Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

3.6

hageja hagid tsiviilasjades nr. 2-09-62890 ja 2-11-51342 kostja I suhtes tagasivõetuks. Kompromiss jõustub selle allkirjastamisel. Kui kohus Kompromissi ei kinnita või kui Kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma Kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning hageja ja kostja II loevad Kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-09-62890 PP kinnitamisega.

suhtes seoses kompromissi

PP’e ja AS-i Nordea Finance Estonia menetluskulud jäävad nende enda kanda.

Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada AS-ile Nordea Finance Estonia pool menetluses tasutud riigilõivust kogusummas 2 716,25 eurot AS Nordea Finance Estonia arveldusarvele Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Selgitusse märkida „riigilõivu tagastamine, OÜ H ja PP, tsiviilasjad nr 2-09-62890 ja 2-11-51342“.

Edasikaebamise kord Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Punktide 3-5 peale võib määruskaebuse esitada 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas kohtumäärus edasikaevatav ei ole. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasjad nr 2-09-62890 ja nr 2-11-51342. Mõlemas asjas on hagejaks AS Nordea Finance Estonia ja kostjateks OÜ H ning PP. 03.01.2012 esitasid pooled kohtule taotluse tsiviilasjade liitmiseks, hagi tagasivõtmiseks OÜ H suhtes ning kompromissi kinnitamiseks hageja ja PP’e vahel. Hageja palub kohtul tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus leidis Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 374 liidab kohus tsiviilasjad nr 2-09-62890 ja nr 2-11-51342 ühte menetlusse. Tsiviilasjade pooled on samad, vaidluse aluseks olevad lepingud ning asjaolud on sarnased. Liidetud tsiviilasja numbriks jääb 2-09-62890. TsMS § 423 lg 1 p 2 ja § 424 lg 1 alusel jätab kohus hageja taotlusel hagi OÜ H suhtes läbi vaatamata. Hagi tagasivõtmine on hageja menetluslik õigus. Kuivõrd kostja OÜ H hagile nõuetekohaselt vastanud ei ole ning kohtul on kogu menetluse vältel olnud raskusi OÜ-ga H kontakteerumisel, ei pea kohus menetlusökonoomika kaalutlustest lähtudes vajalikuks nõude OÜ H seisukohta hagi tagasivõtmise osas. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.. Kohus, tutvunud esitatud kompromissi ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et kompromiss kuulub kinnitamisele. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav.

TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama sätte 4. lõike kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus tsiviilasjas nr 2-09-62890 26.11.2009 riigilõivu 15 000 krooni ja 21.12.2009 summas 25 000 krooni, kokku 40 000 krooni (2 556,47 eurot). Tsiviilasjas nr 2-11-51342 tasus hageja riigilõivu 2 876,02 eurot. Hagejale kuulub tagastamisele pool tsiviilasjades tasutud riigilõivust kogusummas 2 716,25 (1 278,24 + 1438,01) eurot. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse lähtub kohus Euroopa Keskpanga kehtivast vahetuskursist ja euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvutusreeglitest. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd hagejal ja PP’el menetluskulude osas kokkulepe puudub, jäävad nende menetluskulud nende enda kanda. Vastavalt eelnevale jäävad OÜ H menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.