Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
9. jaanuar 2012.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-21298
Tsiviilasi
VTEOÜ hagi IV vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 16 453,87 eurot
Hagi hind Menetlusosalised ja nende
hageja VTEOÜ(registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
hageja esindajad HR ja KO kostja IV (isikukood XXX, elukoht XXX) kostja esindaja AL 12.12.2011.a, avalik kohtuistung Hageja esindajad HR ja KO ning kostja esindaja AL
Istungi toimumise aeg Istungil osalenud menetlusosalised
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 05.05.2011.a esitatud hagiavalduse kohaselt müüs hageja 20.12.2006.a sõlmitud müügilepingu alusel OÜ-le VS erinevaid kaupu. Ajavahemikul 28.11.2008.a – 04.02.2009.a müüs hageja kaupu 406 508,90 krooni eest. OÜ VS nende eest nõuetekohaselt ei tasunud. Müügilepingust tulenevate OÜ VS kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid pooled 04.02.2009.a käenduslepingu. Käenduslepingu kohaselt oli käendaja vastutus piiratud 450 000 krooniga. Käenduslepingu sõlmimise aja seisuga oli OÜ VS põhivõlgnevus hageja ees 386 576,50 krooni. 22.05.2009.a sõlmisid hageja, OÜ VS ja OÜ VH lepingu, millega OÜ VH ühines OÜ VS müügilepingust tuleneva kohustusega. OÜ VH on tasunud hagejale 126 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt on OÜ VS põhivõlg hageja ees 16 654,48 eurot (260 576,50 krooni). Müügilepingu p 4.3 kohaselt on hagejal õigus nõuda arve tasumisega viivitamise korral viivist 0,1 % tasumata summast päevas. Kokku on hageja viivisenõue 13 092,03 eurot. Arvestades käendaja vastutuse maksimummäära, nõuab hageja kostjalt viivist 12 106,86 eurot. Ülaltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 16 654,48 eurot ja viivise 12 106,86 eurot. 11.10.2011.a esitas hageja nõude täpsustuse, milles märkis, et ta on teinud nõude eurodesse ümberarvestamisel vea, mistõttu on õigeks põhinõude suuruseks 16 653,87 eurot. Lisaks on kostja tasunud kohtumenetluse ajal hagejale 200 eurot, mille hageja põhinõudest maha arvestab. Seega on hageja põhinõude suuruseks 16 453,87 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 16 453,87 eurot ja viivise 12 106,86 eurot. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Esialgses hagiavalduses märgitud põhivõla suurus on ebaõige. Kuna põhivõla summa on vale, siis on ebatäpne ka viiviste arvestus. Kostja leiab ka, et kuna ta sõlmis käenduslepingu 21.05.2009.a, siis oleks õige alustada viiviste arvestamisest alates 21.05.2009.a, mitte arvetel olevatest maksetähtpäevadest. Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja ning OÜ VS sõlminud 20.12.2006.a müügilepingu sanitaartehnika ning veevarustus-, kanalisatsiooni- ja gaasikaupade müügiks. 21.05.2009.a sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, millega kostja kohustus käendajana vastutama hageja ja OÜ VS vahel sõlmitud müügilepingust tuleneva võlgnevuse nõuetekohase täitmise eest. Vastavalt käenduslepingu p 1.1 on 21.05.2009 seisuga OÜ VS põhivõla suuruseks 386 576,50 krooni. Käenduslepingu p 1.2 järgi on käendaja vastutuse maksimumsummaks 450 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt on OÜ VH tasunud põhivõlast 126 000 krooni ja kostja ise 200 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et põhivõlast oleks rohkem tasutud. Seega on põhivõla suuruseks 16 453,87 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja
ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 16 453,87 eurot. Müügilepingu p 4.3 järgi on müüjal, arve tasumisega viivitamise korral, õigus nõuda viivist 0,1 % tasumata summast päevas. Kuna põhivõla tasumisega on viivitatud, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Ebaõige on kostja seisukoht, et viivise arvestamist tuleks alustada käenduslepingu sõlmimise päevast. Käenduslepingu p 1.2 on pooled kokku leppinud, et käendaja vastutab tasumata lepingujärgse viivitusintressi eest. Pooled ei ole käenduslepingus leppinud kokku selles, et käendaja vastutab üksnes selle viivise eest, mis tekib alates käenduslepingu sõlmimisest. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Arvestades kostjalt välja mõistetavat põhivõlga 16 453,87 eurot ja kostja poolt tasutud 200 eurot ning asjaolu, et käendaja vastutuse maksimumsumma on 450 000 krooni (28 760,24 eurot), siis tuleb kostjalt välja mõista viivis 12 106,37 eurot. Ülaltoodule tuginedes tuleb hagi rahuldada osaliselt ning kostjalt hageja kasuks kokku välja mõista 28 560,24 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb kõik menetluskulud jätta 1 % ulatuses hageja kanda ja 99 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.