2.Saata tsiviilasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule.
3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.17.03.2011.a esitas hageja maakohtusse kostjate vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 102 838,69 eurot ja jätta menetluskulud kostjate kanda. 25.08.2011 istungil loobus hageja nõudest käibemaksu 16 546,76 euro osas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank Liising Aktsiaselts ja Nordic International OÜ 14.05.2008 liisingulepingu nr 0199920L, mille kohaselt liisis kostja 1 hagejalt metallitööseadmete lisavarustuse vastavalt spetsifikatsioonile nr 3393, ehitusaasta 1990, intressiga 6 kuu Euribor + 3,95% aastas. Kostja 1 kohustus makseid tegema iga kuu 15. kuupäeval. Vastavalt lepingu p-le 5.1 arvestas hageja kohustuse täitmisega viivitamisel viivituses olevalt summalt (v.a. intress) viivist 0,25% päevas. Kostja 1 ei suutnud lepingus toodud kohustusi täita ja seoses võlgnevustega ütles hageja lepingu üles alates 25.11.2008. Liisingueset hagejale tagastatud ei ole. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja 1 lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 102 838,69 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 91 926,47 eurot (1 438 336,71 krooni), debitoorsest võlgnevusest summas 9 885,32 eurot (154 671,60 krooni) ja viivise võlgnevusest summas 1 026,90 eurot (16 067,56 krooni). Hageja ning kostjad 2, 3, 4, 5 ja 6 sõlmisid liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks 14.05.2008 käenduslepingu nr 0199920L (igal käendajal eraldi käendusleping), mille kohaselt iga käendaja võttis endale kohustuse vastutada liisingulepingust ja selle kõigist lisadest tulenevate kostja 1 kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt kostjaga 1 summas 146 996,80 eurot. Hageja andis kostjate menetluses osalemisele järgmise hinnangu: kuna kostja 1 ei ole hagile tähtaegselt vastanud, tuleks tema suhtes teha tagaseljaotsus. Kostja 2 võttis vastuses hagi omaks ning hagi tuleb tema suhtes rahuldada. Kostja 2 vastus kinnitab, et liisingueset ei ole hagejale tagastatud, liisinguese on kostja 1 poolt võõrandatud, mistõttu hageja ei saanud seda teha. Kostja 3 vastuväited baseeruvad eeldusel, et liisinguese on hagejale tagastatud. Kostja 3 ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis toetaksid tema seisukohti. Kostjad 4, 5 ja 6 ei ole hagi osas vastuväiteid esitanud, seega tuleb hagi nende suhtes rahuldada. Kostjate vastuväited
2.Kostja 1 kohtule ei vastanud.
3.Kostja 2 teatas, et võtab hagi õigeks, kuid samas märkis, et lõplik nõudesumma on ülepaisutatud. Kostja 2 lubas vastavad arvutused esitada kohtule hiljem, kuid maakohtu menetluses seda ei teinud.
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-11-12120
4.Kostja 3 leidis, et ühestki dokumendist ei nähtu, et hageja oleks liisingueseme võõrandanud, seega on liisinguese endiselt hageja omandis. VÕS § 367 lg-st 3 lähtudes on hageja nõue liisingueseme jääkväärtuse 1 697 237,32 krooni osas täielikult alusetu. Alusetud on ka muud nõuded, sest kuni eseme võõrandamiseni ei ole võimalik ühelgi viisil tuvastada, et eseme müügihinna arvel ei saa rahuldada kõiki liisingulepingust tulenevaid nõudeid. Kostjale 3 jäi arusaamatuks, miks hageja on alates 2008. novembrist liisingueseme müügiga viivitanud. Seadmete vananemise tõttu kahjustab viivitamine nii hagejat kui kostjaid. Hagi rahuldamise korral tekib olukord, kus kostjatelt on solidaarselt hageja nõue välja mõistetud ning lisaks on hageja säilitanud liisingueseme omandi. Hageja kuritarvitab käenduslepingust tulenevat nõudeõigust eesmärgiga tekitada kahju kostjale 3.
