. Võlgniku olemasolevatest raamatupidamisdokumentidest nähtuvalt seisnes äriühingu majandustegevus OÜ Ferroline Grupp veoteenuste osutamises perioodil november-detsember 2008.a. ja august-detsember 2009.a. Teenuse osutamiseks rentis OÜ Rivellest veokit OÜ Triocorp ning ostis kütusetarnijatelt (Mark Oil OÜ, Mahta Kütus OÜ, Lukoil Eesti AS) kütust krediiti. OÜ Ferroline Grupp tasus osutatud teenuste eest 3-5 % arvel märgitud summast vähem (lepingujärgne soodustus arve maksetähtajast varem tasumisel) võlgniku arveldusarvele, kust võlgnik võttis laekunud summa viivitamatult kaardiga sularahas välja. Ajutisele haldurile ei ole teada, milleks sularaha kulutati, kuna valdavas osas sularaha kulutusi tõendavad dokumendid puuduvad. Alates 2010.aasta algusest puuduvad igasugused müügi- ja ostudokumendid. Ka võlgniku juhatuse liikme Aivar Toomi seletuste kohaselt puudub äriühingul igasugune majandustegevus ja vara alates 2010.aasta algusest. Võlgniku arvelduskontost ning juhatuse liikme poolt esitatud äriühingu raamatupidamise algdokumentides kajastuvatest andmetest lähtuvalt peaks võlgniku sularaha jääk olema 326 456,46 kr ehk 20 864,27 €. Ajutine pankrotihaldur hindab OÜ Rivellest vara reaalseks väärtuseks 0,00 eurot; OÜ Rivellest võlakohustused võivad küündida 19 546,63 euroni. Võlgnik on maksejõuetu – ta ei suuda rahuldada olemasolevaid võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust 3 (6)

olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku püsivat maksejõuetust kinnitavad järgmised asjaolud: 1) võlgnikul puuduvad teadaolevad likviidsed vahendid teadaolevate kohustuste ligilähedasekski täitmiseks; 2) äriühingu majandustegevus on seiskunud juba hiljemalt 2010.aasta alguseks ning puuduvad igasugused andmed, et võlgnik oleks käesoleval ajal äriliselt aktiivne või et tema tegevust oleks võimalik taastada; 3) ei ole mingit märki, et äriühingu ainuosanik ja juhatuse liige sooviks tema poolt äriühingu kassast võetud rahalisi vahendeid äriühingule vabatahtlikult tagasi maksta; 4) võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestatavate viivitusintresside võrra. Olukorras, kus äriühingul puudub igasugune (likviidne) vara; samuti andmed isiku kohta, kes sooviks võlgniku tegevust mingilgi viisil krediteerida; ei näe ajutine pankrotihaldur enam reaalseid võimalusi võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et juhul kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot, siis saab pankrotimenetluse peamiseks sisuliseks tegevuseks olla nõude esitamine äriühingu juhatuse liikme vastu tema poolt isiklikes huvides kasutatud äriühingu rahaliste vahendite tagastamiseks äriühingule. Kohtule avalduse esitamine varalise nõude sissenõudmiseks äriühingu juhatuse liikmelt ei garanteeri aga veel vastava kohtuasja võitu ning seda, et pankrotimenetlusse õnnestub ka reaalselt saada juurde vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (arvestades võlgniku juhatuse liikmel väidetavalt selleks vara puudumist). Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku suutmatus täita enda kohustusi võlausaldajate ees on otseses põhjuslikus seoses võlgniku juhatuse liikme poolt raskete juhtimisvigade toimepanemisega. Äriühingu juhatuse liikme tegevuses on ajutise halduri hinnangul vähemalt KarS §-des 3811 ja § 384 sätestatud teo tunnused. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on kasutanud äriühingule kuulunud rahalisi vahendeid mitte äriühingu, vaid isiklikes huvides ning on põhjustanud sellega äriühingu maksejõuetuse. Juhul kui äriühingu juht oleks kasutanud äriühingu arveldusarvelt võetud rahalisi vahendeid ainuüksi võlgniku huvides, puuduksid äriühingul käesoleval hetkel täitmata varalised kohustused. Äriühingu juht on olnud raskelt hooletu, mis seondub äriühingu puuduliku raamatupidamise korraldamisega, sularaha kontrollimatu kasutamise ning sularahatehingute dokumenteerimata jätmisega. Juhul kui ei leidu isikut, kes sooviks finantseerida OÜ Rivellest pankrotimenetluse läbiviimist, esineb PankrS § 29 lg 1 sätestatud alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

PankrS § 1 lg 2,3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tartu Maakohus nimetas 10.jaanuari 2011.a. määrusega OÜ Rivellest suhtes ajutise pankrotihalduri (tl 46-47). Ajutise pankrotihalduri aruandest ja selle lisadest (tl 72-125, 136-146) nähtub, et võlgniku kohustused võlausaldajatele on kokku vähemalt 19 546,63 eurot ja vara puudub. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik ei vaidle pankrotiavaldusele vastu (tl 149).

