AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi VI vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
2-11-19643
402,64 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused (registrikood 10625474, registriaadress Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja Kristjan V (XXX) Kostja VI(isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi VI vastu võla saamiseks
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud 100% ulatuses AS Era Liisingu Inkassoteenused kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,
2-11-19643 annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse VI vastu võla saamiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikule, kes on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 06.07.2011 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
2.15.08.2011 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama viivitamata oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
3.07.09.2011 esitas AS Era Liisingu Inkassoteenused Harju Maakohtule hagi VI vastu võla saamiseks. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 402,64 eurot ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudes VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 7, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 lg 1, § 164 lg 1 ja 2, § 397 lg 1, § 415 lg 2.
5.21.10.2008 sõlmisid SOÜ ja kostja laenulepingu nr XXX (tl 41-53), mille kohaselt SOÜ võimaldas kostjale kiirlaenu. 21.10.2008 esitas kostja SOÜ-le laenutaotluse 639,12 eurot saamiseks 180-ks päevaks intressiga 568,81 eurot (tl 39-40). SOU rahuldas kostja taotluse ja kandis 21.10.2008 kostja kontole laenu summas 639,12 eurot (tl 31). Kostja kohustus laenu summas 639,12 eurot ja intressi summas 639,12 eurot tagasi maksma hiljemalt 30.04.2009. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud vaatamata korduvatele nõuetele (tl 32-34).
6.Hageja omandas nõude kostja vastu vastavalt SOÜ ja hageja vahel 06.12.2006 sõlmitud nõuete loovutamise lepingule nr XXX (tl 36-38).
7.Kostja sooritas 17.11.2008 makse summas 734,98 eurot (tl 76) ja 28.02.2009 makse summas 70,30 eurot (tl 75), kokku 805,29 eurot, millised maksed hageja on arvestanud laenupõhiosa ja osaliselt intresside katteks. Vastavalt lepingu punkti 4.1.7.10 kohaselt moodustab 639,12 euro suuruse laenu, laenu perioodiga 180 päeva, puhul intressimäär 0,73 % päevas. Laenu oli väljastatud intressiga 568,81 eurot laenu perioodi eest. Kostja laenupõhiosa ja intressi summa kokku on (639,12+568,81) 1 207,93 eurot. Laenulepingu p 10.2. järgi juhul, kui laenusaaja tagastab laenu enne lepingus ettenähtud laenutähtpäeva, siis ei võta see asjaolu laenusaajalt kohustust tasuda lepingus toodud intresside täismäära vastavalt laenusaajale antud laenu intressimäärale ja sõlmitud laenulepingule. Kuna pooled leppisid kokku laenulepingus laenu pikkuse ja intressi (laenukasutamise tasu) laenukasutamise eest, siis kostja on kohustatud tasuma intressi. Kostja pidi laenupõhiosa ja intressi eest kokku tasuma 1 207,93 eurot. Kostja on tasunud 805,29 eurot, seega kostja võlgnevus on (1 207,93- 805,29 ) 402,64 eurot.
