Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi. AS Elisa Mobiilsideteenused esitas kostjale osutatud teenuste ja/või kaupade eest arved, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas 30.09.2010 nõude kostja vastu põhisummas 60,26 eurot OÜ-le J. I. õigusega nõuda kõrvalnõuded. Vastavalt AS Elisa Mobiilsideteenused lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele arvete tähtpäevaks mittetasumise korral kostja kohustus tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid hagi esitamiseni ei ole kostja kohustist täitnud ja nõuet rahuldanud. Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevusena 60,26 eurot ja viiviseid summas 55,86 eurot (arvestatud arvete sissenõutavaks muutumise seisuga). Hageja nõuab viivist põhivõlgnevuselt 60,26 eurot alates kostjale esitatud viimase arve tähtajast 18.10.2009 (ajavahemiku 18.10.2009-28.06.2011 eest 0,15% päevas) kokku 55,86 eurot. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 60,26 eurot ja viivise 55,86 eurot väljamõistmist. Alates hagi esitamisest palub hageja kostjalt välja mõista viivise 0,15% kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Kostja seisukoht Kostja on kohtule 12.10.2011 esitanud kirjaliku vastuse (tl 47-49), milles vaidleb hagile vastu. Kostja jäi kirjalikus vastuses toodud seisukohtade juurde ka 31.10.2011 kohtuistungil. Kostja on kõik oma kohustused Elisa Mobiilsideteenused AS-i ees täitnud. Segadus on tekkinud kas klienditeenindaja või arvutiprogrammi vea tõttu. Kostja tunnistab, et osa maksed hilinesid majanduslikult raske olukorra tõttu, kuid praeguseks on kõik kohustused tema poolt täidetud. Kostja on proovinud asja lahendada kohtuväliselt, kuid ei ole vajalikku infot Elisa Mobiilsideteenused AS-ist ja hagejalt saanud. Peale selle on kostjal hageja nõudele veel järgmised etteheited. Hagiavalduses on välja toodud kolme lepingu numbrid ja liitumise kuupäevad, kuid kahe osas pole probleeme olnud ja need on lõpetatud. Kostja ei ole nõus hagis esitatud võlgnevuse 60,26 eurot ja viivisega 54,94 eurot. Viivis on vastuolus seadusega, sest viiviselt ei või nõuda viivist ning viivise summa ei saa olla suurem kui võlgnevus 60,26 eurot. Elisa Mobiilsideteenused AS teenuste kasutamise üldtingimused juures puudub lisa Hinnakiri. Ei saa kontrollida numbri avamise tasu (SIM-kaardi taasavamine). Elisa Mobiilsideteenused AS rikkus üldtingimuste punkti 6.2.3, 6.2.9, kuna algul lubas käitlustasu arvelt maha võtta, kuid ei teinud seda. Kostjale on üldse arusaamatu, mis on käsitlustasu ja kus on reguleeritud selle suurus ning kasutuskord. Peale selle leiab kostja veel, et puudulikud on andmed nõude loovutamise kohta ja tõendatud ei ole hageja esindaja vastavus TsMS §-s 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele. Kostja vastusest tulenevad hageja täiendavad seisukohad Hageja on 12.10.2011 esitanud kohtule kostja vastusest tulenevaid täiendavad seisukohad (tl 53-55). AS Elisa Eesti on kinnitanud, et kostjal on tasumata võlgnevus põhisummas 60,27 eurot, mis loovutati hagejale 30.09.2010 nõude loovutamise lepinguga. Hagile lisatud teatis nõude loovutamise kohta on AS Elisa Eesti andmebaasis säilitatud ärakiri sellest teatisest, mis edastati nõude loovutamisel kostjale. Kuna AS Elisa Eesti ei säilita allkirjastatud kujul nõude loovutamise teatisi, siis puuduvad ka hagiga esitatud teatisel selle koostaja kohta andmed ja allkiri. Käesolevaks ajaks on hageja saanud AS-ilt Elisa Eesti ka kinnituskirja nõude hagejale loovutamise kohta. Kostja ei ole ka mitte millegagi tõendanud väidetavat segadust või arvete tasumist täies ulatuses. Tõele ei vasta kostja väide, et ta ei ole varasemalt arvete sisu kohta infot saanud. AS Elisa Eesti kinnitusel on kostja pöördunud AS Elisa Eesti poole 22.07.2010, mil kostjat on teavitatud ka võla sisust, samuti on kostja võlanõustaja saanud telefonitsi infot võla kohta.