5.25.04.2011 teatasid kostjad 4, 5 ja 6 kohtule, et ei oma vahendeid ja võimalusi täita hagis esitatud kohustusi ning kõik kohustused kannab kostja 2.
6.25.08.2011 istungil kinnitasid kostjad, et jääkmaksumuse, viivise ja debitoorse võla osas vaidlus puudub ja volitasid ühte kostjatest enda nimel kompromissi sõlmima. Kompromiss jäi siiski sõlmimata. Esimese astme kohtu otsus
7.Harju Maakohus tegi 27.09.2011.a õigeksvõtul põhineva otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt Nordic International OÜ, AK, TS, TR, AR ja TK solidaarselt Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks välja 102 838,7 eurot (1 609 076 krooni) ning võttis vastu hageja osalise nõudest loobumise käibemaksu osas 16 546,76 euro (258 900,61 krooni) suuruses summas ja lõpetas selles osas menetluse. Maakohus märkis oma otsuses, et poolte vahel puudub vaidlus liisingulepingu olemasolus. 25.08.2011.a istungil kinnitasid kostjad, et jääkmaksumuse, viivise ja debitoorse võla osas vaidlus puudub. Eeltoodust tulenevalt kohus tõendeid ei hinnanud, materiaalõiguslikku alust ei märkinud, tõendamisele kuuluvaid asjaolusid ei määratlenud ning poole väiteid ei hinnanud ja tegi asjas õigeksvõtul põhineva otsuse. Hageja loobus kohtuistungil käibemaksu nõudest summas 258 900,61 krooni. Kohus võttis loobumise vastu ja lõpetas selles osas menetluse TsMS § 428 lg l p 3 alusel. Menetluskulud jäid TsMS § 163 kohaselt poolte enda kanda. Apellatsioonkaebus
8.Harju Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu 27.09.2011.a otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati osaliselt ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada täies ulatuses ja tunnistada viivitamata täidetavaks. Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Kohtuotsusega on oluliselt rikutud menetlusõigust ning kahjustatud seeläbi hageja huve ja õigusi. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Antud juhul ei ole kostja 1 kohtule vastanud, kostja 2 on kohtule esitatud dokumendis hagi õigeks võtnud, kostja 3 on vaielnud hagile vastu ja palunud jätta selle täies ulatuses rahuldamata. Kostjad 4, 5 ja 6 ei ole vastuväiteid esitanud, vaid osundanud, et neil puuduvad vahendid kohustuse täitmiseks ja kohustuse peaks täitma kostja 2. Kostja 2 esitas muuhulgas väite, et lõplik summa on ülepaisutatud, kuid ei esitanud kohtule ühtegi dokumenti, mistõttu luges kohus tema väited paljasõnalisteks.
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-11-12120
25.08.2011 istungil loobus hageja käibemaksu nõudest summas 16 546,76 eurot ning haginõudeks jäi 102 838,69 eurot, mida kohus on tõlgendanud kui hagiavalduses esitatud summat. Samal istungil võtsid kõik kostjad hagi õigeks. Seega oleks kohus pidanud tegema õigeksvõtul põhineva otsuse ning jätma menetluskulud TsMS § 186 lg 6 kohaselt kostjate kanda. Samuti oleks kohus pidanud omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tunnistama õigeksvõtul põhineva otsuse. Antud juhul ei ole kohus seda teinud, rikkudes oluliselt TsMS § 468 lg 1 p-s 1 sätestatut. Seoses hagi õigeksvõtuga puudus kohtul alus lähtuda TsMS §-st 163 ning aluseks oleks tulnud võtta TsMS § 168 lg 6, mille kohaselt kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul esitas hageja kostjatele nõude enne kohtumenetlust, kuid ükski kostja ei asunud võlgnevust tasuma. Hageja ei ole kohtumenetlust põhjustanud. Hagejal ei olnud muud võimalust, kui esitada hagi ning on äärmiselt ebaõiglane jätta hageja poolt tasutud riigilõiv summas 6 391,16 eurot hageja kanda. Samuti on maakohus jätnud kohaldamata TsMS § 1741 lg 1. Vastustaja seisukoht
9.Vastustaja 3 vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastustajad 1, 2, 4, 5 ja 6 ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tervikuna tühistada apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja asi tuleb saata uueks arutamiseks Harju Maakohtule (TsMS § 656). Käesoleval juhul esineb TsMS § 656 lg 2 lauses 2 sätestatud oluline menetlusnormi rikkumine, mistõttu on maakohtu otsuse tervikuna tühistamine vältimatu. Kuigi maakohtu otsus vaidlustati üksnes hageja poolt ja üksnes teatud kitsas osas, tuleb otsus tervikuna tühistada (TsMS § 656 lg 4), sest maakohtupoolne oluline menetlusnormi rikkumine ei jäta muud võimalust.
