09. jaanuar 2012 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-42576
Tsiviilasi
OÜ SK hagi SIAS (endine SRKAS) vastu kindlustuslepingu täitmisele sundimiseks ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
76 692,98 eurot (1 199 984,45 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ SK(registrikood XXX, registri aadress XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ingrid Kullerkann (Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid, Veetorni 4, 10119 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja SIAS (endine SRKAS, registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Andrus Kattel (Advokaadibüroo SORAINEN, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, epost [email protected])
Kohtustungi toimumise aeg
29.11.2011
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ingrid Kullerkann Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Andrus Kattel
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata OÜ SK hagi SIAS-i (endine SRKAS) vastu kindlustuslepingu täitmisele sundimiseks ja viivise saamiseks. Menetluskulude jaotus Mõista menetluskulud 100% ulatuses välja OÜ-lt SKSIAS kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
2-10-42576 Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kindlustusleping, kindlustusperioodiga 15.02.2009-14.02.2010, millega kostja kindlustas hagejale kuuluva motelli asukohaga XXX muuhulgas tulekindlustuse osas kindlustussummaga 8 000 000 krooni, omavastutus 10 000 krooni, mille kohta on väljastatud poliis nr XXX (tl 31-33). Lepingule kohaldatakse üldiseid lepingutingimusi (tl 34-41), ettevõtte varakindlustuse tingimusi (tl 42-45) ja hindamis- ja hüvitisreegleid (tl 46-48).
2.14.08.2009 toimus motellis asukohaga XXX tulekahju, milles käigus hävis osaliselt hoone.
3.21.10.2009 teavitas kostja hagejat kahju käsitlemise peatamisest, seoses asjaoluga, et juhtumi osas algatati kriminaalmenetlus KarS § 203 tunnustel Lääne Politseiprefektuuris (tl 49), mis lõpetati 23.12.2009 määrusega (tl 50-51).
4.18.01.2010 esitas hageja kostjale nõudekirja lepingu täitmiseks (tl 52-53).
5.20.01.2010 tegi kostja maksmisotsuse, millega teavitas kahju hüvitamisest summas 1 461 125,33 krooni (tl 54-55), mida põhjendas 02.02.2010 kirjaga (tl 56-57). Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitise 76 692,98 eurot (1 199 984,45 krooni), hagiavalduse esitamise seisuga, 01.09.2010, sissenõutavaks muutunud viivise 3 389,87 eurot (53 040 krooni) ja edasi viivis 0,02% päeva põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 477.
7.Hageja selgitab, et kindlustuslepingu sõlmimisel teatas kostja, et minimaalne kindlustussumma, millega kostja on nõus lepingut sõlmima, on 8 000 000 krooni. Hageja viidatud kindlustussummas 5 000 000 krooni keeldus kostja lepingu sõlmimisest. Käesolevaks ajaks on ilmnenud, et hoone ehitusväärtus oli kordades kostja poolt tingimuseks seatud kindlustussummast väiksem.
8.Hageja on seisukohal, et kindlustushüvitise määratlemisel tuleb lähtuda, hageja tellimusel, riiklikult tunnustatud eksperdi ES poolt, koostatud ekspertiisiaktist (tl 11-30). Ekspert ES on oma arvestustes kasutanud hindu, millised on koostatud ENametlikes hinnakogumikes. Hinnad on avaldatud 2007 seisuga, 2009 hinna saamiseks on 2007 hind korrutatud 2009 ja 2007 ehitushinna indeksite jagatisega. Ekspertiisiaktis leiab ekspert, et normaalselt hooldatud hoonete (objektide) iga ületab üldjuhul märgatavalt normatiivse kulumi määra. Sellest tulenevalt on põhjendatud ja otstarbekas rakendada hoone kulumi arvestamisel väiksemaid norme. Ekspert tõi välja normatiivid, millele tuginetakse eluea määramisel juhul kui hoonetel ja konstruktiivelementidel ei esine visuaalselt märgatavaid deformatsioone ja puudub dokumentaalselt tõestatud konstruktsioonide asendus ning ekspertuuringu käigus ei avata kaetud konstruktsioone. Nimetatut arvestades tuvastas ekspert hoone põlengueelse kulumina 19,5%. Vastavalt ekspertiisiaktile on hoone taastamismaksumus seisuga september 2009 2 765 124 krooni, millele lisandub käibemaks, kokku 3 318 148,80 krooni. Päevaväärtuse alusel kahjuhüvitise vähendus põlengueelse kulumi 19,5% võrra 2 671 109,78 krooni, millest tuleb maha arvestada omavastutus 10 000 kooni. Seega pidi kostja kindlustuslepingu järgi välja maksma kahjuhüvitise summas 2 661 109,78 krooni. Kostja maksis välja kahjuhüvitise summas 1 461 125,33 krooni. Seega on hageja nõue (2 661 109,78 – 1 461 123,33) 1 199 984,45 krooni.