2 (6)

Hageja täpsustab, et hageja nõue tuleneb kahest lepingust - 27.12.2003 ning 27.02.2006 sõlmitud liitumislepingutest. Õige on kostja väide, et hagejal ei ole nõuet, mis tuleneks 14.09.2006 liitumislepingust. Täiendava viivise nõudmise õiguse annab kostjale TsMS § 367, mistõttu hageja jääb oma nõude juurde täies ulatuses. Hageja nõude sisuks ei ole kostja poolt viidatud käsitlustasu. Seega on asjakohatud käsitlustasu puudutavad vastuväited. Samuti on kostjal olnud piisavalt aega vaidlustada SIM-kaardi taasavamise tasu puudutavat. Kuna arve koostamise ajast on möödunud juba kaks aastat, on kostja arve vaidlustamise õiguse kaotanud. Hageja esindaja jäi oma hagi ja täiendavate seisukohtade juurde ka 31.10.2011 kohtuistungil. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et käesolevat asja saab lahendada lihtmenetluses tulenevalt TsMS §-st 405, kuna tegemist on varalise nõudega ja hagihind ei ületa 2000 eurot. Kohus on pooled 31.10.2011 kohtuistungil ära kuulanud. VÕS § 164 lg 1 ja 2 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule ( nõude loovutamine), mille tagajärjel astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja kinnitusel, mida tõendab Elisa Eesti AS 07.10.2011 kinnituskiri ( tl 56), loovutas Elisa Eesti AS 30.09.2010 oma nõude Raivo Küti vastu põhisummas 60,27 eurot OÜ-le J. I. õigusega nõuda viivist ja muid kõrvalnõuded. Seega on kohtu arvates tõendanud hageja õigus esitada kostja vastu hagis kirjeldatud nõudeid. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hagiavaldusele allakirjutanud hageja lepinguline esindaja ei vasta TsMS §-s 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele. Nii hagiavaldusele allkirjutanud Silver Eensaare kui hagejat kohtuistungil esindanud Agu Eichenbaumi haridustaseme kohta on esitatud diplomi koopiad ( tl 62, 42), millest nähtuvalt on mõlemad täitnud õigusteaduse bakalaureusõppe õppekava 2003.a. TsMS § 218 lg 1 p 2 kohaselt võib lepinguliseks esindajaks kohtus olla ka isik, kes on omandanud magistrikraadile vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lg 2-2 tähenduses. Kohtu hinnangul vastab hageja esindajate haridustase TsMS §-s 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele. Isegi kui see poleks nii, võimaldab TsMS § 405 lg 1 p 4 lihtmenetluses tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid. VÕS §-de 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning võlausaldajal on kohustust rikkunud võlgnikult õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS §-s 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja kinnitusel tuleneb hageja nõue kahest AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust - 27.12.2003 liitumislepingust nr 1091593 ja 27.02.2006 liitumislepingu nr 1544426. Kostja kinnitusel, mille on kohtmenetluse käigus õigeks võtnud ka hageja, ei ole kostjal hageja ees võlgnevust tulenevalt hagis märgitud 14.09.2005 liitumislepingust nr 1512261. Poolte kinnitusel ja nähtub ka liitumislepingutest ( tl 16, 18) on AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja vahel 27.02.2006 sõlmitud liitumisleping nr 1544426 ( mobiiltelefoni nr 56507897) ning AS R. Eesti (AS Elisa Mobiilsideteenused õiguseellane) ja kostja vahel 27.12.2003 sõlmitud liitumisleping nr 1091593 ( mobiiltelefoni nr 056509343). Lepingute kohaselt poolte õigused ja kohustused olid kindlaks määratud lepingute lisaks olevate üldtingimuste ja hinnakirjaga. Kuigi hageja on esitanud tõendina üksnes AS Elisa Mobiilsideteenused tegevdirektori 29.11.2005 korraldusega nr 116 kinnitatud Elisa Mobiilsideteenused AS teenuste kasutamise üldtingimused ( tl 27-38), ei ole pooltel sisuliselt vaidlust selle üle, et mõlema liitumislepingu kohaselt AS Elisa

3 (6)

