Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-11-41608 alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. J. I. võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on A. S. E. M. V. S. ) vahel sõlmitud 07.09.2009. a liitumisleping. Lepingu järgi kohustus A. S. E. M. kostjale mobiilside teenust ja kostja kohustus osutatud teenuste ja kaupade eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma arvetel näidatud maksetähtajaks. Vastavalt A. S. E. M. kasutamise tingimustele võis A. S. E. M. arvete tasumisega viivitamisel kostjalt viivist 0,15% päevas tasumata summalt. A. S. E. M. 30.09.2010. a eelmärgitud lepingutest tulenevad nõuded kostja vastu J. I. -le (hageja). Seisuga 01.09.2011. a on põhinõudelt arvestatud viivis 151,72 eurot. Kuna kostja ei ole täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 322,86 euro väljamõistmist, millest on võlg – 171,14 eurot teenuse eest ning viivis – 151,72 eurot. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude väljamõistmist ning sellelt viivist VÕS 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja seisukoht või vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avalikult ja teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse kohtule tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud.

Kohtu põhjendused

2 (5)

2-11-41608 TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte toimetatud avalikult (tl 3637), s.o väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teade avaldatud 11.11.2011. a – tl 38). Lähtudes TsMS § 317 lg-st 5 tuleb lugeda kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks 11.12.2011. a, s.o 30 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Samas on kostjale teatavaks tehtud ka kohustus hagile vastata ning hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole määratud tähtajaks - 09.01.2012. a, s.o hiljemalt 28 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest, saatnud kohtule kirjalikku vastust. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 9. jaanuariks 2012) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

A. S. E. M. 30.09.2010. a loovutanud põhinõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale (tl 8). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist); kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega peab kostja tasuma hagejale põhivõla 171,14 eurot VÕS § 76 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel ning viivist 151,72 eurot VÕS § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmanda lause alusel.

Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 kohaselt on 171,14 eurot. 3 (5)

2-11-41608

TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl 2-4), menetluskulude nimekirjas (tl 6) ja avalduses (tl 34) taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: riigilõiv kokku – 118,23 eurot (sh riigilõiv menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eest 6,39 eurot) ning hageja õigusabikulud – 159,78 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamiseks 01.09.2011. a riigilõivu 63,91 eurot (tl 5). Seega on põhjendatud hageja taotlus riigilõivu – 63,91 euro väljamõistmise osas. TsMS § 143 p 5 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista väljaandes Ametlikud Teadaanded dokumendi avaldamise kuluna 6,39 eurot (tl 34 pöördel). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kuna hagiavalduse kohaselt jäeti hageja kiirmenetluse avaldus Pärnu Maakohtu 10.08.2011. a määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning hagi samas nõudes esitati maakohtule 05.09.2011. a (tl 2), siis leiab kohus, et 47,93 euro (tl 3, 21) väljamõistmine kostjalt kohtuvälise kuluna on samuti põhjendatud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks muu hulgas menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja lepinguliseks esindajaks on olnud OÜ J. – Silver Eensaar.

4 (5)

2-11-41608 Kuna hageja lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud üksnes avalduste koostamise ja kohtule esitamisega ning käesolev tsiviilasi ei ole olnud keerukas ega töömahukas oma sisu poolest, seetõttu leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks), saab pidada 60 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 178,23 (63,91+6,39+47,93+60) euro ulatuses. Menetluskuludelt tuleb arvates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses vastavalt hageja taotlusele TsMS § 177 lg 2 alusel. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostjale tuleb tagaseljaotsus kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel, sest kostja ei ela registris märgitud aadressil (Põlva maakond Mikitamäe vald Mikitamäe küla) ja tema viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ning puudub ka võimalus menetlusdokumendi edastamiseks kostja esindajale või kostja volitatud isikule.

Lembit Käis kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.