9.Hageja märgib, et kostja tellimusel tehtud ekspertiisiakti EOÜ ekspert HK poolt (tl 58-78), on koostatud ajal, millal HK ei olnud kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja ning HK poolt koostatud ekspertiisiaktis ei ole kontrollitav taastamismaksumuse suuruse määramine, mis nähtub
2-10-42576 ekspertiisiakti lk 8, kus märgitakse: „Alljärgnevalt on esitatud ehitustööde taastamismaksumuse tabel lähtuvalt Eesti Standardile EVS 885:2005 Ehitusmaksumus, ühikhindade määramisel on kasutatud viimase kuue kuu jooksul sarnastele objektidele koostatud hinnapakkumisi.“ Ei ole arusaadav, kelle poolt koostatud hinnapakkumisi kasutatud on ja millisel viisil need on sattunud ekspertiisiakti koostanud isiku valdusesse. Pakkumine ei ole tegelikku hinda kajastav dokument. Hoone taastamismaksumuse määratlemiseks on leitud hoone ehitusmaksumus lähtuvalt Eesti Standardist EVS 885:2005 Ehituskulude liigitamine, milline dokument ei sisalda hindu, mistõttu ei ole hoone ehitusmaksumuse leidmine kontrollitav. Ekspertiisiaktis ei ole analüüsitud olulisi aspekte seoses raudbetooni pragunemisega, märgitakse vaid, et esimese korruse õõnespaneelidest vahelael on põlengust tingitud praod. Ekspertiisiakti järgi kohase taastamise korral ehitis ilmselgelt võib tekitada ohtu inimeste elule, tervisele ja varale. Ekspertiisiakti kohased tööd ei anna tulemiks uue ehitisega samaväärset ehitis. Nii näiteks ekspertiisiakti kohaselt silikaattellistest välisvooder ei ole põlengu käigus kahjustada saanud, esineb lokaalseid tahmaga määrdumisi. Sisemised silikaattellised on tahmakahjustusega, samuti esineb pragunemisi seinte ja postide ülemise kolme kivirea osas. Silikaattellistest välisvooder tuleb puhastada kuivliivapritsiga, väljanõtkunud soklikivid lahti võtta ja uuesti laduda. Ekspertiisiaktis lähtutakse kulumi arvestamisel hoone osade eluea määramisel juhendteatmikku KH 90-40001, et ekspertiisiaktis arvestatakse kõikide hooneosade elueaks 50 aastat, milline ei ole hageja hinnangul põhjendatud.
10.Vastavalt üldiste lepingutingimuste 1/2008 punktile 18.7 on kostja kohustatud maksma kindlustushüvitist ning saama õigustatud isiku nõudmisel viivist 0,02% makstavast hüvitisest iga viivitatud päeva kohta. Kostja täitmiskohustus tekkis hiljemalt 20.01.2010, mil on koostatud maksmisotsus. Viivise suurus on tasumata kahjuhüvitiselt 240 krooni päevas. Hagiavalduse esitamise ajaks, 01.09.2010, on hageja olnud viivituses 221 päeva, mis teeb sissenõutavaks muutunud viivisvõlgnevuse suuruseks 53 040 krooni. Hageja on seisukohal, et üldiste lepingutingimuste p.18.7 sisalduv piirang 7/7 makstava viivise maksimaalsuurusele on tühine lepingutingimus ning hageja palub välja mõista ka viivise 0,02% päevas alates 02.09.2010 põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
11.Kostja ei tunnista hagi ja leiab, et hagi on põhjendamatu ja alusetu ning palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Kostja on seisukohal, et hageja tellitud ekspert ES’a arvamusele ei saa kindlustushüvitise suuruse määramisel tugineda. Ekspertarvamuses esitatud faktiväited ei vasta tegelikele asjaoludele ja on tõendamata. Ebaõiged on vähemalt neli olulist taastamistööde maksumust määravat asjaolu: 1) hoonel puudus siseviimistlus ja ES’a arvamuses käsitletud tehnosüsteemid; 2) hoonet ei olnud pärast ehitise poolelijäämist remonditud, mistõttu nt selle välisosa puitkonstruktsioonid olid kõdunenud; 3) tuli ei kahjustanud hoone betoonkonstruktsioone ning silikaatvoodrit määral, et need tuleks täielikult lammutada ja asendada uutega; 4) ES’a pakutud hinnad ei rajane ES’a viidatud E N ega ühelgi tegelikul ehitustöö hinnal.
13.ES ei ole tõendanud oma väidet, mille kohaselt oli vaidlusalune hoone enne tulekahju hooldatud ja remonditud ja hoonel oli siseviimistlus. Hageja on ise kindlustusavaldusel kinnitanud, et „siseviimistlus puudub,“ puuduvad ka küttesüsteem ja küte, elektrisüsteem, torustikud ning remonti ei ole tehtud (I kd tl 97-99). Seega ei vasta ES’a arvutatud hind vaidlusaluse hoone tulekahju eelse seisundi taastamiseks vajalike kulutuste osas tegelikele asjaoludele, milline asjaolu on tõendatud ka HK ekspertarvamustega september 2009 (I kd tl 58-78), august 2010 (I kd tl 100-155) ja märts 2011 (II kd tl 18-29), samuti MP 31.08.2009 seletusega (I kd tl 160) ning IS seletusega (II kd tl 29). ES’a arvamuse ebaõigsust kinnitab ka fakt, et tulekahju ulatust kirjeldades ja seeläbi tulekahjustusi suurendades viitab ES põlispuude põlengutele, kuid põlispuud hoone ümbruses puudusid (I kd tl 101 foto 4, tlk 162-166). Seega ei ole ES ilmselgelt antud hoonega koha peal ega selle projektiga isegi tutvunud, sest ES’a arvamuses esitatud hoone väidetavate kahjustuste andmed, parandustöödematerjalide kirjeldused ja eelkõige mahud ei ole kooskõlas hoone projektiga ning tulekahju eelse seisundiga. ES’a tuletatud „parandustööd“ ei ole seotud tulekahjuga. Ebaõige on ka ES’a määratud
2-10-42576 kulum, sest selle on ES määranud eelduste alusel, et hoone oli valmis ehitatud, seda oli regulaarselt hooldatud ja remonditud ning selle kasutusiga on 100 aastat, tegelikkuses olid ehitustööd lõpetamata (II kd tl 6-16, tl 8 p 2), hoonest oli kasutatav vaid 14 suurune kaupluseruum (I kd tl 160), kus ei ole remonte tehtud (I kd tl 98, tl 61-63) ning hoone kasutusiga on ehitusprojekti andmetel 50 aastat (I kd tl 21 p 2.17 teine lõik ja II kd tl 21 p 2.5).
