12. jaanuar 2012 kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-70984
Tsiviilasi
AS-i Nordea Finance Estonia hagi R K`i vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3 055,64 eurot (47 810,41 krooni) Hageja AS Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140, asukoht Liivalaia 45/47, 10145 Tallinn), lepinguline esindaja Intrum Justitia AS jurist Dagne Niit (Rotermanni 8, 10111 Tallinn, e-post: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Kostja R K (isikukood XXX, elukoht XXX) Kirjalikus menetluses poolte nõusolekul
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista R K`ilt võlgnevus 3 279,27 (kolm tuhat kakssada seitsekümmend üheksa eurot ja 27 senti) eurot ja viivised 3 279,27 (kolm tuhat kakssada seitsekümmend üheksa eurot ja 27 senti) eurot AS Nordea Finance Estonia kasuks. Menetluskulude jaotamine Välja mõista menetluskulud 100% ulatuses kostjalt R K’ilt hageja AS Nordea Finance Estonia kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik
1.28.12.2009 saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale AS Nordea Finance Estonia avaldus R K vastu maksekäsu kiirmenetluses võla nõudes. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikule, kes on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus.
2.10.09.2010 esitas AS-i Nordea Finance Estonia hagi R K`i vastu võla nõudes. Asjaolud
3.20.04.2004 sõlmisid hageja, FEAS ja SK liisingulepingu nr XXX, mille kohaselt hageja liisis FEAS-ile sõiduki Chrysler 300 M (tl 26-38).
4.28.04.2005 sõlmisid hageja, kostja ja FEOÜ liisingulepingu nr XXX muudatuse nr 1 koos maksgraafikuga, mille alusel FEOÜ loovutas hageja nõusolekul liisingulepingu koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega kostjale (tl 39).
5.28.04.2008 sõlmisid pooled liisingulepingu nr XXX muudatuse nr 1, millega muutsid lepingu tingimusi, mis kajastuvad muudatuse lisaks olevas maksegraafikus (tl 40). Hageja nõue ja selle põhjendused
6.Hageja vastavalt 05.09.2011 täpsustustele palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 3 279,27 eurot (51 309,44 krooni), viivised 3 279,27 eurot ning menetluskulud sh kulud õigusabile. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 2, § 9 lg 1, § 76 lg 1 ja 3, § 82 lg 7, § 142 lg 1, § 145 lg 1, § 367 lg
7.Hageja esitas kostjale igakuiste liisingumaksete tasumise kohta arved (tl 41-46, 106-126), millised kostja jättis tähtaegselt tasumata. Kuna kostja tähtaegselt arveid ei tasunud, ütles hageja liisingulepingu üles 18.05.2009 (tl 47-48). Kostjal on hagejale tasumata liisingulepingu alusel võlg 51 309,44 krooni, sh rendimaksed 14 362,35 krooni, müügikahju summas 29 448,06 krooni, saamatu jäänud intressid 3 499,03 krooni, müügikulud 4 000 krooni.
8.Hageja selgitab, et liisingulepingu üldtingimuste kohaselt kui liisingulepingu ülesütlemise korral vara võõrandamisel saadud hind on väiksem kui liisingulepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa, siis kohustub kostja kui liisinguvõtja katma hagejale hinnavahe ehk müügikahju. Hagejale on tekkinud müügikahju summas 29 448,06 krooni (vara jääkmaksumus 41 948,06 krooni - müügihind 12 500 krooni (tl 49) = 29 448,06 krooni). Seoses lepingu eseme müügiga on hagejal tekkinud ka müügikulu 4 000 krooni (tl 50).
9.Hageja selgitab, et on arvestanud vastavalt liisingulepingule viivist 0,25% põhinõudelt päevas. Vastavalt 05.09.2011 esitatud täpsustusele on viivist arvestatud tasumata lepingumaksete osas alates 24.05.2009 kuni 05.09.2011 1913,86 eurot, viivis tasumata müügikahjumi osas alates 12.11.2009 kuni 05.09.2011 3114,83 eurot ja viivis tasumata müügikulu osas alates 12.11.2009 kuni 05.09.2011 esitamiseni 423,10 eurot, seega kokku 5451,79 eurot.
