Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. jaanuar 2012.a. Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn.12
Tsiviilasja number
2-10-36587
Tsiviilasi
O. D. I. A. P. võla, summas 3650,00 krooni, viivise, summas 3621,53 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
233,28 eurot 3650 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: O. D. I. xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxx E-post: Seaduslik esindaja: A. J. : A. P. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxx E-post:
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Mõista A. P. . D. I. välja 466 (nelisada kuuskümmend kuus) eurot 56 senti, sealhulgas 233,28 eurot võla katteks ja 233,28 eurot viivise katteks. 2.Määrata kindlaks A. P. hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus 63 (kuuskümmend kolm) eurot 91 senti. 3.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord
TsMS § 420 alusel
Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid O. S. M. S. K. ) ja kostja A. P. .03.2008 laenulepingu, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist www.smskiirlaen.ee laenu summas 3000 krooni, kohustudes laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu- 650 krooni tagastama hiljemalt 26.04.2008.a. Kostja registreeris ennast 15.02.2008 väikelaenu taotleva isikuna S. M. S. K. O. kodulehel www.smskiirlaen.ee, sisestades oma kontaktandmed, kinnitades nõustumist laenulepingu tingimustega ning autentides end pangalingi kaudu. Autentimise eesmärgiks on laenu taotleja isiku tuvastamine. Pärast autentimist saadeti kostja poolt esitatud e-maili aadressile kontrollkiri, mille kättesaamist kostja kinnitas. Samuti saatis kostja tema poolt andmetes esitatud mobiiltelefoni numbrilt konto kinnitamiseks sõnumi. Nimetatud toimingute eesmärgiks on kinnitada laenutaotleja ligipääsu antud e-maili aadressile saabuvatele kirjadele (arve, meeldetuletused, info vahetus) ning telefoninumbri valdamist laenutaotleja poolt. Mobiiltelefon on samuti info ning meeldetuletuste saatmise väljundiks. Kostja on täitnud internetikeskkonnas laenutaotluse ankeedi ning kinnitanud laenulepingu tingimustega nõustumist, saates ka oma mobiiltelefonilt sõnumi laenutaotluse kinnitamiseks. Kostja taotles korduvalt väikelaene, millised talle väljastati ja mis ta tähtaegselt tagastas.27.03.2008 taotles A. P. K. O. -lt uut väikelaenu summas 3000 krooni. Kostja andmed laenutaotluse esitamisel olid kontrollitud ja isik autenditud, taotlus rahuldati ning laen kanti 27.03.2008 kostja pangakontole. Samas esitas S. M. S. K. O. ka laenu tasumiseks arve nr. 20492. Arve summaks oli 3650 krooni, tasumise tähtajaks 26.04.2008 ning viivisemääraks 0,85% iga viivitatud päeva eest. Kostja arvet ei tasunud. S. M. S. K. O. laenutähtajast ning selle ületamisest kostjat mobiiltelefoni sõnumite ja ekirjadega. Põhjusel, et kostja vabatahtlikult oma võlgnevust S. M. S. K. O. ei tasunud, loovutas viimane nõude 12-06.2008 inkassofirmale- D. I. O. -le ning teavitas sellest võlgnikku. Hageja teavitas kostjat kirjalikult võlateatise ja hagihoiatusega, ning kuna kostja ei reageerinud, esitas 29.12.2008 Tartu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. P. . Kohtul ei õnnestunud makseettepanekut võlgniku poolt avaldatud aadressidel kätte toimetada, mistõttu 03.02.2010 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja määrusega jäeti maksekäsu kiirmenetluse avaldus rahuldamata. Laenulepingu punktis 11.1. on sätestatud, et võlausaldajal on õigus alustada 0,85% viivise arvestamist päevas puudujäävalt summalt võla tasumise tähtpäevale järgnevast päevast arvates. Hageja on arvestanud viivist alates 27.04.2008.a. 820 päeva eest 25444,60 krooni. 2 (5)
Mõistlikkuse põhimõttest lähtudes vähendab hageja viivise protsenti päevas 0,121%-ni. Seega on viivis 3621,53 krooni. Tuginedes VÕS §-dele 76 lg 1 ja 3, 82 lg 7, 100, 101 lg 1, 113 lg 1, 396, 410 lg 1, 741 lg 1 taotleb hageja kostjalt 3650 krooni põhivõlgnevuse ja 3621,53 krooni viivise väljamõistmist, samuti viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest 26.07.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb kostjalt ka menetluskulude - riigilõivu 1250 krooni ja õigusabikulu 1500 krooni väljamõistmist. Kostja vastuväited Hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus on 28.oktoobril 2011 A. P. Soome Vabariigis kätte toimetatud (tl.34). Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl.1-2). Kohtu põhjendused TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel rahuldada osaliselt. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja jätab hagile vastamata (tl.5). Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kuid TsMS § 367 alusel lisanduvate viiviste väljamõistmist täies ulatuses ei pea kohus kooskõlas olevaks võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud hea usu põhimõttega, kui väljamõistetav viivis ületab põhivõlgnevust. VÕS § 396 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS §-le 402 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1.
3 (5)
TsMS § 367 alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõude aluseks oleva lepingu (tl-d 7-12), maksekorralduse 3000 krooni ülekandmise kohta (tl.14) ning põhjendanud hagiavalduses väljamõistetavate summade suurust. Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevusena 3650 krooni ja hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivisena 3621,53 krooni (võttes aluseks hageja poolt vähendatud viivise määra – 0,121 % päevas). Kohtuotsuse tegemise ajaks ületab sissenõutavaks muutunud viivis tunduvalt põhinõuet. Seetõttu peab kohus põhjendatuks viivise väljamõistmist põhivõla ulatuses, s.o. 3650 krooni. Seega kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kokku 7300 krooni. Arvestades asjaolu, et alates 01.01.2011 on Eesti Vabariigis rahaühikuna kasutusel euro, arvestab kohus kostjalt väljamõistetavad summad ümber kursiga 1 euro = 15,6466 krooni ning kostja võlg hageja ees on 466,56 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude väljamõistmist taotlenud hagiavalduses (tl.6), lisades riigilõivu tasumist tõendavad maksekorraldused. Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad O. D. I. . TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on tasunud riigilõivu hagilt ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt kokku 1250 krooni (maksekorraldused tl-d 16, 17). TsMS § 144 p 7 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuväliste kulude hulka juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute Infosüsteemi andmetel on O. D. I. kiirmenetluse avaldus A. P. (tsiviilasi nr. 2-0893401) jäetud TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata 03.02.2010 ning hagi on kohtusse esitatud 30.07.2010, seega puudub alus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu arvamiseks menetluskulude hulka. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1000 krooni (63,91 eurot) kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele.
4 (5)
Hageja poolt õigusabikulude kandmist tõendavat dokumenti ei ole kohtule esitatud, seetõttu ei saa kohus käesolevas otsuses kostjalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude hulka arvata hageja õigusabikulusid. Hagiavaldusest ei nähtu ka asjaolu, et hagejal oleks menetluses kasutanud lepingulise esindaja õigusabi. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.