14.ES’a esialgsed väited ning hageja poolt 10.02.2011 esitatud ES’a väited (I kd tl 181-210) on paljasõnalised. Asjas ei ole ühtegi tõendit tulekahju kestuse ja intensiivsuse, temperatuuride ja kustutusvee koguste kohta. Samas on ES’a väited ümber lükatud mh sellega, et sündmuskohal tehtud fotodel on raudbetoonil puit jäänud põlemata. ESei ole selgitanud, kuidas hävis raudbetoonist vahelagi (1. korruse põrand), kuigi samal ajal samas kohas ei ole tulekahjus hävinud puidust põrandalauad, saepukk ning tulekustuti kummist voolik (I kd tl 101 fotod 5 ja 6). HK on loogiliselt ja jälgitavalt ning fotodega tõendatult põhjendanud oma hinnangut sündmuskohal nähtule (II kd tl 23). Vesi, millele ES kui kustutusveele viitab, on hoones olnud kogu aeg (I kd tl 160). Selliste protsesside halvendav mõju hoone konstruktsioonide seisundile on üldteada. Korstna piirkonnas oli vahelaes pragu ebaõigest ehitustööst, mitte tulekahjust (I kd tl 103 foto 10 ja tl 108 p 2.9). Seega ei ole ES’a väited betoondetailide hävimisest tulekahjus tõendatud ega põhjendatud. Ka silikaatmüüritise osas on ES’a väited faktiliselt tõendamata ning vastuolus asjas esitatud fotode ja silikaatmüüritise ehitusliku seisundiga enne tulekahju (I kd fotod ja II kd tl 22-23). Seega on ES’a hinnaarvutus igal juhul siseviimistluse, betoonvahelagede ja silikaatmüüritise osas alusetu, sest need, kas puudusid või ei ole hävinud ja „neid ei ole vaja tulekahju tõttu uuesti ehitada“ nagu väidab hageja. Piisab vastavate osade sellisest parandamisest, nagu on kirjeldanud ja põhjendanud HK(II kd tl 22-24). Kostja ei pea hüvitama sellised toimingud, mille tegemine sõltub isiku soovist, mitte ei ole vältimatult vajalik hoone tulekahjueelse seisundi parandamiseks (nt „valvekulu“ - hageja väitel ca 63 000 krooni, üldkulude „komplekt“ ca 45 600 krooni (I kd tl 27)). Kostja ei pea hüvitama ka ES’a nimetatud töid, mida: 1) tulekahjueelse olukorra taastamiseks ei oleks vaja teha (näiteks säilis tulekahjus vundament, kuid hageja kalkulatsioon sisaldab uue vundamendi rajamist ligi 500 000 krooni ulatuses; projekt on olemas, kuid hagi hinnas on projekteerimise kulu 170 275 krooni), 2) hoone tulekahjueelsete puuduste (nt konstruktsioonivead, puitkonstruktsioonide kõdunemine) kõrvaldamist vähemalt summas 49 362 krooni, osalt 3) hoone parendamist (nt puudusid hoonel tegelikult soojustatud lae-, seina-ja põrandakonstruktsioonid, hüdroisolatsioon (hoonesse tungis pinnasevesi), siseviimistlus, tehnosüsteemid, sh küttesüsteem, piksekaitse jms) ning 4) osalt hoone tulekahjujärgselt konserveerimata jätmisest tekkinud ilmastikukahjustustest tingitud kulusid. Kuivõrd hageja ei kavatse hoonet parandama hakata, siis ei kanna hageja ka projektijuhtimiskulusid (hagis 145 200 krooni, tegemist on just sellise summaga, mis muutub kahjuks alles siis, kui „projekti on tegelikult juhitud.“).
15.Kostja leiab, et ES’a arvutustes aluseks võetud tööde ja materjalide ehitusmahud on alusdokumentide puudumise tõttu tõendamata (I kd tl 109) ning ES’a kasutatud ENühikhinnad ei ole kontrollitavad ENühikhinnakoodide puudumise tõttu või puuduvad ES’a kasutatud ühikhinnad OÜ EN2007 ühikhindade andmebaasist. ES’a esitatud hinnaarvutuse ebaõigsust tõendab ka HK2011 novembris koostatud tabel (II kd tl 76-80), milles on EN leiduvaid 2007 ühikhindu ES’a esitatud mahtudele ja ühikutele rakendades kontrollitud ES’a hinnaarvutust. Kuigi mõni ES’a kirjeldatud kulutuse ühikhind oli EN kallim, siis kokkuvõttes on ES’a hinnaarvutus EN viidatud osas lisaks eespool toodud tulekahjuga põhjuslikus seoses mitteolevatele töödele-summadele täiendavalt 513 099,31 krooni võrra suurem, kui see EN leiduvate ja kontrollitavate 2007 ühikhindade ja ES’a esitatud mahtude alusel põhjendatud oleks. Kuivõrd ES ei ole ühikhinnakoode oma arvamusele lisanud, siis ei ole ES esitatud hinnaarvutuse andmed tõendatud ega põhjendatud. Pealegi puudub mõistlik selgitus, miks peaks 2010 suvel (I kd tl 11) või novembris 2010 (I kd tl 181) kasutama 2009 augustikuus ehitustööde-materjalide turuhindade tuletamiseks 2007 EN väidetavaid hindu. Piisaks lihtsalt 2009 tegelikult tehtud sarnaste ehitustööde maksumuse esitamisest nagu seda on teinud HK(I kd tl 111 p 3.1).