10.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et ei nõustu kostja väitega, et liisingulepingu ese müüdi liiga odava hinnaga. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 9.6 kohaselt, kui liisingulepingu ülesütlemise korral vara võõrandamisel saadud hind on väiksem kui liisingulepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa, siis kohustub põhivõlgnik kui liisinguvõtja katma hagejale kui liisinguandjale hinnavahe. Seega seisneb müügikahjum vara jääkmaksumuse ja müügihinna vahes. Vara jääkmaksumuse 41 948,06 krooni ja müügihinna 12 500 krooni (ilma käibemaksuta) vahe on kokku 29 448,06 krooni. Hageja ütles kostjaga tulenevalt olulisest
2-09-70984 rikkumisest erakorraliselt liisingulepingu üles 18.05.2009. 03.06.2009 toodi puksiiriga Kalmistu 26 eest mootoririkkega liisinguese OÜ-le R hoiule (tl 103). Hageja lasi hinnata sõiduki omaala spetsialistil. Müüki suunamise hindamise aktis märgiti sõiduki hinnaks 25 000 krooni koos käibemaksuga (tl 104). Sõiduk müüdi hinnaga 15 000 krooni (ilma käibemaksuta 12 500 krooni). Seega müüdi sõiduk peaaegu sama hinnaga kui hindamisaktis, milleks oli 15 000 krooni koos käibemaksuga. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-33-08 leidnud, et hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on kolleegiumi arvates mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud. Järelikult andis hageja sõiduki müüki eeldatava turuhinnaga ja sõiduk müüdi ka eeldatava turuhinnaga ning hageja on teinud endast kõik võimaliku, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud sõiduki võõrandamisel parim ja kiirem tulemus.
11.Hageja selgitab, et peale sõiduki valduse saamist suunatakse sõiduk müüki. Müügiprotsessi ja sõiduki müügihinna kujunemist oli liisinguvõtjal võimalik jälgida interneti aadressil: http://www.auto24.ee/clients/nordea/used/list.php. Hageja ei ole kostjat kohustatud sellest eraldi teavitama, kuna lepingu sisu arvestades on ilmselge, et sõiduk läheb esimesel võimalusel müüki. Kui kostjale oleks sõiduki müük huvi pakkunud ja oleks tahtnud kogu müügiprotsessi jälgida, sh sõiduki müügihinda, siis oli kostjal võimalus hagejaga ühendust võtta ning teha omapoolseid ettepanekuid. Tagantjärgi sellele tugineda ja esitada sellekohaseid vastuväiteid on asjakohatu ja põhjendamatu. Hageja märgib, et kostja poolt esitatud erinevate sõidukite müügikuulutusi ei saa pidada tõenditeks, kuna müügikuulutustes ei ole tegemist samasuguse sõidukiga ning müügikuulutuses märgitakse alati kõrgem müügihind. Hageja aga on lasknud liisingueseme tagastamisel hinnata vara majandus- ja kutsetegevuses tegutseval spetsialistil, kes tegeleb sellega igapäevaselt. Liisinguesemel oli mootoririke, mootor oli kinni kiilunud ning liisingu ese oli seega mitte sõitev. Müügikuulutustes aga on korralikud sõidukid. Seega leiab hageja, et liisingulepingu eset ei müüdud liiga odava hinnaga.
12.Hageja ei nõustu kostja väitega, et liisingulepingu punkt 9.6 on tühine. Kostja on välja toonud, et lubatuks ei saa pidada kokkulepet, mis paneb tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale, eriti kui viimane ei saa mõjutada müügiprotsessi. Hageja on juba märkinud, et müügiprotsessi ja sõiduki müügihinna kujunemist oli liisinguvõtjal võimalik jälgida. Kostja ei ole selle vastu huvi tundnud, seega ei saa kostja sellele tugineda, et kostjal ei olnud võimalik mõjutada müügihinna kujunemist. Samuti on hageja tõendanud, et hageja on teinud endast kõik võimaliku, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud sõiduki võõrandamisel parim ja kiirem tulemus. Seega ei ole liisingulepingu punkt 9.6 tühine.
