Tsiviilasi nr 2-11-35685
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Annemarie Gerassimov
Määruse tegemise aeg ja koht
09.jaanuar 2012 a.; Valga Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-35685
Tsiviilasi
X AS hagi OÜ Y vastu võlgnevuse nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: X AS (registrikood xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Hageja esindaja: K. R. (e-post x ) Kostja: OÜ Y (registrikood xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja esindaja: S. L. (e-post: x )
esindajad
Menetlustoiming
Hagiavalduse läbivaatamata jätmine
Tsiviilasja hind
1581,47 eurot
xxxxxxxx;
aadress
xxxxxxxx;
aadress
hagejale
ja
kostjale
ning
täitmiseks
Kohtute
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates (TsMS § 427 ja § 661 lg 1 ja 2).
X Aktsiaselts esitas 29.07.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult (OÜ Y) 1865,21 euro saamiseks. X AS ja võlgnik sõlmisid liisingulepingu, mille esemeks oli mahtuniversaal OPEL ZAFIRA ELEGANCE liisinguleping (liisingleping Nr: xxxxxxxx) lõpetati avaldaja algatusel ennetähtaegselt võlgniku poolse lepingu mittetäitmise tõttu. Liisingeseme müügist saadud raha aga ei katnud kogu võlgniku võlgnevust avaldaja ees, mistõttu tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 3.7 on võlgnik kohustatud hüvitama avaldaja müügikahju. Kohus tegi 22.08.2011 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 29.08.2011. Võlgnik OÜ Y esitas 05.09.2011 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1). 13.10.2011.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohtumäärusega anti X AS-ile aega 14 päeva, määruse kättetoimetamisest alates esitada kohtule oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. 27.10.2011.a esitas X AS Tartu Maakohtu Valga kohtumajale oma nõude ja põhjendas seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavaldus on esitatud liisinglepingust nr xxxxxxxx tulenevas nõudes (maastur Kia Sorento EX AT CDRI 2,5). 01.11.2011.a Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohtumäärusega võeti tsiviilasi lihtmenetlusse ning kohustati kostjat esitama kirjalik seisukoht esitatud hagiavalduse suhtes. 28.11.2011.a esitas kostja oma kirjaliku seisukoha esitatud hagiavalduse suhtes, millest nähtuvalt palub jätta hagiavalduse läbi vaatamata TsMS § 371 lg 1 p 10 ja TsMS § 376 lg 1 alusel. Kostja on seisukohal, et sisuliselt on hageja (muutes hagi alust ja eset) esitanud kohtule uuel alusel püstitatud nõude, mis tuleneb teisest liisinglepingust ja teisest sõidukist (KIA Sorento ). Kostja ei anna hagejale nõusolekut hagi muutmiseks. Kohus on seisukohal, et hageja on esitanud kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses erinevatest liisinglepingutest tulenevad nõuded. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõude aluseks on mahtuniversaal OPEL ZAFIRA ELEGANCE liisinguleping (liisingleping Nr: xxxxxxxx), samas hagiavaldusega esitatud nõude aluseks on maastur Kia Sorento EX AT CDRI 2,5 liisinguleping nr xxxxxxxx. Seega on tegemist erinevate lepinguliste õigussuhetega. Hageja esitas kohtule 06.01.2012.a taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus hagi jätta läbi vaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust.
Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb hagi jätta läbi vaatamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust.
Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. TsMS § 168 lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS §-le 150 lg 1 p-le 3, mille kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv juhul, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Hageja on 06.01.2012.a esitanud kohtule taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus on seisukohal, et TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel tuleb tagastada X AS-le hagi esitamisel tasutud riigilõiv (tasutud X AS poolt 26.10.2011.a 265,22 eurot, viitenumber 2900072699, selgitus „2-11-35685 OÜ Y“) summas 265,22 eurot X AS a/a-le nr xxxxxxxxxxxx AS Swedbank.
Annemarie Gerassimov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.