2-10-42576
16.Kostja leiab, et hageja nõue ületab lisaks oluliselt ka vaidlusaluse hoone tulekahjueelse maksumuse. Hageja ei ole vähemalt alates 2001 hoonet hooldanud ega remontinud (II kd tl 29), milline asjaolu vähendab oluliselt hagejale väidetavalt tekkinud kahju suurust ja kummutab hageja esitatud ehitusmaksumuse arvutuste usaldusväärsuse. Hageja poolt kohtu registriosakonnale esitatud aruanded tõendavad, et vaidlusalune kinnistu ja hoone oli lõpetamata ehitusena hageja hinnangul väärt 737 937 krooni (II kd tl 107, 113, 118, 124), 31.12.2008 seisuga vähenes hoone maksumus 695 882 kroonile (II kd tl 107) ning tulekahju tõttu vähenes kinnistu väärtus 195 000 krooni võrra (II kd tl 101). Hageja ise hindas vaidlusaluse hoone amortisatsiooniks 8% aastas (II kd tl 100). Hageja selgitas 2009 aruandes, et ehitise bilansiline väärtus oli liiga kõrge. Aruannetega on tõendatud ka, et hagejal puudus igasugune majandustegevus ning vaidlusalust hoonet ei hooldatud ega remonditud alates 2003. Juhatus IS isikus kinnitas, et alates 2004 hoonet ei kasutatud ning, et aruanne kajastab õigesti hageja tegevust ja vara (II kd tl 104-105, 110-111, 116-117, 122-123, 128-129). Hageja võlgnes oma ainuosanikule ja juhatuse liikmele IS’le 563 000 krooni (II kd tl 96,107, 113). 2010 majandusaasta aruandes on 2009 ärikahjumist (-256 895 krooni) saanud kindlustushüvitise tõttu 941 686 kroonine kasum (II kd tl 85) ning ära on makstud 563 000 kroonine võlg IS’le (II kd tl 84).
17.Hageja hinnapakkumise RIMA46/11 (II kd tl 66-71) puhul, millega hageja soovib ilmselt tõendada vaidlusaluse hoone taastamismaksumust, ei ole tegemist tõendiga, sest hinnapakkumisel puudub igasugune seos käesoleva vaidlusega. Pakkumiselt ei nähtu, millise hoone kohta see on koostatud, mille alusel see on koostatud, millal ja mis eesmärgil see on koostatud ning, kes on kirjapandu õigsuse eest vastutav, kuna puudub allkiri ja vastav kinnitus. Väidetava pakkumuse koostaja ALisiku, kvalifikatsiooni, töökogemuse ja muude isiku usaldusväärsuse kriteeriumite kohta ei ole andmeid ega tõendeid esitatud. Kostjale teadaolevalt ei ole AL näiteks majandustegevuse registrisse kantud ehitusalal vastutava spetsialistina, samuti ei ole ALOÜ RE juhatuse liige. Seega on antud hinnapakkumise fail ilmselt ebausaldusväärne ja tuleb jätta tähelepanuta. Kostja rõhutab, et seejuures on hageja ise hagiavalduses kategooriliselt väitnud, et hinnapakkumine ei ole tegelikku hinda kajastav dokument (I kd tl 4).
18.Kostja leiab, et seaduse ning kindlustuslepingu kohaselt ei ole kostja kohustatud maksma kinni hagejale uue ning tulekahjule eelnenust oluliselt erineva ja parema ehitise ehitamist. Kostja on tõendanud, et hageja hoone oli valmis ehitamata, kasutusloata ning seda tegelikult ei kasutatud tulekahjule eelnenud viie aasta kestel. Ka VÕS § 132 lg 1 teise lause kohaselt tuleb asja väärtuse vähenemist (võrreldes uue asjaga) kahjuhüvitise arvestamisel mõistlikult arvestada. Samal põhimõttel on sõlmitud ka kindlustusleping: kindlustuslepingu hindamis- ja hüvitamisreeglite punkti 3.3 kohaselt on hüvitatava kahju suuruseks rahasumma, mis saadakse, kui taastamisväärtusest lahutatakse see väärtuse osa, mille vara on kahjujuhtumi päevaks kaotanud ea, kulumise, tarbimisväärtuse vähenemise vms põhjuse tõttu (I kd tl 61-65). ES ei ole oma arvamustes arvestanud hageja hoone tegeliku tulekahjueelse seisundiga, samuti on ES suurendanud hoone tulekahjujärgseid kahjustusi ja rakendanud ebamõistlikult kõrgeid hindu. Seega ei saa ES’a arvamused tõendada hüvitatava kahju suurust kindlustustingimuste punkti 3.3 tähenduses. Hoone kulumi võrra vähendatud taastamismaksumuse on kostja hagejale hüvitanud. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja hoone kulumi võrra vähendatud taastamismaksumuse summa (päevaväärtus) peaks olema suurem, kui kostja tasus. Asjaolu, et hoone oli kindlustatud ülekindlustusega (VÕS § 481), ei tähenda, et kostja peab tasuma hagejale hüvitist rohkem, kui on hageja tegelik kahju (VÕS § 477). Kostja on hagejale tasunud hoonele tulekahjus tegelikult tekkinud kahjustuste parandamise maksumusele ja kulumile vastava kindlustushüvitise. Sellega on nõuetekohaselt täidetud kõik kostja lepingulised kohustused.
19.Kui kohus peaks hagi kindlustushüvitise nõude rahuldama, siis palub kostja jätta rahuldamata viivisenõue perioodi 21.01.2010 kuni 01.09.2010 eest. Hageja väide, et viivise maksmise piirang kindlustustingimuste punktis 18.7 on tühine, ei ole põhjendatud. Viidatud sätte eesmärk on kiirendada erimeelsuste lahendamist, sest aja möödudes ei pruugi objektiivselt enam olla võimalik vaidlusküsimusi kontrollida. Käesolevas asjas tasus kostja hagejale kindlustatud hoone
2-10-42576 tulekahjustuste parandamise päevaväärtusele vastava hüvitise juba 21.01.2010. Hagi esitati alles 01.09.2010. Seega hagi esitamiseni möödunud aja eest kostja viivist tasuma ei pea. Kohtuotsuse põhjendus
20.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, kuulanud üle tunnistajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
21.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
22.Vaidlust ei ole, et poolte vahel oli sõlmitud kindlustusleping, kindlustusperioodiga 15.02.200914.02.2010, millega kostja kindlustas hagejale kuuluva motelli (tühi hoone) asukohaga XXX muuhulgas tulekindlustuse osas kindlustussummaga 8 000 000 krooni, omavastutus 10 000 krooni, mille kohta on väljastatud poliis nr 1/122186/13.02.2009 (tl 31-33). Lepingule kohaldatakse üldiseid lepingutingimusi (tl 34-41), ettevõtte varakindlustuse tingimusi (tl 42-45) ja hindamis- ja hüvitisreegleid (tl 46-48). 14.08.2009 toimus motellis asukohaga XXX tulekahju. 21.10.2009 teavitas kostja hagejat kahju käsitlemise peatamisest, seoses asjaoluga, et juhtumi osas algatati kriminaalmenetlus KarS § 203 tunnustel Lääne Politseiprefektuuris (tl 49), mis lõpetati 23.12.2009 määrusega (tl 50-51). 18.01.2010 esitas hageja kostjale nõudekirja lepingu täitmiseks (tl 52-53). 20.01.2010 tegi kostja maksmisotsuse, millega teavitas kahju hüvitamisest summas 1 461 125,33 krooni (tl 59-55), mida põhjendas 02.02.2010 kirjaga (tl 56-57).
