2-10-45626/17 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

8.Jätta AP menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ning SOÜ (uue ärinimega SEOÜ) (kostja I) 01.06.2009.a ehituse alltöövõtulepingu, mille alusel tegi hageja hüdroisolatsioonitöid. Hageja andis kostjale I tööd üle ning kostja I kohustus tööde eest tasuma 117 244 krooni. Kostja I on jätnud tasumata 93 244 krooni. Lepingust tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist 0,2 % päevas. Kostja I võlgneb hagejale viivist 74 981 krooni. 05.03.2010.a sõlmisid hageja ja AP (kostja II) käenduslepingu (käenduslepingus on ekslikult märgitud sõlmimise kuupäevaks 05.03.2009.a), mille alusel kostja II käendas alltöövõtulepingust tuleneva kostja I rahalise kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 93 244 krooni, viivise 74 891 krooni ja viivise 0,2 % päevas põhinõudest alates 16.09.2010.a kuni põhivõla tasumiseni. Kostjate vastuväited Kostja I tunnistas hagi. Kostja II vaidles hagile vastu. Käendusleping on tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 alusel. Ehitussektoris on tavapärane, et juhtorgani liikmetelt nõutakse käendusi. Käesoleval juhul oli kostja II pandud sundolukorda, kuna hagejaga lepingulistesse suhetesse astumine oli kostja I jätkusuutliku tegevuse tagamise seisukohast hädavajalik. Kostja II ei olnud teadlik, et käenduslepingu sõlmimisega vastutab ta kohustuse täitmise eest kogu oma varaga. Oma kogenematuse tõttu arvas kostja II, et sõlmitud käendusleping on juriidilise isiku garantii.

Lisaks on käendusleping allkirjastatud 05.03.2009.a, s.o enne alltöövõtulepingut. Kuna käenduslepingus märgitud kuupäeval ei olnud põhikohustust veel tekkinud, siis ei saanud kohustuse olemus olla piisavalt määratletav. Samuti puudus hagejat käenduslepingu sõlmimisel esindanud IP volitus hagejat esindada, kuna volikiri IP anti 09.02.2010.a. Samuti on IP käenduslepingu sõlmimisega väljunud ka sisulise volituse piiridest, kuna käenduslepingu sõlmimiseks ei ole temale volitusi antud. Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja ja kostja I sõlminud 01.06.2009.a alltöövõtulepingu, mille alusel kohustus hageja tegema hüdroisolatsioonitöid. Hageja esitas kostjale I 30.06.2009.a arve nr 090612, 03.08.2009.a arve nr 090806 ja 02.09.2009.a arve nr 090903 kogusummas 117 244 krooni. Vaidlus puudub selles, et kostja I oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ning jättis tasumata 93 244 krooni. Lepingu p 6.3 kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejale viivist 0,2 % päevas, kuid mitte rohkem kui 10 % esitatud arvete summast. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja I on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sellest tulenevalt on kohus hagi õigeksvõtuga seotud. Kuna kostja I on hagi õigeks võtnud, siis tuleb lugeda hageja nõue kostja I vastu põhjendatuks ning seda hoolimata sellest, et hageja nõuab viivist suuremas summas kui 10 % esitatud arvete summast. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja ja kostja II vahel sõlmitud käendusleping, mille p 1.1 kohaselt käendab kostja II 30.06.2009.a arvest nr 090612, 03.08.2009.a arvest nr 090806 ja 02.09.2009.a arvest nr 090903 tulenevat kostja I kohustuste täitmist, kui kostja I on need jätnud täitmata 25. juuniks 2010.a. Käenduslepingu kohaselt on leping sõlmitud 05.03.2009.a. Kohtu hinnangul on käenduslepingus ilmselgelt eksitud lepingu kuupäevaga, kuna käenduslepingus on viidatud arvetele, mis on esitatud käenduslepingu kuupäevast hiljem. Kohtu arvates on loogiline hageja väide, et käenduslepingu õige sõlmimise kuupäev on 05.03.2010.a. Sellest tulenevalt on ka ebaõiged kostja II väited, et käenduslepingu sõlmimise ajaks ei olnud veel põhikohustust tekkinud. Kohus ei nõustu kostja II väitega, et hageja nimel käenduslepingu sõlminud isikul polnud selleks volitusi. Hageja nimel on käenduslepingule allakirjutanud Ivar Põldmann. 19.02.2010.a volikirjaga on hageja juhatuse liige volitanud Ivar Põldmanni sisse nõudma hageja võlanõudeid. Kohtu hinnangul hõlmab see volitus ka võla sissenõudmise kindlustamise eesmärgil käenduslepingu sõlmimist. Seda, et hageja volitus hõlmas õigust sõlmida käendusleping, tõendab ka hageja enda käitumine, kuna ta on käenduslepingule tuginedes esitanud kostja II vastu hagi. Kuna volikiri on väljastatud 19.02.2010.a, siis on ebaõige kostja II väide, et volikiri väljastati pärast käenduslepingu sõlmimist. Kohus on nõustunud hageja väitega, et käenduslepingu sõlmimise õige kuupäev on 05.03.2010.a. Samuti ei nõustu kohus kostjaga II, et käendusleping on tühine TsÜS § 86 lg 2 alusel. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või

pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kohtu arvates, ei ole kostja II esile toonud asjaolusid, mis viitaksid tehingu heade kommete vastasusele. TsÜS § 86 lg 2 rakendamise üheks eelduseks on, et pool teeb tehingu oma erakorralisest vajadusest tulenevalt. Kostja II ei ole tuginenud sellele, et ta sõlmis käenduslepingu enda erakorralisest vajadusest tulenevalt. Kostja II väitis, et kostja II pandi sundolukorda, kuna hagejaga lepingulistesse suhetesse astumine oli kostja I jätkusuutliku tegevuse tagamise seisukohast hädavajalik. Seega on kostja II väitnud, et ta sõlmis lepingu kostja I erakorralisest vajadusest tulenevalt. Kostja II väide, et käendusleping sõlmiti selleks, et kostja I saaks hagejaga lepingut sõlmida, ei ole ka loogiline, kuna käendusleping sõlmiti võrreldes alltöövõtulepinguga oluliselt hiljem. Lisaks ei ole kostja II tõendanud, et käenduslepingu sõlmimine oli kostja I jätkusuutliku tegevuse tagamise seisukohast hädavajalik. Samuti ei ole kostja II tõendanud, et hageja kostja I väidetavast erakorralisest vajadusest teadis või pidi teadma. Usutavad ei ole ka kostja II väited, et ta ei saanud käenduslepingu sõlmimisel aru selle sõlmimisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest. Kostja II tegutseb äriühingu juhatuse liikmena, mistõttu ei saa ta tehingute tegemisel olla kogenematu. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käenduslepingu p 1.3 kohaselt on käendaja vastutuse maksimummäär 102 244 krooni. Seega vastutab kostja II kostja I kohustuste eest 6534,58 euro (102 244 krooni) ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg 5959,38 eurot ja viivis 575,20 eurot. Lisaks tuleb kostjalt I välja mõista täiendav viivis 15.09.2010.a seisuga summas 4211,21 eurot. Samuti tuleb kostjalt I välja mõista viivis 0,2 % päevas põhivõlalt alates 16.09.2010.a kuni põhivõla tasumiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi kostja I vastu, siis tuleb kostja I menetluskulud jätta kostja I kanda. Samuti tuleb kostja I kanda jätta hageja menetluskulud, mida hageja kandis seoses hagi esitamisega kostja I vastu. Kuna hagi kostja II vastu rahuldatakse osaliselt, siis tuleb hageja menetluskulud, mida ta kandis seoses hagi esitamisega kostja II vastu, jätta hageja kanda. Kostja II menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.