13.Hageja märgib, et liisingulepingu on üles öeldud 18.05.2009 ning ülesütlemise teates on märgitud, et vara tuleb üle anda hagejale esimesel nõudmisel ning vastavat hageja tavale ja praktikale hageja teavitab kostjat vara tagastamisest ka telefoni teel. Kostja hagejale vara ise ei tagastanud, mistõttu tegi hageja koostööd OÜ-ga R , kes kostjalt ka vara on kätte saanud. On selge ka asjaolu, et kostja pidi vara asukohast teatama. Kostja väidab, et viis auto remonditöökotta kontrolli. Siinkohal on väga suur kokkusattumus, et kostja viib liisingueseme kontrolli just siis, kui liisinguleping on üles öeldud, kuna kostja ei ole tasunud täielikult ja tähtaegselt lepingumakseid. Samas, kui kostja viis liisingueseme remonditöökotta ja oleks vajadusel remontida lasknud, siis võiks eeldada, et kostja tahtlikult lepingumakseid ei tasunud, kuna liisinguese ei olnud töökorras. Kostja ei ole tõendanud, et viis liisingueseme remonditöökotta ja spetsialistil üle vaadata. Hageja leiab, et kostja on oma seisukohas väitnud, et kostja poolt on liisinguese Kalmistu 26 ette viidud. Seega on ilmselge, et kuna keegi liisingueset vahepeal kasutanud ei ole, siis on kostja valduses oleval ajal ka liisinguesemele mootoririke tekkinud.
14.Hageja lisab, et sõiduki väärtuse aluseks saab võtta sõiduki hindamise akti nr XXX, kuna hageja on tõendanud, et sõidukil oli mootoririke. Üleandmise-vastuvõtmise aktil on kirjas, et
2-09-70984 liisinguesemel oli mootoririke. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Hageja on vara üleandmise ja vastuvõtmise aktiga kostjale sõiduki üle andud. Selle üle vaidlust ei ole, et kostja valduses liisinguese oli ning üleandmise ja vastuvõtmise aktiga ka liisinguese tagastati. Seega vahepealsel perioodil oli liisinguese kostja valduses. Kostja vastus
15.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
16.Kostja selgitab, et automüügiportaali www.auto24.ee andmetel oli sõiduki Chrysler 300M 2001 keskmine müügihind 01.09.2009 77 670 krooni ehk 4 964 eurot. Nimetatud ajal oli kõige odavam müügis olev sõiduk hinnaga 28 993 krooni ehk 1853 eurot ja kõige kallim 115 000 krooni ehk 7 350 eurot. Perioodil 01.04.2009-01.09.2009 oli sarnase sõiduki turuhind keskmiselt 115 000 krooni ehk 7 350 eurot (tl 73-79). Hageja võõrandas sõiduki septembris 2009 hinnaga 12 500 krooni, millise hinnaga ei leidunud müügis mitte ühtegi sõidukit. Kostja märgib, et hageja müüs sõiduki üle kahe korra odavamalt kui oli kõige odavam müügisolev sõiduk sellel ajal, kui hageja oleks müünud sõiduki keskmise turuhinnaga, siis oleks sellest summast saanud tasaarveldada nii tasumata osamaksed, sõiduki jääkmaksumuse kui ka muud hagejal tekkinud kulud. Isegi siis, kui hageja oleks müünud sõiduki hinnaga, mis oleks vastanud kõige odavamale müügisolevale sõidukile, ei oleks hagejal müügikahju tekkinud. Kostja on seisukohal, et hageja tegevus sõiduki müügiprotsessis on olnud kostjat kahjustav.
17.Ka käesoleval ajal on automüügiportaali www.auto24.ee andmetel sõiduki Chrysler 300M 20002001 turuväärtus vahemikus 42 245 - 68 062 krooni (tl 80-93) ehk isegi käesoleval ajal ei ole müügis ühtegi sarnast sõidukit hinnaga 12 500 krooni, millise hinnaga on müünud hageja sõiduki septembris 2009. Kostja on seisukohal, et hageja võõrandas sõiduki põhjendamatult madala hinnaga. Samuti leiab kostja, et sõiduki turuväärtus oli selle hagejale tagastamise hetkel sõiduki jääkmaksumusest suurem. Kostja on seisukohal, et sõiduki väärtus selle tagastamise hetkel oli 77 670 krooni. Ka riigikohus on asunud seisukohale, et määrav ei ole sõiduki müügihind vaid selle väärtus sõiduki tagastamise hetkel. Sõiduki müümine põhjendamatult madala hinnaga oli hageja vaba valik ning seetõttu peaks hageja ise kandma oma tegevusest tekkinud kahju.
