2-11-33248/9 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

3.Menetluskuludelt (639,11 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud 24.01.2008 sõlmisid Swedbank AS (edaspidi hageja) ja Mihkel Gaaver (edaspidi kostja) laenulepingu nr * laenulimiidiga summas 15 988 eurot, intressimääraga 6 kuu Euribor + 6,500% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.01.2023. 09.04.2008 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr * Lisa laenulimiidiga summas 18 428,57 eurot, intressimääraga 6 kuu Euribor + 3,000% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.03.2023. Alates 15.01.2009 kuni 15.11.2010 kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses 23 (kahekümne kolme) üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Laenu tagamiseks seati korteriomandile asukohaga * (registriosa nr *) ja kanti kinnistusraamatusse hageja kasuks hüpoteegid summas 330 000 krooni ja 60 000 krooni. 08.12.2010 müüs korteriomandi omanik laenu tagamiseks koormatud korteriomandi. Korteriomandi müügist saadud rahast kustutati osaliselt põhiosa jääk summas (10 297,98 eurot). Korteriomandi müügist ei jätkunud kogu kasutuses oleva laenujäägi, intressi ja põhiosa viiviste kustutamiseks. 31.12.2010 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 03.01.2011 saatis hageja kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta alates 31.12.2010 ning võlgnevuse suuruse kohta tähtajaga tasuda võlgnevus hiljemalt 31.01.2011 ning hoiatas juhul kui kostja võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, alustatakse kohtumenetlust. 09.03.2011 saatis hageja kostjale teatise, et vara müügist saadud summadest ei jätkunud koguvõlgnevuse kustutamiseks ning võlgnevuse suuruse kohta tähtajaga tasuda võlgnevus hiljemalt 07.04.2011 ning hoiatas juhul kui kostja võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, alustatakse kohtumenetlust.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 15.07.2011. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 4-7/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja kostjalt lepingust nr * euro väljamõistmist. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingust nr * viivis protsendina põhinõudelt (6390 eurot) alates 16.07.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: poolte vahel 24.01.2008 sõlmitud laenulepingu nr * /tlk 9-12/; poolte vahel 09.04.2008 sõlmitud laenulepingu nr * Lisa /tlk 1315/; hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu /tlk 16-22/, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu /tlk 23-28/; lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 29-33//; lepingu nr * andmed /tlk 34/; kinnistu müügilepingu, hüpoteegi kustutamise kokkuleppe, hüpoteegi loovutamise lepingu, tagamiskokkuleppe muutmise ja asjaõiguslepingu, kinnistamisavalduse /tlk 35-43/; 03.01.2011 kostjale saadetud teatise võlgnevuse ja lepingu ülesütlemise kohta /tlk 44/; 09.03.2011 kostjale saadetud teatise võlgnevuse ja vara müügi kohta /tlk 45/ ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu maksekorralduse /tlk 49/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja)

kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Mihkel Gaaver’ilt hageja Swedbank AS-i kasuks välja mõista võlgnevus summas 6390 eurot. Samuti kuulub Mihkel Gaaver’ilt hageja Swedbank AS-i kasuks väljamõistmisele lepingust nr * viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt (6390 eurot) alates 16.07.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuna kostjale on menetlusdokumendid senises menetluses kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, siis on kohus seisukohal, et kohtulahend tuleb kostjale samuti kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel.

Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 639,11 eurot /tlk 49/, mille tasumist on kohus kontrollinud 18.07.2011 /tlk 51/ ning hagimaterjalide väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise riigilõivu 6,39 eurot /tlk 70/. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 639,11 eurot ning hagimaterjalide väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise riigilõiv 6,39 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt (639,11 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras /tlk 6/. 19.08.2011 kohtule esitatud taotluses hagimaterjalide väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise riigilõivult summas 6,39 eurot ei ole hageja palunud viiviseid välja mõista /tlk 68/. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.