11.Harju Maakohus tegi asjas õigeksvõtul põhineva otsuse, jättis hagi rahuldamise materiaalõigusliku aluse, tõendamisele kuuluvad asjaolud, menetlusosaliste väited ja tõendid käsitlemata ning hindamata, viidates üksnes sellele, et kõik kostjad võtsid hagi õigeks. Selline maakohtu järeldus ei põhine tsiviilasja materjalidel. Kuigi maakohus väitis kontrollitavas otsuses, et kõik kostjad võtsid hagi õigeks, ei nähtu selliseid asjaolusid tsiviilasja materjalidest, vastupidi, tsiviilasja materjalid viitavad üheselt sellele, et kostjad hagi õigeks ei võtnud ja vaidlesid hagile vastu. Õigeksvõtul põhineva otsuse tegemine olukorras, kus õigeksvõtt tsiviilasja materjalidest ei nähtu ja sellele vastupidiselt viitavad tsiviilasja kirjalikud materjalid sellele, et kostjad vaidlesid hagile vastu, kujutab endast menetlusnormi sellist rikkumist, mis tingib maakohtu otsuse tühistamise apellatsioonkaebuse väidetest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ning sellise rikkumise korral ei saa erandlikult lähtuda sellest põhimõttest, et osas, mille peale kaebust ei esitata, maakohtu otsus jõustub (TsMS § 656 lg 4).
12.TsMS § 440 lg 1 kohaselt saab õigeksvõtul põhineva otsuse teha üksnes siis, kui kostja võtab hagi kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses õigeks. Mitme kostja suhtes esitatud hagi korral saab kõikide kostjate suhtes õigeksvõtul põhineva otsuse teha üksnes siis, kui kõik kostjad võtavad hagi kas kohtuistungil või kohtule suunatud avalduses õigeks. Õigeksvõtt peab olema selge, üheselt mõistetav ning ei tohi olla seotud tingimustega. Juhul, kui
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-11-12120 õigeksvõttu tsiviilasja materjalidest järeldada ei saa, ei saa teha ka õigeksvõtul põhinevat otsust. Käesoleval juhul õigeksvõtu eeldusi ei esinenud.
13.Kostjad on kohtule vastanud erinevates menetlusdokumentides. Toimiku lk 82 on köidetud kostjate 4, 5 ja 6 poolt allkirjastatud vastus ning menetlusdokumendist nähtub, et vastus on esitatud ka kostja 3 poolt, kelle allkirja siiski menetlusdokumendil ei ole. Viidatud vastuses teatavad menetlusosalised, et nad ei oma vahendeid ega võimalusi hagis esitatud nõuete täitmiseks, menetlusosaliste hinnangul peaks kõik kohustused täitma kostja 2, sest arvamuse esitanud menetlusosalised käendasid liisingulepingut heas usus. Sellises menetlusdokumendis ei sisaldu õigeksvõtu avaldust, vastupidi, vastuse esitanud kostjad väidavad, et nende asemel peaks hagis esitatud nõuded täitma kostja 2. Õigeksvõtu soovile ei viita selles menetlusdokumendis mitte miski.