8.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et hageja tunnistab, et kostja poolt märgitud maksed on esialgsele võlausaldajale laekunud ja hageja on vastavalt VÕS § 415 lg 2 arvestanud need maha kostja põhivõlgnevuselt ja ka osaliselt kostja intressi kohustusest, seega on hageja hagiavalduse esitamisel arvesse võtnud kõiki kostja poolt sooritatud makseid ja vastavalt kehtivale seadusele need
2-11-19643 maha arvestanud kostja põhivõlgnevusest. See ei tähenda aga, et kostjal ei ole kohustust tasuda vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingus märgitud intressi, asjaolu, et kostja tagastas võlgnevuse ennetähtaegselt ei vabasta kostjat intressi maksmisest lepingus kokku lepitud summas. Kostja on olnud teadlik, et kostja kohustub tasuma intresse 180 päeva eest, isegi kui kostja tagastab laenu varem, kui on laenu tagastamise tähtpäev. Ka laenulepingu punktis 17 on ära toodud, et laenu ennetähtaegse tagastamisega laenusaaja poolt ei lühene lepingus fikseeritud intresside arvestamise periood. Laenulepingu sõlmimisel on kostja selliste laenulepingu tingimustega nõus olnud ja kinnitanud, et kostja on nendest arusaanud ja, et laenulepingu tingimused on vastavad kostja tegelikule tahtele. Kuivõrd laenulepingus on kokku lepitud laenu tagastamise aeg, siis on pooled järelikult leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtajas. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu (kapitali) kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Esitatud seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi senise praktikaga (Riigikohtu 29. jaanuari 2007.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 (p17) või 5. novembri 2008.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 (p 15)). Seega on hagejal põhjendatud õigus nõuda kostjalt intressi 568,81 euro ulatuses. Lisaks sellele on kostjal olnud õigus vastavalt võlaõigusseaduse § 409 lg 1 ja laenulepingu punkti 24. järgi laenulepingust taganeda 14 päeva jooksul peale laenulepingu sõlmimist. Seda õigust ei ole kostja kasutanud ja seega on kostja jäänud sõlmitud lepingu juurde ja nõustunud selle tingimustega. Hageja on seisukohal, et hageja intressi nõue ei ole ebaproportsionaalselt kõrge, kostja on ise avaldanud soovi sõlmida laenuleping ja ise valinud endale laenulepingu perioodi ja sellega ka nõustunud maksma intressi kokkulepitud suuruses. Hageja leiab, et kuna kostja oli korduv laenu võtja, siis puudus kohustus läbi viia isikutuvastus isikuga samas kohas viibides.
9.Hageja märgib, et ei ole kostjalt nõudnud viivist, seega kostja viide viivise nõudele on väär ja asjakohatu. Samuti on väär kostja viide 01.05.2009 jõustunud seaduse redaktsioonidele. Kostja on oma vastuses on kinnitanud, et on sõlminud esialgse võlausaldajaga laenulepingu kuupäeval 21.10.2008 ja, et kostja on saanud samal kuupäeval ka laenu esialgse võlausaldaja käest, seega jääb arusaamatuks kostja väide, et hageja poolt esitatud digitaalse allkirjastamise sertifikaat on ebakorrektne. Kostja vastuväited
10.Kostja hagi ei tunnista. Kostja võttis laenu 21.10.2008 summas 639,12 eurot. Kostja maksis laenu tagasi kuupäeval 17.11.2008 summas 734,98 eurot (tl 76), mis on 28 päeva hiljem peale laenu võtmist. Kostja juhib tähelepanu, et laenuandja 30 päevane raha kasutamise intress oli 95,86 eurot. Seega sai laenuandja tagasi põhiosa summas 639,12 eurot ja laenu 30 päevase kasutamise intressi summas 95,86 eurot. Peale esmamakset laenufirmaga vesteldes 17.11.2008 ei soovinud laenuandja intressist loobuda, mille tulemusel kandis laenuvõtja laenuandjale 28.02.2009 veel 70,3 eurot. Seega on laenufirma teeninud ilmselgelt kasumit mitte kahjumit.
11.Kostja on seisukohal, et võlgnevuse tekkimisel ei tohiks laenuandja lugeda osalise makse korral esmajärjekorras tasutuks intressid, seejärel muud kulud ning alles siis laenu põhiosa. Sel viisil kasvavad laenusummalt arvestatud intressid edasi ning võlgnik ei jõua kunagi laenu põhisumma maksmiseni.
