Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-11-57739 jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 04.01.2012.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Juhul kui poolt taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid A. S. S. ) ja J. P. ) 31.10.2008.a. seadme kasutamise lepingu nr L-450696, kliendilepingu nr 5706626 ja liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr L-450696 (millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid) ja seadme järelmaksuga ostu-müügilepingu nr L-450696. Kostja nõustus lepingute lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste ja hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele ning tasumisega viivitamise korral maksma viivist 0,2% päevas laekumata summalt. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 328,95 euro väljamõistmist, millest on põhivõlg 164,50 eurot ning viivis hagiavalduse koostamise 22.11.2011.a. seisuga 164,45 eurot. Ka nõuab hageja kostjalt edasi viivist 0,2% päevas põhivõlalt 164,50 eurot kuni selle tasumiseni. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude s.o riigilõivu ja õigusabikulu väljamõistmist ning menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 16.12.2011.a. Postisaadetise väljastusteatest nähtuvalt on hagi vastu võtnud kostja ema. TsMS § 322 lg 1 alusel saab lugeda hagi kättetoimetatuks ka kostjale endale. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks so hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2 (5)

2-11-57739 Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses esitanud taotluse (tl 2) tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 9-26) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tasumata teenuse ja müüdud seadme eest 164,50 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. Viiviste väljamõistmist kuni hagi koostamiseni 22.11.2011.a. taotleb hageja põhivõlast väiksemas ulatuses summas 164,45 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 23.11.2011.a. tuleb kostjalt viivis välja mõista VÕS §-s 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud määras so vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele 0,2% päevas põhivõlgnevuselt. Kohtule teadaolevalt on maakohtutes levinud ka praktika, kus jäetakse hageja põhinõuet ületavad viivisenõuded rahuldamata. VÕS §-st 113 lg 8 ja §-st 162 lg 1 tulenevalt saab viivist vähendada kohustatud isiku nõudmisel. Olukorras, kus kostja ei ole mingit huvi üles näidanud ei oma võlgnevuse tasumise ega käesoleva kohtumenetluse vastu, ei pea kohus põhjendatuks omal algatusel viivise vähendamist. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel 3 (5)

2-11-57739 tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskuluna riigilõivu ja õigusabikulu. Hageja on esitanud ka menetluskulude nimekirja (tl 5) ja menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid (tl 4, 6). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hagi esitamisel on tasutud 23.11.2011.a. 63,91 eurot riigilõivu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 63,91 eurot riigilõivu katteks. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 159,78 euro ulatuses. Julianuse O. (tl 6) kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale Julianuse Õigusbüroo OÜ-le õigusabiteenuse osutamise eest 159,78 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitanud hageja lepinguline esindaja. TsMS § 175 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 (alates 01.01.2011.a. kehtivas redaktsioonis) on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 640 eurot puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 320 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt on 164,50 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Samas on hageja lepingulise esindaja ülesanded piirdunud vaid avalduste koostamise ja kohtule esitamisega ning need ei ole olnud eriti keerukad ega töömahukad. Peale selle sisaldab nõutav õigusabi kulu ka käibemaksu (26,63 eurot), kuid puudub TsMS §-s 174 lg 6 nõutav kinnitus selle kohta, et avaldaja ei ole käibemaksukohuslane või ta ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi, puudub. Eeltoodu alusel leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik on lepingulise esindaja kulu käesolevas asjas100 euro ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja lepingulise esindaja kulu katteks välja 100 eurot. Seega tuleb kostjalt menetluskulude katteks välja mõista kokku 63,91+100 so 163,91 eurot. Hageja taotlusel ning TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb käesolevas otsuses ka märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4 (5)

2-11-57739 TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.

Kohtunik Rita Kulberg

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.