23.Poolte vahel on vaidlus, milline oli tulekahjus kahjustusi saanud hoone tulekahjueelne seisund ja kui palju maksab tulekahjuga hoonele tekitatud kahjustuste parandamine.
24.Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 476 lg 1 järgi kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. VÕS § 477 kohaselt kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-104-07 20.11.2007 lahendi punktis 12 märkinud, et: „Kolleegium selgitab, et VÕS § 477 järgi ei pea kindlustusandja hüvitama kindlustusvõtjale rohkem, kui on kindlustusvõtja kahju tegelik suurus. VÕS § 477 on rakendatav muu hulgas ülekindlustuse juhtudel, s.o olukorras, kus kindlustusväärtus on väiksem maksimaalsest väljamaksusummast (kindlustussummast). Seega ei pea kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel lähtuma oma kohustuse täitmisel kindlustuslepingus määratud kindlustussummast, vaid peab igal üksikjuhul hindama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju suurust.“ VÕS § 479 lõike 1 järgi on kindlustusväärtus kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. VÕS § 479 lõike 3 kohaselt on ehitise kindlustusväärtuseks selle tavaline kohalik ehitusväärtus, millest on maha arvatud ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa.
25.14.08.2009 toimus motellis tulekahju. 18.01.2010 nõudega palus hageja kostjal hüvitada tekitatud kahju kostja poolt võetud lepingujärgse kohustuse ulatuses 8 000 000 krooni või taotles finantseerimist hoone uuesti üles ehitamisel (I kd tl 52-53). Maksmisotsusega nr 2 / 2009007811/ 20.01.2010 otsustas kostja hüvitada hagejale 1 461 125,33 krooni (I kd tl 54-55). 02.02.2010 kirjaga selgitas kostja hagejale, et kuna kindlustatud esemeks on ehitis, siis ei saa ehitise hävimise korral rääkida selle taassoetamise maksumusest või turuväärtuses kui kahjust, sest samale kinnisasjale ei ole võimalik ehitist asemele osta. Võimalik on üksnes ehitise taastamine ning kahjuks saavad olla üksnes kinnisasja kui asja parandamise mõistlikud kulud. Kostja pöördus taastamiskulude ja kulumi kindlakstegemiseks sõltumatu eksperdi HK poole EOÜ-st, kelle arvamuse nr 09-344E kohaselt on kindlustatud eseme taastamismaksumus 1 637 859,40 krooni + käibemaks (1 965 431,30 krooni) ja
2-10-42576 kindlustatud eseme põlengueelne kulum on ekspertiisi kohaselt 25,15% (I kd tl 56-57). Hageja on seisukohal, et hüvitise määramisel tuleb lähtuda riiklikult tunnustatud ekspert ES poolt 07.06.2010 koostatud ekspertarvamusest (I kd tl 11-30) ja 18.11.2010 koostatud ekspertarvamusest (I kd tl 181210), millede kohaselt on taastamismaksumus seisuga september 2009 2 765 124 krooni + käibemaks, kokku 3 318 148,80 krooni ja kulum 19,5%, mistõttu pidi kahjuhüvitise summaks olema 2 661 109,78 krooni ja kuna kostja tasus 1 46 125,33 krooni, tuleb kostjal veel tasuda 1 199 984,45 krooni (I kd tl 7). Hageja leiab, et ES poolt koostatud ekspertiisiaktis käsitletud kahjustused ja nende likvideerimise maksumus on tegelikkusele vastavad.
26.Kohus on seisukohal, et antud asjas omab tähtsust, milline oli hoone seisund enne tulekahju. Kohtule esitatud dokumentide ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et vaidlusalune hoone seisis tühjana, kasutuseta ning hoones ei tehtud hooldust ega remonti. 07.02.2005 sooviavaldusriskikaardistusega ettevõtte varakindlustus lepingu sõlmimiseks on tõendatud, et hoonega asukohaga Konuvere, Märjamaa vald, Rapla maakond, oli tegemist mittetegutseva motelliga, ehitusaastaga 1995-1998, millel puudus siseviimistlus (I kd tl 97-99, 157-159). Tunnistaja MP ütlustega (II kd tl 154-155) on tõendatud, et hoones ei ole tehtud peale 2003 midagi ning hoone seisis tühjana pooliku ehitusena. Hoones puudus küte ja talvisel perioodil oli väga külm, kaupluse osa köeti elektriradiaatoritega. Keldris oli püsivalt vesi, mis imbus sinna katuselt ja mis talvel oli jäätunud. Hoone laes, kaupluse osas, olid klambritega lastavad plaadid, seinad olid värvitud või plaaditud. Ülejäänud osas oli hoone täiesti tühi siseviimistluseta ruum. Kaupluse ees oli paneelidest põrand, sealt üles katusealune, täiesti soojustamata, pandud olid prussid vahedega ja lauad vahedega 0,5-1 cm. Teisele korrusele sai redeliga, kuna trepp oli ehitamata. Esimesel korrusel oli paneelidest põrand. Üleval alla vaadates oli pragude vahelt nähtav betoonpõrand ja kogu tegevus ruumis. Välisseinad oli soojustamata. Tunnistaja MP ütlustes ilmnes, et majas oli kaks ust, üks läks kauplusesse ja teine eesruumi. Põlispuud maja ümbruses puudusid nagu kinnitasid oma ütlustega tunnistajad MP ja EM. Eeltoodut hoone seisukorda osas, mis jäi tulekahjust puutumata kinnitas oma ütlustega tunnistaja HK kohtuistungil. IS seletusega (II kd tl 29) on tõendatud, et objekt seisis tühjana alates ostmisest. Registriosakonnale esitatud aruanded tõendavad, et vaidlusalune kinnistu ja hoone oli lõpetamata ehitis ja hageja hinnangul väärtusega 737 937 krooni (II kd tl 107, 113, 118, 124), 31.12.2008 seisuga vähenes hoone maksumus 695 882 kroonile (II kd tl 107) ning tulekahju tõttu vähenes kinnistu väärtus 195 000 krooni võrra (II kd tl 101). Hageja ise hindas vaidlusaluse hoone amortisatsiooniks 8% aastas (II kd tl 100). Hageja selgitas 2009 majandusaasta aruandes, et ehitise bilansiline väärtus oli liiga kõrge. Aruannetega on tõendatud ka, et hagejal puudus igasugune majandustegevus ning vaidlusalust hoonet ei hooldatud ega remonditud alates 2003. Juhatus IS isikus kinnitas, et alates 2004 hoonet ei kasutatud ning, et aruanne kajastab õigesti hageja tegevust ja vara (II kd tl 104-105, 110-111, 116-117, 122-123, 128-129). Kohus leiab, et eeltooduga on leidnud tõendamist, et hageja hoone oli valmis ehitamata, kasutusloata ning seda tegelikult ei kasutatud tulekahjule eelnenud viie aasta kestel. Hoones puudus siseviimistlus ja sisustus.