14.Kostja 2 poolt hagile esitatud vastus on toimikus köidetud lk 83. Vastuse p-s 2 avaldab kostja 2 kohtule järgmist: „Jah, võtan hagi õigeks, kuid lõplik summa on ülepaisutatud.“ Viidatud avaldusest ei saa järeldada, et kostja 2 võttis hagi õigeks, sest samas lauses märkis kostja 2, et hageja poolt nõutav lõplik summa on ülepaisutatud. Õigeksvõtt tähendab seda, et kostja nõustub hageja poolt esitatud nõudega, ei oma esitatud nõude suhtes vastuväiteid ja saab aru ning on nõus sellega, et kohus hagi hageja poolt esitatud nõude ulatuses rahuldab. Kostja 2 avaldust ei saa kuidagi käsitleda ka hagi osalise õigeksvõtuna, sest kostja 2 ei märgi, millises ulatuses ta hagi õigeks võtab. Saades sellise menetlusdokumendi, oleks maakohus võinud täpsustada, kas olukorras, kus kostja 2 ühes lauses esitas kaks vastukäivat avaldust, ikka pidas silmas hagi, kasvõi osalist õigeksvõttu, või midagi muud. Ja juhul, kui kostja 2 tahe oli suunatud hagi kasvõi osalisele õigeksvõtule, oleks maakohus pidanud, õigeksvõtust lähtumise eeldusena, täpselt välja selgitama, millises täpses ulatuses kostja 2 hagi õigeks võtab. Seda tehtud ei ole ning eespool viidatud lauset ei saa õigeksvõtuna käsitleda.
15.Kostja 3 poolt hagile esitatud vastus on köidetud toimikus lk 89. Viidatud vastuses märgib kostja 3, et tema hagiga ei nõustu, vaidleb sellele vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Sellest menetlusdokumendist nähtub selgesti ja üheselt soov vaielda hagile vastu täies ulatuses, õigeksvõtule ei viita mitte miski.
16.Kostjate avaldusi kajastatakse ka 25.08.2011.a toimunud maakohtu kohtuistungi protokollis (vt t lk 130 jj). Protokolli on kostjate ühise kinnitusena märgitud: „Debitoorse võlgnevuse, viivise ja jääkmaksumuse suhtes vaidlust ei ole.“ Edasi nähtub protokollist, et kostjad volitavad AK enda nimel kompromissilepingule alla kirjutama, eeldusel, et kompromissini jõutakse ning kohus teatab otsuse kuulutamise aja juhuks, kui kompromissi ei sõlmita. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa protokollis olevast lausest: „Debitoorse võlgnevuse, viivise ja jääkmaksumuse suhtes vaidlust ei ole“ järeldada, et kostjad oleksid hagi täielikult õigeks võtnud. Õigeksvõtule ei viita protokollis ka mitte miski muu. Õigeksvõtuga saab olla tegemist siis, kui kostja või kostjad tingimusteta nõustuvad hageja poolt esitatud nõudega ning annavad vastava tahteavalduse teadlikult, arvestades sellega, et kohus võib sellises olukorras teha õigeksvõtul põhineva otsuse, millega hagi rahuldatakse. Sellist õiguslikku kategooriat nagu, et mingi hagi mõjutava nõude osas vaidlust ei ole, maakohtu menetluses seadus ei tunne. Selline kategooria võib tulla kõne alla apellatsioonimenetluses, kus apellant teatud maakohtupoolset asjaolude tuvastamist ei vaidlusta. Seaduse kohaselt võib kostja hagi õigeks võtta või mõne hageja poolt kohtu ette toodud elulise asjaolu omaks võtta. Omaksvõtu korral saab kohus lugeda vastava asjaolu tõendatuks, kuid muid asjaolusid tuleb ikkagi hinnata. See, kui kostjad kinnitasid, et vaidlust ei ole debitoorse võlgnevuse, viivise ja jääkmaksumuse suhtes, ei tähenda, et neil muude, hagi rahuldamise eelduseks olevate