Mobiilsideteenused kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Pooltel ei ole vaidlust ka selle üle, et Elisa Mobiilsideteenused AS ( hilisem Elisa Eesti AS) kostjale regulaarselt arveid mõlema liitumislepingu alusel esitas. Pooltel on vaidlus selle üle, kas ja kui suures ulatuses on kostjal täitmata omapoolne kohustus teenuste eest tasuda. Hageja poolt esitatud tõenditest on 27.12.2003 sõlmitud liitumislepinguga nr 1091593 (mobiiltelefoni nr 056509343) puutumuses: 01.10.2009 arve ( tl 19-20); 01.09.2009 arve ( tl 2122); 01.08.2009 arve ( tl 23-24), millest nähtuvalt sisaldab see muuhulgas SIM-kaardi taasavamise tasu 99 krooni; osaliselt 01.07.2009.a. arve ( tl 25-26), millest nähtuvalt kuulus mobiiltelefoni nr 056509343 kasutamise teenuse eest 2009. juunis tasumisele 42,46 krooni. Lisaks sisaldab arve käsitlustasu 1000 krooni. Arvest endast ei nähtu, kumma liitumislepinguga käsitlustasu on seotud. Kuna aga käsitlustasu 1000 krooni sisaldub hagi aluseks olevas arves, on ekslik hageja esindaja kohtuistungil esitatud väide, et nende nõue käsitlustasu ei sisalda. Et 01.07.2009.a. arve sisaldab käsitlustasu, nähtub ka hageja poolt 01.12.2011 kohtule esitatud elektroonilisest kirjavahetusest Elisa Eesti AS-ga ( tl 68-69), milles samuti on kinnitatud, et Raivo Kütt on saanud 01.07.2009 käsitlustasu arve mobiilsidelepingu ennetähtaegse lõpetamise tõttu. Hageja poolt täiendavalt esitatud tõenditest nähtub, et 27.12.2003 sõlmitud liitumislepingul nr 1091593 on olnud ka lisa so mobiiltelefoni Nokia 6500 järelmaksu müügileping. Kõige hilisemast arvest so 01.10.2009 arvest nähtuvalt kuulus hiljemalt 18.10.2009 tasumisele kokku 1088,02 krooni (sh võlgnevus eelmisest perioodist 1059,82 eurot). Hageja poolt esitatud tõenditest on 27.02.2006 sõlmitud liitumislepinguga nr 1544426 (mobiiltelefoni nr 56507897) puutumuses osaliselt 01.07.2009 arve ( tl 25-26). Viimasest nähtuvalt kuulus mobiiltelefoni nr 56507897 kasutamise teenuse eest 2009 aasta juunis tasumisele 150 eurot. Hinnates kogumis hageja esitatud tõendeid ( arveid) on kohtu hinnangul tõendatud, et hiljemalt 18.10.2009 ( maksetähtaeg kõige hilisemal arvel) kuulus hagi aluseks olevate liitumislepingute alusel väljastatud arvete kohaselt kostja poolt tarbitud mobiilsideteenuste tasu, käsitlustasu ning SIM-kaardi avamise tasu tasumisele kokku 1088,02 krooni. Ka nähtub arvetest, et kostja on 2009 juulis tasunud ära 758,39 krooni (mis nähtub 01.08.2009 arves näidatud eelmise perioodi võlgnevusest võrreldes eelmise so 01.07.2009 arve alusel tasumisele kuulunud summaga (1757,85-999,46). 01.09.2009 arvest nähtuvalt on kostja vahepeal ära tasunud 128,59 krooni (1128,59-1000). 01.10.2009 arvest nähtuvalt kostja vahepeal midagi ei tasunud, kuna võlgnevus eelmisest perioodist kattub eelmise so 01.09.2009 arve summaga. Kostja on esitanud tasumist tõendavate dokumentidena väljatrükid enda ja abikaasa Ruth Küti pangakontodest ( tl 63-65). Võrreldes nendes toodud andmeid hageja andmetega toimunud laekumiste kohta saab kohtu arvates tuvastada järgmist. Ruth Küti pangakonto väljavõttest nähtuvalt on 29.08.2009 toimunud ülekanne Elisa Eesti AS-le summas 128,59 krooni. Nimetatud ülekande seotusele käesoleva asjaga viitab ülekande viitenumber 9782976, mis on olnud kostjale esitatud arvete kohaselt tema viitenumber. Ka nähtub täpselt sama summa laekumine 2009 augustis ka 01.09.2009 arvest, millest nähtuvalt on eelmisel perioodil ära tasutud 128,59 krooni. Ruht Küti pangakonto väljatrükist nähtuvalt omab puutumist käesoleva asjaga ka 07.07.2009 Elisa Eesti AS-le tehtud ülekanne summas 565,39 krooni, kuna ka nimetatud ülekandes on toodud viitenumber 9782976. Nagu nähtub hageja esitatud arvetest, laekus kostjalt 2009 juulis kokku 758,39 krooni. Kostja enda kohtuistungil antud seletuse kohaselt tasus ta 2009 suvel osa võlast (200 krooni ringis) ka sularahas. Kostja pole selle väite kohta küll kohtule ühtegi tõendit esitanud. Kuid lähtudes asjaoludest, et 2009 juulis on Elisa Eesti AS lugenud kostjalt laekunuks 758,39 krooni, võib järeldada, et selle sees on nii kostja abikaasa poolt ülekantud 565,39 krooni kui ka