4 (6)

Seega on OÜ Rivellest kohustusi vähemalt 19 546,63 euro ulatuses, kuid ajutise pankrotihalduri hinnangul puudub tal isegi vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ja vara pankrotivarasse tagasivõitmise või nõudmise võimalus on vähetõenäoline. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et OÜ Rivellest on maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS §29 lg 1,2,3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetust, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetust ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus, võttes aluseks ajutise halduri esitatud seisukoha, määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot ning teatas, juhindudes PankrS § 30 lg 2, selle maksmise võimalusest väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl 152). Kohtu poolt määratud tähtajaks ei pidanud keegi võimalikuks pankrotimenetlust finantseerida. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks; võlgniku majandustegevus on lõppenud; võimalike nõuete menetlemine on seotud rahaliste kulutustega; võlgnik, võlausaldajad ega kolmas isik ei ole nõus maksma kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat; mistõttu tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada OÜ Rivellest suhtes pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine pankrotihaldur aruandest nähtuvalt on ta tuvastanud, et OÜ Rivellest juhatuse liige on olnud raskelt hooletu äriühingu raamatupidamise korraldamise ja eelkõige sularahatehingute arvestust puudutava kohustuse täitmisel; äriühingu raamatupidamise puudulik korraldamine on viinud olukorrani, kus äriühingu raamatupidamisarvestus ei kajasta adekvaatselt äriühingu vara, kohustusi, tulusid ja kulusid; võlgniku suutmatus täita enda kohustusi võlausaldajate ees on otseses põhjuslikus seoses võlgniku juhatuse liikme poolt raskete juhtimisvigade toimepanemisega; võlgniku juhatuse liige on kasutanud äriühingule kuulunud rahalisi vahendeid mitte äriühingu, vaid isiklikes huvides ning on põhjustanud sellega äriühingu maksejõuetuse, millega on tema käitumises KarS §-des 3811 ja § 384 sätestatud teo tunnused. Seoses pankrotimenetluse raugemisega kohustab kohus ajutist pankrotihaldurit likvideerida OÜ Rivellest juriidilise isikuna. Pärast äriühingu likvideerimist tuleb OÜ Rivellest dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige Aivar Toom.

5 (6)

PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasu ja kulude arvestuse, mille kohaselt on ajutise pankrotihalduri tasuks 471,33+ 431,38 eurot ja hüvitatavateks kuludeks 198,92+122,50 eurot (tl 126-127, 147-148). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri poolt koos täiendava analüüsiga täidetud ülesannete mahtu ja keerukust ning kutseoskusi, tuleb määrata ajutisele pankrotihaldurile oma ülesannete täitmise eest tasuks 902,71 eurot ja kulutuste hüvitamiseks 321,42 eurot. PankrS § 150 lg 4 järgi otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotiasja materjalidest nähtuvalt OÜ Rivellest puuduvad piisavad rahalised vahendid ajutise halduri tasu väljamaksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks pankrotivara arvelt. Samas on võlausaldaja OÜ Mark Oil tasunud 30.detsembril 2010.a. Rahandusministeeriumi kontole 10220034799018, viitenumber 3100057455, ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 16 000 krooni (tl 41). Neil asjaoludel tuleb välja maksta ajutise halduri tasu ja hüvitada kulutused järgmiselt: kulutused kogusummas 321,42 eurot (sealhulgas käibemaks) mõista OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks (haldur on teinud kulutused läbi OÜ Õigusbüroo Faktootum) ja ajutise halduri tasu summas 527,19 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, summalt kuulub riigi tuludesse kandmisele sotsiaalmaks 173,97 eurot) mõista Küllike Mitti kasuks välja võlausaldaja OÜ Mark Oil poolt selleks kohtudeposiiti tasutud summast. PankrS § 23 lg 4,5 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest; kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kuna ülejäänud ajutise halduri tasu summas 375,52 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, tasumiseks ei piisa võlausaldaja poolt kohtudeposiiti tasutud summast, tuleb 375,52 eurot välja mõista võlgnikult Küllike Mitti kasuks. Kohtunik:

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.