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-11-12120 asjaolude osas vastuväiteid ei oleks ja et nad võtavad hagi tervikuna, kõige osas, millest hagi rahuldamine sõltub, õigeks. Käesoleval juhul esitas hageja maakohtusse hagi, milles tugines sellele, et hageja ja kostja 1 vahel oli sõlmitud liisinguleping, millest tulenevad liisingumaksed jäeti tasumata ning mille tõttu ütles hageja liisingulepingu üles ning nõudis seetõttu VÕS §-s 367 sätestatud nõuete tasumist. Kostjate 2 jj vastu esitas hageja hagi, tuginedes sellele, et hagejal on kostja 1 suhtes VÕS §-s 367 sätestatud nõue ja kostjad 2 jj vastutavad sama kohustuse eest põhjusel, et hageja ja kostjate 2 jj vahel on sõlmitud käenduslepingud. Seega ei sõltu VÕS §-s 367 sätestatud nõude olemasolu mitte ainult debitoorse võlgnevuse, viivise ja jääkmaksumuse olemasolust, vaid ka muudest VÕS §-s 367 sätestatud asjaoludest, muuhulgas sellest, millises ulatuses on vara soetamiseks tehtud kulutused kaetud liisingumaksetega, milline oli liisingueseme väärtus asja tagastamise ajal jms. Käendajate vastutus sõltub põhinõude olemasolust ja käenduslepingust tuleneva vastutuse kehtivusest. Kostjad võivad hagile esitada ka omapoolseid vastuväiteid. Kostjate poolt kirjalikult esitatud vastuväidetest nähtub, et kostja 3 leidis, et hageja rikkus lepingut sellega, et viivitas vara realiseerimisega ning nõude esitamisel ei ole arvestatud liisingueseme väärtust, kostjad 4 jj esitasid kirjaliku vastuse, milles esitatud vastuväited oleksid vajanud kohtupoolset selgitamist, kuid millest nähtus selgesti, et nemad leiavad, et nemad käenduslepingust tulenevalt põhikohustuse eest vastutama ei pea, sest nad käendasid kohustust heas usus. Kostja 2 leidis, et hageja nõue on ülepaisutatud. Need on kõik vastuväited, mida kostjad menetluses esile tõid, mille arvestamisest või arvestamata jätmisest käesoleva hagi rahuldamine sõltub ja mille osas ei ole isegi kinnitatud, et vaidlus puudub, kuigi väljend „vaidlus puudub“ ei oma menetlusõiguslikku tähendust. Maakohus ei saanud rahuldada hagi olukorras, kus õigeksvõtu avaldusi ei esitatud, samuti ei saanud maakohus jätta hagi rahuldamisel kontrollimata kõiki hagi rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid, veelgi enam, maakohus ei saanud jätta välja selgitamata ja hindamata kostjate vastuväiteid. Sellele, et maakohtu istungil hagi õigeksvõttu ei toimunud, viitab ka see, et pooled lubasid jätkata peale istungit kompromissiläbirääkimisi. Olukorras, kus kõik kostjad võtavad hagi tingimusteta õigeks, läheb kohus reeglina õigeksvõtul põhinevat otsust tegema ja reeglina ei jätka menetlusosalised kompromissiläbirääkimiste pidamist.
17.See, et tsiviilasjade lahendamine on allutatud kohtulikule kontrollile, peab ära hoidma selle, et hagi rahuldatakse ilma hagi sisuliselt kontrollimata, tõlgendades kohtu poolt kostjate avaldusi õigeksvõtuna, olukorras, kus tsiviilasja materjalides mitte miski õigeksvõtule ei viita ja materjalid viitavad sellele, et kostjad vaidlesid hagile erinevatel alustel vastu.
18.Kuivõrd maakohus ei toonud esile hagi rahuldamise aluseks olevat materiaalõiguslikku alusnormi, ei määratlenud tõendamisele kuuluvaid asjaolusid, ei hinnanud ühtegi tõendit, ei andnud hinnangut menetlusosaliste väidetele, vaid lähtus sellest, et kostjad võtsid hagi õigeks, siis tuleb asuda seisukohale, et käesolev tsiviilasi on menetluslikult algusest peale valesti lahendatud. Sisuliselt on asi üldse lahendamata. See on põhjus, miks ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada ja asi tuleb saata sisuliseks arutamiseks maakohtule (TsMS § 656 lg 1 ja lg 2).
19.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
Mare Merimaa
Kaupo Paal
Ande Tänav
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.