4 (6)

kostja poolt sularahas tasutu so 193 krooni. Seega saab asuda seisukohale, et 01.10.2009 arves esitatud kostja võlgnevuse jääk so 1088,02 krooni on õige. Ülejäänud kostja enda kui tema abikaasa pangakontodel märgitud 2009 aasta suve ülekannetel puudub seoses käesoleva asjaga. Tegemist on küll Elisa Eesti AS-le ülekantud summadega, kuid puuduvad igasugused viited kas kostja kliendinumbrile, viitenumbrile või arvete numbritele, mis annaks alust neid pidada tasutuks just vaidlusaluste arvete alusel. Kostja enda kinnitusel ja nähtus ka hagis esialgselt märgitust, et kostjal ja Elisa Eesti AS-il oli ka muid lepingulisi suhteid. Seega pole välistatud, et ülekanded on tehtud mõnest muust lepingust tulenevate kostja kohustuste täitmiseks. Ülekannete suurus ja tekst ( järelmaks) viitab asjaolule, et tegemist on liitumislepingu nr 1091593 lisaks olnud mobiiltelefoni järelmaksu lepingu alusel tasutud summadega ( lepingu kohaselt pidi osamakse suurus olema 230 krooni). Kohtu hinnangul aga hageja nõue mobiiltelefoni järelmaksulepingust tulevaid nõudeid ei sisalda. Küll omab puutumust käesoleva asjaga kostja pangakonto väljatrükist nähtuvalt Elisa Eesti As-le tehtud ülekanded 05.10.2009 summas 49 krooni ning 11.10.2009 summas 96 krooni so kokku 145 krooni. Nagu kohus eespool tuvastas, oli kostja võlgnevus kõige hilisema arve so 01.10.2009 arve alusel 1088,02 krooni ( so 69,54 eurot). Hageja nõuab käesolevas asjas kostjalt põhivõlgnevuse katteks 60,26 eurot so 9,28 eurot vähem 01.10.2009 arves märgitust. Seega on hageja oma nõude esitamisel juba arvestatud asjaoluga, et kostja on peale viimase arve esitamist 145 krooni ( mis vastab 9,27 eurole) ära tasunud. Ülejäänud kostja pangakontost nähtuvad 2009 aasta sügisel toimunud ülekannetel puudub seos käesoleva asjaga ja siinkohal jääb kohus juba eespoolmärgitud põhjenduste juurde. Eeltoodu alusel leiab kohus, et alusetu ja ekslik on kostja väide Elisa Eesti AS-s valitsevast segadusest kostja poolt tasumisele kuuluvate summade arvestamisel. Kohtu hinnangul on arvestused kostja poolt tasumisele kuuluvate ja tasutud summade osas õiged. Küll aga peab kohus arvestatavaks kostja vastuväiteid sellest, et hagi pole põhjendatud käsitlustasu ja SIM-kaardi avamistasu nõudes. Nagu kohus juba eespool tuvastas, sisaldab hageja nõue muuhulgas ka SIM-kaardi avamistasu 99 krooni ja käsitlustasu 1000 krooni. Õige on kostja seisukoht, et hageja esitatud tõenditest ei nähtu käsitlustasu võtmise alused ega selle suurus, samuti ei ole tõendatud SIM-kaardi avamistasu suurus. Hageja ei ole esitanud hinnakirja, kuigi sellele kui lepingu lisale on viidatud mõlemas liitumislepingus. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna kostja pole arveid varem vaidlustanud, on kostja minetanud õiguse arvetes toodu vaidlustamiseks. Kostja kohustuste tekke aluseks hageja ees ei ole arved, vaid eelkõige liitumislepingud, mille alusel need arved on väljastatud. Seoses käesoleva asja menetlemisega on kostjal õigus esitada vastuväiteid kõigile hageja nõude aluseks olevatele asjaoludele sh ka käsitlustasu ja SIM-kaardi avamistasuga seonduvalt. Kuna kostja juba oma kirjalikus vastuses seadis muuhulgas kahtluse alla nii käsitlustasu ja SIM-kaardi avamistasu nõude põhjendatuse, tulnuks hagejal neid asjaolusid täiendavalt tõendada. TsMS §-s 230 lg 1 on sätestatud, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on aga olnud aga üldse ekslikul seisukohal, et nende nõue käsitlustasu ei sisalda. Kuna kostja pole käsitlustasu ja SIM-kaardi avamistasu suurust ja tasumise kohustust õigeks võtnud ja muud tõendid sellise kostja kohustuse olemasolu ja suuruse kohta puuduvad, leiab kohus, et käsitlustasu ja SIM-kaardi avamistasu ei saa tõendamatuse tõttu kostjalt nõuda. Käsitlustasu ja SIM-kaardi avamistasu suurus kokku on 1099 krooni so 70,24 eurot. Hageja nõue põhivõla osas on 60,26 eurot. Hageja poolt täiendavalt esitatud elektroonilisest kirjavahetusest Elisa Eesti AS-ga ( tl 68-69) nähtuvalt on viimane kõik kostja poolt tasutud summad ( millel kohus eespool peatus ja mille kogu suurus oli kokku 1031,98 krooni) arvestanud tasutuks

