Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Juhul, kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 07.10.2009 laenulepingu nr 09082123-VV (edaspidi leping) summas 63318,89 krooni, intressimääraga 26% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 09.10.2014. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 9. kuupäeval. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 09.02.2010. Alates 09.02.2010 kuni 09.05.2011 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 16 üksteisele järgneva intressi maksega. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress + 7% aastas). 20.05.2011 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. Pärnu Maakohtusse esitatud võlgnevuse nõude kostja vastu andis kohus 17.11.2011 määrusega üle menetlemiseks hagimenetluses, kuna kostja esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite. 07.12.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 5833,46 eurot, sellest 3677,68 eurot laenu põhiosa, 1589,45 eurot intress (ajavahemiku 09.11.2009-20.05.2011 eest) ja 566,33 eurot põhiosa viivis (ajavahemiku 09.01.2010-07.12.2011 eest). Hageja palub kostjalt välja mõista 5833,46 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt (3677,68 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Samuti palub hageja kostja kanda jätta hageja menetluskulud ja välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse isiklikult kätte saanud 20.12.2011. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks s.o hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 16, tl 38). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagis esitanud taotluse (tl 3) tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Samas on ka märgitud, et tagaseljaotsus tehakse

2 (4)

kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 20-30) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale 5833,46 eurot, sellest 3677,68 eurot laenu põhiosa, 1589,45 eurot intress ja 566,33 eurot põhiosa viivis kuni 07.12.2011, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 113 lg 1 alusel välja mõista. TsMS §-s 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab viivist alates hagi esitamisest. Käesolev hagi on esitatud 12.12.2011. Seega alates 12.02.2011 tuleb kostjalt viivis välja mõista VÕS §-s 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

3 (4)

Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulud. Hagivalduse kohaselt on hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel kokku tasunud 543,24 eurot riigilõivu. Hageja on esitanud ka maksekorralduse maksekäsu kiirmenetluses tasutud 110,33 euro riigilõivu (tl 31) ja hagiavalduse esitamisel tasutud 432,91 euro riigilõivu (tl 32) kohta. Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 147 lg 5 alusel kuulub ka makskäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv antud asjas kohtukulude hulka. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 543,24 eurot. Hageja taotlusel ning TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb käesolevas otsuses ka märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.

Kohtunik Rita Kulberg

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.