27.Punktis 26 tuvastamist leidnud asjaolud ei ole kokkulangevad ES ́a poolt koostatud ekspertarvamuses olevate asjaoludega (I kd tl 11-30, 181-202). Kohus leiab, et ES poolt koostatud ekspertarvamuses esitatud faktiväited ei vasta tegelikkusele. Kohus rõhutab, et ekspertarvamus on koostatud ca aasta peale tulekahju, kui hoone on olnud avatud ilmastikutingimustele sh külmale ja lumerikkale talvele. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks allesjäänud hoonet konserveerinud vihma, lume ja sulavete kaitseks. Eeltoodu vajalikkust kinnitas kohtuistungil tunnistaja HK, kes omab tehnikateaduste magistrikraadi ehitustehnikas ja igapäevatööks on ehitusjärelvalve teostamine, ehitushangete läbiviimine ja ehitusekspertiiside teostamine. ES märgib 07.06.2010 ekspertarvamuses, et tegemist on puitkarkass välisseintega, sokli ja ühekorruselise toitlustus- ja majutushoonega, mille ehitusaasta on eeldatavalt 1993-1998. Hoonel oli kiviprofiiliga plekkkatus. Ehitis on kasutusel, kuid ehitusregistris on registreerimata. 06.03.1993 väljastatud ehitusluba ja 1998 saanud esmase kasutusloa. Vundament – lihtvundament, kandekonstruktsioonid – tellis- ja puitkarkassseinad, vahelaed – monteeritav r/b, puit, välissein – tellis, puitkarkass, katusekate – kiviprofiiliga plekkkatus, välisviimistlus – puhas vuuk ja värv, külm vesi kaevust, lokaalne kanalisatsioon, gaas puudub, ajutine elektriküte. Hoone soklikorrusel paiknesid mitmesugused
2-10-42576 abiruumid personalile, esimesel korrusel asus kaupluseruum, kus olid soojustatud nii sise- kui ka välisseinad kivivillaga ning seestpoolt olid seinad kaetud kipsplaadiga ja põrandal oli linoleum. Ülejäänud hoone ruumid olid soojustamata. Esimesel korrusel paiknes baar ja külaliste saal. Pööningu korrusele viis puittrepp, kus paiknes laudpõrandaga kaetud tantsusaal. Kanalisatsiooni valmidus on tellija poolt esitatud skeemi järgi nendes ruumidest, kus paiknes veevalmidus ja toaletid. Ekspert on tuvastanud, et juulis 2009 puhkes tulekahju (tulekahi oli 14 august 2009), milles hävisid suures osas hoone välisseinad, puittrepp, katus ja pööning, sealhulgas kaupluseruum ja teenindusruumid, kaotasid ettenähtud kandevõime r/betoonist vahelaed ja monoliitsed plaadid ning talad. Põlengu tagajärjel hävines kaupluse sisustus täielikult. Samas on märkimata milline sisustus hävines aastaid mittetöötaval kauplusel. Ekspertarvamuses on ekspert märkinud, et põlengu tagajärjel mitmed soklikorruse ruumid said kergeid kuuma- ja suitsukahjustusi. Hoone raudbetooniaed ja alumise korruse ruumid said veekahjustusi. Soklikorruse põrandal oli peale tulekahju ca 80 cm vett - hoone soklikorruse konstruktsioonid said tugevaid niiskuskahjustusi. Kuna väidetav paikvaatlus teostati 2010 mai lõpp, siis leiab kohus, et ekspertarvamuses oleks pidanud eristama millised veekahjustused tekkisid tulekahju kustutamise tagajärjel 14.augustil 2009 ja millised veekahjustused tekkisid 2009/2010 aasta ilmastiku tagajärjel. Üldteada on, et 2009/2010 talv oli ebatavaliselt külm ja lumerikas. Üldteada on ka asjaolu, et mitmeid kordi vee jäätumine ja sulamine põhjustab kahjustuste süvenemist. Ekspertarvamuses on märgitud, et tulekahju tagajärjel hävines praktiliselt täielikult hoone sisustus ja kandvad konstruktsioonid. Katus ja suurem osa konstruktsioonidest põlesid lausleegiga ning kaupluse vahelagi oli täielikult sisse varisenud. Raudbetoonpaneelidega kaetud vahelaed tulekahju tagajärjel pragunesid. Kriitilise temperatuuri saabumisel tulekahjurežiimil ca 1000° C õhem kui 2.5 cm paksune betoonikaitsekiht soodustas ca 2.5 - 3 tunni kestel lubamatuid jäävdeformatsioone ja laepaneelides läbivate pragude teket, mis tõsiselt ohustavad konstruktsiooni kandevõimet. Mitmes kohas kõrgest temperatuurist aknaklaasid olid sulanud. Tulekahjus vahelagedel esinesid põlevmaterjali suured kontsentratsioonid, erakordselt intensiivselt kestnud tulekahju tõttu. Sellepärast raudbetoonist vahelaepaneelidesse tekkisid ulatuslikud praod, mis omakorda soodustasid tulekustutus- ja vihmavee imbumist nimetatud paneelidesse. Niiskuse tagajärjel vahelaepaneelid pragunesid külmaga veel täiendavalt ning armatuur paneelides korrudeerus ja selle tulemusena vahelaepaneelid kaotasid ühiskondlikule hoonele normidega ettenähtud kandevõime. Tulekahju suurt ulatust kinnitavad ka ümberkaudsete, hoone vahetus läheduses olevate põlispuude