5 (6)

01.0.07.2009 arve alusel tasumisele kuulunud summa katteks. See järeldub asjaolust, et Elisa Eesti AS on näidanud nimetatud arve jäägiks 725,87 krooni ( 1757,85-1031,98 =725,87). Kuna kohtu arvates kostjalt ei saa nõuda käsitlustasu ning SIM-kaardi avamistasu, tuleb kostja poolt tasutu arvelt lugeda kaetuks muud kostja kohustused so tasud mobiilsideteenuste eest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval ajal puudub hagejal mobiilsideteenuste osas nõue kostja vastu, mistõttu hagi põhivõlgnevuse osas tuleb jätta täielikult rahuldamata. Hageja on muuhulgas nõudnud kostjalt ka viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja on küll õigeks võtnud, et majandusliku olukorra tõttu ei ole ta alati oma kohustusi täitnud õigeaegselt. Hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud viivist alates viimase so 01.10.2009 arve sissenõutavaks muutumise ajast so alates 18.10.2009. Nagu kohus eespool tuvastas, on kostja viimased maksed vaidlusaluste liitumislepingute alusel teinud 05.10.2009 ja 11.10.2009. Kuna kostja 18.10.2009 seisuga kohtu hinnangul enam võlgu ei olnud, puudub igasugune alus kostjalt ka viivise väljamõistmiseks, mistõttu tuleb täielikult jätta rahuldamata hagi ka viivise osas. Kuna kohus jätab hagi nii põhivõlgnevuse kui viivise osas rahuldamata, puudub vajadus anda hinnangut kostja poolt esitatud väitele sellest, kas viivist saab nõuda põhinõuet ületavalt. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi täielikult rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi menetlemisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kohtuistungil 31.10.2011 kohus lihtmenetluse erisusi selgitades tegi muuhulgas pooltele ettepaneku esitada omapoolne menetluskulude nimekiri. Hageja on oma menetluskulude nõude ja menetluskulude nimekirja koos nende suurust tõendavate dokumentidega esitanud juba koos hagiavaldusega. Kostja omapoolset menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Seetõttu puudub kohtul alus kindlaks määrata hageja kanda jäävate kostja menetluskulude rahalist suurust. Kohus juhib poolte tähelepanu, et käesoleva otsuse resolutsioonis vastavalt TsMS §-le 442 lg 6 märgitud edasikaebe tähtaeg ja kord ei ole kohtu luba edasikaebamiseks TsMS § 442 lg 10 mõttes.

Kohtunik Rita Kulberg

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.