18.Hageja leiab, et jääkmaksumuse ja võõrandamishinna vahe (29 448,06 krooni) kuulub kostja poolt hüvitamisele vastavalt üldtingimuste punktile 9.6. Kostja on seisukohal, et üldtingimuste punkt 9.6 on tühine, kuna see rikub lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu lepingupoolte vahel. Kostjale on pandud ebamõistlikult suur vastutus liisingeseme võõrandamise tulemuse (müügihinna) suhtes, samas kostjal puudus võimalus müügiprotsessis või müügihinna määramises kaasa rääkida. Kostja märgib, et hageja ei ole teda teavitanud sõidukile määratud hinnast või selle alandamisest, mistõttu on hageja rikkunud kohustust teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingeseme võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Lisaks märgib kostja, et kui kostjat oleks liisingeseme müügiprotsessi kaasatud, oleks kostjal olnud võimalik soovitada ostjaid, kes oleksid olnud huvitatud sõiduki omandamisest suurema hinnaga kui 12 500 krooni. Ostjate konkurents oleks kindlasti võõrandamishinda tõstnud ning vältinud kostjale nii suures summas kahju tekkimist. Samuti ei ole hageja esitanud andmeid sõiduki müügiprotsessi kohta, kas sõiduk oli avalikult müügis, millise hinnaga müüki alustati, millal ja millises summas hinda alandati, miks pandi sõiduk müüki odavamalt kui selle turuväärtus jmt. Kostja ei nõustu sõiduki võõrandamisega 12 500 krooni eest ning leiab, et sellise tehinguga on hageja ise tinginud jääkmaksumuse ja võõrandamishinna vahe ehk müügikahju summas 29 448,06 krooni.
19.Kostja ei ole nõus hagiavalduses toodud viivise arvestamisega. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et viivist võib nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Hageja arvab ekslikult, et viivise arvestamise aluseks olev summa muutus sissenõutavaks 18.05.2009. Nimetatud summa sai
2-09-70984 sissenõutavaks muutuda alles siis, kui see summa oli selgunud, s.o septembris 2009. Kostja on seisukohal, et viivise arvestamiseks puudub käesoleval juhul alus, kuna sõiduki väärtus selle tagastamise hetkel oli piisavalt suur, et ära katta hageja nõue.
20.Tulenevalt hageja seisukohtadest märgib kostja, et viis sõiduki 02.06.2009 Kalmistu tee 26 asuvasse remonditöökotta kontrolli. Kostja sõitis sõidukiga ise kohale, mis tähendab, et sõidukil ei olnud mootoririket. 03.06.2009 lasi hageja sõiduki remondiettevõttest ära viia, sõiduk teisaldati puksiiriga. Hageja ei olnud teatanud kostjale sõiduki tagastamise kohta ega aega, mistõttu kostjal ei olnud võimalik sõidukit ise tagasi viia. Hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks kostja poole pöördunud palvega sõiduk tagastada ja kostja oleks sellest keeldunud. Hageja arvab ekslikult, et sõidukil oli selle tagastamise hetkel mootoririke, hageja ei ole tõendanud, et nimetatud väidetav rike tekkis ajal, mil vara oli kostja valduses. 03.06.2009 vara üleandmise-vastuvõtmise aktist nr XXX nähtub, et sõiduki üleandja puudub. Kostja ei ole andnud sõidukit üle mootoririkkega, mootoririke võis sõidukil üleüldse puududa või tekkis nimetatud mootoririke sõidukile hiljem, hageja käsutuses olles. Kostja soovib selgitada, et hageja käitumisest võib järeldada hageja huvi puudumist sõiduki tagastamisega seonduv lahendada heas usus läbirääkimiste teel. Käesoleval juhul ei ole hageja käitunud sõiduki tagastamisega seonduvas heas usus ja ei ole teinud pingutusi selleks, et kostja oleks saanud sõidukit tagastada heas seisukorras kokkulepitud ajal kokkulepitud kohta.
21.Kostja selgitab, et kostjal puudus informatsioon, kuidas ja mis hinnaga hageja sõiduki müüs ning kuidas oli korraldatud müügiprotsess. Kostja leiab, et kostja ei pidanud teadma ja ei teadnudki, et sõiduki müüki saab jälgida ning osaleda müügiprotsessis läbi auto24 veebilehe, milline informatsioon puudub ka poolte vahel sõlmitud liisinglepingus.