põlengud maja telgede F, G - 30 läheduses. Hoone vundamendil puuduvad suured kahjustused. Keramsiitplokkidest soklikorruse seintel on kohati horisontaal- ja vertikaalpraod, mis vajavad segu täidet. Vertikaalpraod asuvad telgedel 1-8 ca 9 kivirea kõrguselt, teljel I -11 on ülemine plokk lahtine ja praguline, teljel D -10 on kuni 3 plokirea kõrgune vertikaalpragu. Praod ei kujuta endast ehitisele suurt ohtu, kuid vajavad parandustöid. Välisseinte konstruktsioonis kasutatud kivivill soojustus, mis oli ainult kaupluse osas, on konstruktsioonist osaliselt välja lõtkunud ja tuuletõke on niiskuse tulekahju tulemusena laineline. Silikaat tellistest soklisein ja soklist kõrgemal asuv silikaatmüüritis on pragunenud. Silikaat tellistest soklisein on väljapoole vajunud, praguline, tahmunud, laiguline ja ebaühtlase tooniga ning selle tulemusena seina välimus on rikutud. Silikaattelliste puhastamine ja uuesti müüritisse ladumine ei ole põhjendatud, kuna ei anna positiivset tulemust - jääb saavutamata normaalne kaubanduslik ja esteetiline välimus. Silikaattellistest välisvooder tuleb täies ulatuses lammutada ja ehitada uus müüritis. Siseseinte puitkarkasstarindid, kivivill soojustus on niiskuse tulemusena konstruktsioonist välja vajunud ning vajavad väljavahetamist. Välisviimistluses kasutatud puitvoodrilaud on hävinenud. Siseviimistluse osas kipsplaatseinad, puidust lagi ja põrandakatted on tahmunud ja hävinenud. Vahelae kandekonstruktsioonide betoontalad on pragulised, lõhenenud ja murenenud ning kuumusega deformeerunud. Horisontaalsed betoon kandekonstruktsioonid on mõranenud ning need on vaja uuesti ehitada. Vahelagede õõnespaneelidel on pikipraod, lainelisus, neis toimunud deformatsioon on nähtav ning sellepärast need tuleb täies ulatuses välja vahetada. Esimest korrust toetanud liimpuittalad on söestunud. Vahelae puitsõrestik on põlengus hävinenud ja selle tulemusena suures osas maha varisenud. Soklikorruse betoonpõrand on niiskuskahjustustega, pööningukorruse laudpõrand on hävinenud. Välisterrass on nõrgaks jäänud - kuulub lammutamisele. Välistrepp, betoonist sisetrepp on niiskuskahjustustega üksikute pragudega. Pööningule viiv puittrepp on hävinenud. Aknad ja uksed on tulekahjus hävinenud. Katuse puitkonstruktsioonid, katusekate,
2-10-42576 vihmaveerennid on täielikult hävinenud. Karniisi tuulekast on hävinenud. Korstnal on pikipraod, tuleb uuesti ehitada. Kaupluseruumides olnud elektrisüsteem on hävinenud, samuti on elektri peakilbil tulekahjust tingitud kahjustused. Nõrkvoolusüsteemid on niiskuse ja tulekahju tulemusena kasutuskõlbmatud (I kd tl 13-17). ES ei ole tõendanud väidet, mille kohaselt oli vaidlusalune hoone enne tulekahju hooldatud ja remonditud ja hoonel oli siseviimistlus. Kohtule esitatud fotomaterjaliga ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hoonel puudus siseviimistlus, küttesüsteem ja küte, elektrisüsteem, torustikud ja remonti ei ole tehtud. Samuti on fotodelt nähtav, et väline puittrepp oli lagunenud, kuid mitte tulekahjust. Kohus leiab, et ei ole tõsiselt võetav, et ekspert teostas enne arvamuse koostamist paikvaatlust, nagu ES märgib oma ekspertarvamuses (I kd tl 12). Kohus on veendunud, et paikvaatlust tehes oleks pidanud ekspert märkama, motelli ümbrust sh põlispuude põlemise jäänukite (kändude) puudumist, ajast lagunenud puittreppi. ES’a arvamuse ja paikvaatluse ebaõigsust kinnitab asjaolu, põlispuud hoone ümbruses puudusid, mis on tõendatud fotodega (I kd tl 101 foto 4, tlk 162166) ja ka tunnistajate MP(II kd tl 154-155) ja EM ütlustega. Samuti puudus hoones trepp (II kd tl 154-155), millele viitab ES oma arvamuses ja leiab, et trepp vajab täieliku taastamist (I kd tl 13). Kohus on seisukohal, et ES ei ole antud hoonega koha peal ega selle projektiga tutvunud põhjalikult, kuna arvamuses esitatud hoone väidetavate kahjustuste andmed, parandustöödematerjalide kirjeldused ja mahud ei ole kooskõlas hoone projektiga (II kd tl 6-16) ning tulekahju eelse seisundiga, milline on tõendatud eeltooduga. Hoones olid ehitustööd lõpetamata (II kd tl 6-16, tl 8 p 2), hoonest oli kasutatav vaid 14 suurune kaupluseruum (I kd tl 160 ja II kd tl 154-155), kus ei ole remonte tehtud (I kd tl 98, tl 61-63) ning hoone kasutusiga on ehitusprojekti andmetel 50 aastat (I kd tl 21 p 2.17 teine lõik ja II kd tl 21 p 2.5). Asjas ei ole ühtegi tõendit tulekahju kestuse ja