Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Otsuse teatavakstegemise
4.01.2012 a. Rapla Kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-57961
Hagi ese Hagi hind Menetlusosalised
Rahalise kohustuse täitmise nõue 191.73 eurot Hageja: AS MiniCredit 11551909 asukoht: Tallinn, Viru Väljak 2 Esindaja: Ingrid Nook e-post: [email protected] Kostja: Meelis Parts xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xx-x, e-post: xxx@xxx
Istungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Hagi rahuldada. Välja mõista Meelis Parts’ilt (xxxxxxxxxxx) AS MiniCredit (11551909) kasuks 452 (nelisada viiskümmend kaks) eurot ja 16 senti. Meelis Parts on kohustatud tasuma viivist lepingus kokkulepitud määras, so 0,75% võlgnetavalt laenusummalt (191.73 eurot) päevas alates hagi esitamisest 22.11.2011.a. kuni põhinõude täieliku
täitmiseni. Tunnistada kohtuotsus TsMS § 468 lg.1 p.1 alusel viivitamata täidetavaks.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-11 57961 kannab Meelis Parts, kellelt tuleb välja mõista AS MiniCredit kasuks 63 (kuuskümmend kolm) eurot ja 91 senti. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Kuna tegemist on TsMS § 405 lg.1 sätestatud lihtmenetluse asjaga, võetakse apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Asjaolud ja hageja nõue Hagi kohaselt sõlmisid pooled 2008.a. detsembrikuus interneti vahendusel laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale 23.12.2008.a. laenu summas 3000 EEK 30 päevaks. Laenusumma tagastamise ja intresside tasumise tähtpäevaks oli seega 22.01.2009.a. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu p.4.1.2.3 on 3000 EEK suuruse laenu puhul intress 60% laenusummast aastas. Seega oli kostja kohustatud 22.01.2009.a. hagejale tasuma 3675 EEK. Hageja on saatnud kostjale 2 meeldetuletust laenu tasumiseks. Vastavalt lepingu p.7.4 võib laenuandja edastada laenusaajale meeldetuletuse laenu tasumiseks ning laenusaaja on kohustatud meeldetuletuse eest tasuma vastavalt hageja hinnakirjale. Märgitust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele 400 EEK. Lepingu p.9.1 olid pooled kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud tähtpäevaks, on ta kohustatud tasuma laenult viivist 0,75% kalendripäevas. Kostja on olnud viivituses laenu tasumisega 22.01.2009.a. alates ning tema viivisevõlgnevus seisuga 22.11.2011.a. on 23 220 EEK. Lähtuvalt kohtuprakrikast on hageja vähendanud oma viivise nõuet põhivõla suuruseni. Hageja taotleb kostjalt 452.16 euro väljamõistmist, millest põhivõlg moodustab 191.73 eurot, tasumata intress 43.14 eurot, meeldetuletuste tasu 25.56 eurot ja viivis 191.73 eurot. Samuti tulevikus tekkida võiva viivise väljamõistmist. Hageja toetub oma nõudes VÕS §-dele 76 lg.1 ja 3, 100, 101 lg.1 p.1 ja 6, 108 lg.1, 113 lg.1, 397 lg.1 ja TsMS § 367. Kostja seisukoht Kostja on kohtule e-posti teel teatanud, et tunnistab oma kohustust hageja ees, kuid ei saa seda käesoleval ajal täita. Kui tööle saab, hakkab kohe maksma.
Kohtu seisukoht Hagi on õiguslikult põhjendatud, kostja on selle õigeks võtnud ning hageja nõue kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus peab võimalikuks ja otstarbekaks lahendada kõnesolev asi kirjalikus menetluses, kuna hagi eseme suhtes õiguslik vaidlus puudub. Poolte vahel olid lepingulised suhted. VÕS § 8 lg.2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 101 lg.1 p.1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult selle täitmist ja sama seaduse p.6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et nõutakse viivist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt VÕS § 113 lg.1 on viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, kui lepingus ei ole kokku lepitud kõrgemat intressimäära. Kõnesoleval juhul oli lepingus kokkulepitud intressimääraks 0,75% tagastamisele kuuluvast summast kalendripäevas. Kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses kaks aastat, mistõttu on hageja hea usu põhimõttest lähtuvalt oma viivise nõuet vähendanud põhivõla ulatuseni. Kuna kostja on hagi õigeks võtnud, võib kohus TsMS § 174-1 lg.3 kohaselt määrata otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 162 lg.1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab kõnesoleva asja menetluskulud kostja. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust summas 63.91 eurot. TsMS § 468 lg.1 p.1 kohaselt tuleb hagi õigeksvõtul põhinev otsus tunnistada viivitamata täidetavaks, so kohtuotsus on vastavalt TsMS § 467 lg.1 täidetav enne selle jõustumist.
Kohtunik:
Anne Randjärv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.