22.Hageja arvab ekslikult, et liisingeseme tagastamise korral tuleb tugineda selle müügihinnale. Sõiduki väärtuse arvestamisel ei saa aluseks võtta hageja esitatud 15.06.2009 sõiduki hindamise akti nr XXX, kuna hageja ei ole tõendanud, et sõidukil oli mootoririke ning et see rike tekkis ajal, kui sõiduk oli kostja valduses. Täiendavalt selgitab kostja, et hageja väide, mille kohaselt sõiduk müüdi peaaegu sama hinnaga kui hindamisaktis on alusetu. Sõiduk müüdi hindamisaktis märgitust 40% odavamalt sellist olukorda ei saa kirjeldada mõistega „peaaegu sama hinnaga“. Kohtuotsuse põhjendused
23.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 403 poolte nõusolekul seda kohtuistungil arutamata kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
24.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
25.Võlaõigusseadus (VÕS) § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Kohus on tuvastanud, et 20.04.2004 sõlmisid hageja, FEAS ja SK liisingulepingu nr XXX, mille kohaselt hageja liisis FEAS-ile sõiduki Chrysler 300 M (tl 26-38). 28.04.2005 sõlmisid hageja, kostja ja FEOÜ liisingulepingu nr XXX muudatuse nr 1 koos maksgraafikuga, mille alusel FEOÜ loovutas hageja nõusolekul liisingulepingu koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega kostjale (tl 39). 28.04.2008 sõlmisid pooled liisingulepingu nr XXX muudatuse nr 1, millega muutsid lepingu tingimusi, mis kajastuvad muudatuse lisaks olevas maksegraafikus (tl 40).
2-09-70984
26.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Vastavalt VÕS § 367 lg 3, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Tulenevalt liisingulepingu üldtingimuste punktist 9.6, kui lepingu ülesütlemise korral vara võõrandmaisel saadud hind on väiksem, kui lepingu järgne võlgnevus ja vara põhimaksete, arvestatuna lepingu tähtaja lõpuni ja vara jääkväärtuse summa, siis kohustub liisinguvõtja katma liisinguandjale hinnavahe viie pangapäeva jooksul alates liisinguandja poolt arve esitamisest. Kohus on tuvastanud, et liisinguleping öeldi üles 18.05.2009 (tl 47).
27.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Riigikohus on leidnud oma lahendis 3-2-1-33-08 p 19, et „.Liisinguandja nõude arvestamise eelduseks VÕS § 367 lg 3 järgi ei ole liisingueseme müük, oluline on vaid selle väärtus.“ Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-33-08 leidnud, et hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on kolleegiumi arvates mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud. Vaidlus puudub selles, et vara jääkmaksumus oli 41 948,06 krooni (käibemaksuta). Hageja 14.09.2009 arvest nähtuvalt müüdi sõiduk 15 000 krooni (käibemaksuga) eest ehk 12 500 krooni eest ilma käibemaksuta (tl 49). Vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga on tõendatud, et sõidukil esines vara tagastamisel mootoririke (tl 103). Hageja poolt esitatud sõiduki hindamise aktiga nr XXX on tõendatud, et liisingueseme turuväärtus hagejale tagastamise hetkel oli 25 000 krooni (käibemaksuga) ehk 20 000 krooni ilma käibemaksuta (tl 104). Kohus leiab, et sõiduki müüki suunamise aktiga on tõendatud, et sõiduki turuväärtus sõiduki tagastamise hetkel oli 20 000 krooni (käibemaksuta) (tl 104) ning 14.09.2009 arvega on tõendatud, et sõiduk müüdi 12 500 krooniga (käibemaksuta) (tl 49). Seega on tõendatud, et hageja pani sõiduki müüki sõidukile vastava turuhinnaga ning, et sõidukit ei müüdud palju odavamalt, kui oli sõiduki turuhind ja seega on hageja oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks täitnud. Kohus on seisukohal, et kostja poolt kohtule esitatud www.auto24.ee väljavõtted ei tõenda vaidlusaluse sõiduki turuhinda, kuna väljavõtetel olevate autode tehniline seisukord ja kaubanduslik välimus ei ole samastatav ning puudub teave, et omaniku küsitud hinnaga sõidukid müüdi ära. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et vara üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtuvalt oli vaidlusalusel autol mootoririke, mistõttu sõiduk ei liikunud ning mõjutas oluliselt sõiduki turuhinda. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduk oli töökorras kostja valduses olemise ajal. Paljasõnalised on kostja väited, et hageja ei ole andnud endast kõike, et sõiduki müügist saada kõrgemat tulu ning, et kostja ei olnud teadlik, et auto tuleb tagastada ning, et auto läheb müüki. 18.05.2009 liisingulepingu nr XXX ülesütlemise teates (tl 47) on hageja teavitanud kostjat, et vara tuleb anda hagejale üle ning, milline kohustus tuleneb ka liisingulepingu üldtingimuste punktist 9.4 (tl 35), millist kohustust kostja ei täitnud, vaid viis hoopis sõiduki 02.06.2009 remonti, kuigi oli teadlik, et sõiduk tuleb tagastada ning, et kostjal on liisingumaksed tasumata, mistõttu on leping üles öeldud. Usutav ei ole kostja väide, et kostja ei teadnud, kuhu sõiduk tuleb tagastada või asjaolu, et kostja ei ole teatanud, kus sõiduk asub, kuna R OÜ on sõiduki pukseerinud hoiule remonditöökojast, kuhu ette kostja sõiduki viis. Ei ole mõeldav, et R OÜ juhuslikult leidis sõiduki remonditöökoja eest, seega leiab kohus, et on tõendatud, et hageja teavitas kostjat, et sõiduk tuleb tagastada ning, et kostja teavitas hagejat, et sõiduk asub Kalmistu tee 26 remonditöökojas, kust R OÜ selle ka ära pukseeris. Seega oli kostjale teada, et sõiduk tuleb tagastada ning, et sõiduk läheb müüki. Kostja ei ole ise võtnud hagejaga ühendust sõiduki müügiprotsessi kujundamiseks, kuigi kostjale olid kõik asjaolud teada, seega ei
2-09-70984 ole kohtu hinnangul tühine ka liisingulepingu üldtingimuste punkt 9.6. Kostja on endale ise võtnud riski, et liisis auto ning ei tasunud liisingumakseid, mistõttu tuli hagejal leping üles öelda ning liisinguese võõrandada. Lähtudes eeltoodust on tõendatud ja põhjendatud kostjalt välja mõista müügikahju summas 29 448,06 krooni ehk 1 882,07 eurot.
28.VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kohus on seisukohal, et müügikulu summas 4 000 krooni on põhjendatud kulu. Samuti ei ole kostja esitanud kulu summale vastuväiteid, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista liisinglepingu ülesütlemisest tekkinud müügikulu 4 000 krooni ehk 255,65 eurot.
29.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 lg 1 alusel Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on kohtule esitanud arved nr 10562803, 10566550, 10585552, 10892589, 10604098 (tl 41, 43-45, 122), millede alusel hageja palub kostjalt välja mõista tasumata rendimaksed summas 14 362,35 krooni ja intressi summas 3 499,03 krooni. Kostja ei ole esitanud tõendeid eelmärgitud maksete tasumise kohta ega esitanud vastuväiteid esitatud nõude osas. Seega on kohus seisukohal, et kostjalt kuulub väljamõistmisele rendimaksed summas 14 362,35 krooni ehk 917,92 eurot ning intressid 3 499,03 krooni ehk 223,63 eurot.
30.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Liisingulepingus on viivisemääraks 0,25% päevas (tl 26). Hageja vastavalt hagi täpsustusele 05.09.2011 on kindla summana palunud kostjalt välja mõista viivise summas 3 279,27 eurot (51309,43 krooni) (tl 156). Hageja on arvestanud vastavalt liisingulepingule viivist 0,25% põhinõudelt päevas tasumata lepingumaksete osas alates 24.05.2009 kuni 05.09.2011 1913,86 eurot, tasumata müügikahjumi osas alates 12.11.2009 kuni 05.09.2011 3114,83 eurot ja tasumata müügikulu osas alates 12.11.2009 kuni 05.09.2011 esitamiseni 423,10 eurot, seega kokku 5451,79 eurot. Hageja vähendas viivise nõuet põhinõude suuruseni. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud kostjalt välja mõista viivised kokku summas 3 279,27 eurot.
31.Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele rendimaksed summas 14 362,35 krooni ehk 917,92 eurot, müügikahju summas 29 448,06 krooni ehk 1 882,07 eurot, müügikulu 4 000 krooni ehk 255,65 eurot, intress3 499,03 krooni ehk 223,63 eurot ja viivis 51 309,43 krooni ehk 3 279,27 eurot. Menetluskulud
32.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu ja õigusabi kulud täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2-09-70984 Antud asja hagihind on tulenevalt TsMS § 124, § 133 lg 1 3 055,64 eurot (47 810,41 krooni), arvutatuna rendimaksetest, müügikahjust ja müügikulust. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.