intensiivsuse, temperatuuride ja kustutusvee koguste kohta. Sündmuskohal tehtud fotodel on raudbetoonil puit jäänud põlemata (toimiku vahel olevad punasega märgitud foto 1), seega jääb arusaamatuks, kuidas vajavad vahetamist raudbetoonid, millel peal asunud puit ei põlenud tulekahjus ära. Seega ei saanud põleng olla ka nii intensiivne ja ulatuslik. ES ei ole selgitanud, kuidas hävis raudbetoonist vahelagi (1. korruse põrand), kuigi samas kohas ei ole tulekahjus hävinud puidust põrandalauad, saepukk ning tulekustuti kummist voolik (I kd tl 101 fotod 5 ja 6 ja toimiku vahel olevad rohelisega märgitud fotod 5 ja 6). Eeltoodu olukorda kinnitas oma ütlustega tunnistaja EM. Tunnistaja MP ütlustega (II kd tl 154-155) on tõendatud, et vesi, millele ES kui kustutusveele viitab, on hoones olnud aastaid enne tulekahju ning oli imbunud sinna läbi katuse. Vesi keldris jäätus talveti. Tõendatud ei ole ES’a väited betoondetailide hävimisest tulekahjus, kuna korstna piirkonnas oli vahelaes pragu ebaõigest ehitustööst, mitte tulekahjust (I kd tl 103 foto 10, rohelisega märgitud foto nr 10 ja tl 108 p 2.9). Samuti on tõendamata ES’a väited silikaatmüüritise osas ning vastuolus asjas esitatud fotode ja silikaatmüüritise ehitusliku seisundiga enne tulekahju (I kd fotod ja II kd tl 22-23). Seega on ES’a hinnaarvutus siseviimistluse, betoonvahelagede ja silikaatmüüritise osas ei tugine faktilisele olukorrale, sest need, kas puudusid või ei ole hävinud ja neid ei ole vaja tulekahjust tingituna taastada. Kostja ei pea hüvitama hagejale ehitusmaterjale ja toimingud, mille tegemine sõltub isiku soovist, mitte ei ole vajalik hoone tulekahjueelse seisundi taastamiseks. Hageja ei saa nõuda oma vara parendamist kostja vara arvelt. Kindlustus ei pea ehitama hagejale maja, mida enne tulekahju ei olnud. Lisaks on ES’a arvutustes aluseks võetud tööde ja materjalide ehitusmahud on alusdokumentide puudumise tõttu tõendamata (I kd tl 109) ning ES’a kasutatud EN ühikhinnad ei ole kontrollitavad EN ühikhinnakoodide puudumise tõttu või puuduvad ES kasutatud ühikhinnad OÜ EN2007 ühikhindade andmebaasist. Puudub ka selgitus, miks peaks 2010 suvel (I kd tl 11) või novembris 2010 (I kd tl 181) kasutama 2009 augustikuus ehitustööde-materjalide turuhindade tuletamiseks 2007 EN väidetavaid hindu.
28.Kohus on seisukohal, et eeltooduga on tõendatud, et hageja nõue ületab vaidlusaluse hoone tulekahju eelset maksumust. Samuti ei ole hageja poolt esitatud hinnapakkumise RIMA46/11 (II kd tl 66-71) puhul tegemist tõendiga, kuna pakkumisest ei nähtu, millise hoone kohta see on koostatud, mille alusel see on koostatud, millal ja mis eesmärgil see on koostatud ning, kes on kirjapandu õigsuse eest vastutav, puudub allkiri ja vastav kinnitus. Hageja on hagiavalduses ise väitnud, et hinnapakkumine ei ole tegelikku hinda kajastav dokument (I kd tl 4).
2-10-42576
29.Kohus leiab, et kostja ei ole kohustatud maksma hagejale kinni uue ning tulekahjule eelnenust oluliselt erineva ja parema ehitise ehitamist. VÕS § 132 lg 1 teise lause kohaselt tuleb asja väärtuse vähenemist kahjuhüvitise arvestamisel mõistlikult arvestada. Kindlustuslepingu hindamis- ja hüvitamisreeglite punkti 3.3 kohaselt on hüvitatava kahju suuruseks rahasumma, mis saadakse, kui taastamisväärtusest lahutatakse see väärtuse osa, mille vara on kahjujuhtumi päevaks kaotanud ea, kulumise, tarbimisväärtuse vähenemise vms põhjuse tõttu (I kd tl 61-65). Asjaolu, et hoone oli kindlustatud ülekindlustusega, ei tähenda, et kostja peab tasuma hagejale hüvitist rohkem, kui on hageja tegelik kahju. Kohus on seisukohal, et kostja on hagejale tasunud hoonele tulekahjus tegelikult tekkinud kahjustuste parandamise maksumusele ja kulumile vastava kindlustushüvitise. Ekspert HK poolt september 2009 koostatud ekspertiis (I kd tl 58-78), august 2010 täiendavad selgitused (I kd tl 105-155), märts 2011 täiendavad selgitused (II kd tl 18-27) vastavad hoone tegelikule olukorrale ja on usaldusväärsed ning hageja poolt ümber lükkamata. HK on teostanud paikvaatluse koheselt peale tulekahju ning hoone põlengueelne seisukord vastab tegelikule olukorrale ja on kooskõlas hoone projektiga ja tunnistajate ütlustega. HK antud ütlused kohtuistungil olid piisavalt veenvad, et kohus saab tugineda oma otsuses tema antud ekspertiisidele. Menetluskulud
30.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.