12.Kostja ei nõustu viivise protsendiga 0,5% ning leiab, et see ei ole õigustatud. Lisaks ei ole hagejal õigust nõuda viivist, kuna laenusumma tagastati koheselt ning intressidelt ei saa viivist nõuda. Kostja juhib ka tähelepanu, et lähtuvalt 01.05.2009 jõustunud tsiviilseadustiku üldosa ja võlaõigusseaduse muutmise seadusest, puudub hagejal laenutaotleja maksevõime hinnang ning laenu väljastamisega seotud asjaolude tuvastamine. Seega tuleb tunnistada tühiseks laenuvõtja kohustuse maksta ebaproportsionaalselt kõrget intressi, kui laenuandja teab või peab teadma, et laenu võetakse erakorralisest vajadusest tulenevalt, sõltuvussuhtest või muudel sarnastel põhjustel. SOÜ ei ole antud
2-11-19643 lepingut sõlmides teostanud isikusamasuse tuvastamist. Lähtuvalt 28.01.2008 jõustunud Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses toodust pole hageja esitanud kohtule tõendeid isiku tuvastamise kohta, laenu andmisel. Kostja kinnitab, et ei ole antud laenufirmas (SOÜ) kordagi käinud isikut tuvastamas ning ei ole andnud ühelegi laenulepingu paberile allkirja (kaasa arvatud IDkaardi allkiri). Hageja esitatud digitaalse allkirjastamise sertifikaat on ebakorrektne. Kohtu põhjendused
13.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kuna hagihind ei ületa 2 000 eurot. Pooled ei esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses. Pooled ärakuulamist ei taotlenud.
14.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
15.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
16.VÕS § 164 lg 1 ja 2 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on kohtule esitanud nõudeõiguste loovutamise lepingu nr XXX, SOÜ ja ERA Liisingu Inkassoteenused AS vahel (tl 36), nõudeõiguste loovutamise lepingu nr XXX lisa nr 1 (tl 38) ja nõudeõiguste loovutamise lepingu nr XXX lisa nr 2 (tl 37). Seega on tõendatud, et nõue on loovutatud ning hageja on asunud uue võlausaldajana SOÜ asemele.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 3 ja § 108 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub ja poolte vahel puudub vaidlus, et 21.10.2008 sõlmisid SOÜ ja kostja laenulepingu nr XXX (tl 41-53), mille kohaselt SOÜ võimaldas kostjale kiirlaenu. 21.10.2008 esitas kostja SOÜ-le laenutaotluse 639,12 eurot saamiseks 180-ks päevaks intressiga 568,81 eurot (tl 39). SOÜ rahuldas kostja taotluse ja kandis 21.10.2008 kostja kontole laenu summas 639,12 eurot (tl 31). Kostja kohustus laenu summas 639,12 eurot ja intressi summas 639,12 eurot tagasi maksma hiljemalt 30.04.2009. Kostja on hagejale tagastanud 17.11.2008 summa 734,98 eurot (tl 76) ja 28.02.2009 summas 70,30 eurot (tl 75), kokku 805,29 eurot. Kostja leiab, et on hagejale kogu võlgnevuse tasunud. Hageja on seisukohal, et kostjal tuleb tasuda veel intress summas 402,64 eurot vastavalt lepingu punktidele 4.1.7.10 ja 17. Riigikohus on oma 29.01.2007 lahendi punktis 12 tsiviilasjas nr 32-1-137-06 märkinud, et „alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest).“ Kohus on seisukohal, et kuna kostja tagastas laenu 28-päeva pärast laenu saamist, siis ei olnud hagejal õigust arvestada intressi peale laenu tagastamist, mistõttu on kohtu hinnangul hageja tagastanud laenult õigesti intressi 95,87 eurot vastavalt lepingu punktile 4.1.2.10 (tl 45-46). Kohus leiab, et ebamõistlik ja põhjendamata on kostjalt nõuda intressi lisaks aja eest, millal kostja on juba
2-11-19643 laenu tagastanud. Lisaks on kostja tasunud hagejale 28.02.2009 summas 70,30 eurot (tl 75). Kohus märgib ka, et kohtu hinnangul on ka hageja poolt nõutav intress ebamääraselt suur ning kohus leiab, et kostja on tasunud hagejale mõistlikus suuruses intressi võetud laenu ja laenu kasutatud aja eest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on oma kohustuse nõuetekohaselt täitnud, mistõttu tuleb jätta antud hagi rahuldamata.
18.Kohus märgib, et hageja ei ole kostjalt viivist nõudnud, seega on alusetud kostja väited viivisele ja nimetatud väited tuleb jätta tähelepanuta. Menetluskulud
19.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.