2-10-2169/79 - Võlaõigus - Alusetu rikastumine - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

kindlaksmääramisel arvestada asjaoluga, et hagiavaldus võeti menetlusse üle pooleteist aasta tagasi ning käesoleva menetluse raames on hagi tagamise korras alusetult olnud arestitud ka kostja pangakontod, mis on tekitanud kostjale lisaks kohtumenetlusele ka olulisi ebamugavusi ja lisakulutusi (muuhulgas ka menetluskulud hagi tagamise tühistamiseks). Kuivõrd kostjal on töö tõttu olnud vajadus viibida välismaal, tekitas kontode arestimine olulisel määral kulusid just ajal, mil kostja pangakontod olid arestitud. Võttes lisaks arvesse asjaolu, et lõpuks on hageja hagist loobunud, võib öelda, et sisuliselt on hageja tahtlikult tekitanud kostjale kahju. Hagiavalduse õiguslik ja faktiline alusetus ei ole saanud hagejale tulla ka üllatusena, kuna hageja on käesolevas menetluses kasutanud professionaalset õigusabiteenust ning hagi perspektiivitus pidi seega selge olema juba enne hagi esitamist. Hageja siiras soovis ja eesmärgis hagis nimetatud summat tegelikult tagasi saada annab lisaks eeltoodule alust kahelda ka hageja taktika igal võimalikul moel menetlust venitada hoidudes eemale enda tunnistajate kohtuistungitele kutsumisest, mille tulemusena toimusid kohtuistungid, kus korduvalt tõdeti, et asja lõplikuks lahendamiseks on vaja korraldada veel istungeid. Samuti juhib kostja I tähelepanu asjaolule, et tema poolt kasutatud õigusabi on olnud hinna osas proportsionaalne hagi hinnaga. See tähendab, et kostja ei ole kindlasti valinud kõige kallima hinnaga õigusabi, mis on aidanud kokku hoida kulusid ja seda ka antud juhul hageja jaoks, kelle kanda TsMS § 168 lg 4 kohaselt hagist loobumise korral kostja menetluskulud jäävad. Hageja vastuväited kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldustele 07.12.2011. a esitas hageja vastuväited kostjate esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldustele. Kostja I avaldas, et ta on menetluses kandnud kulusid summas 1532,22 eurot, mis on kujunenud vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale. Hageja märgib esmalt, et kostja I ei ole esitanud ühtegi tõendit väidetavate kulude kandmise kohta. Puudu on nii OÜ Kreedix arved kui ka maksekorraldused nende tasumise kohta. TsMS § 174 lg 2 kohaselt teise lause kohaselt tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisada ka kulusid tõendavad dokumendid. Juhul, kui selliseid tõendeid ei esitata, tuleb ka avaldus jätta rahuldamata. Teiseks tuleb tähelepanu pöörata sellele, et kostja I on esitanud taotluse lepingulise esindaja OÜ Kreedix menetluskulude hüvitamiseks. TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Kostja I ei kasutanud menetluses lepingulist esindajat vaid esindas ennast ise, mistõttu OÜ Kreedix kulu hüvitamine oleks välistatud ka siis kui kostja oleks kulude kandmist tõendanud. Kostja II palus hüvitada enda menetluskulud summas 1582,20 eurot. Hageja märgib, et kostja II menetluskulude ulatus on tõendamata ning objektiivselt arusaamatu. Ka kostja II ei ole esitanud ühtegi tõendit menetluskulude kandmise kohta, kuivõrd asjakohaseid maksekorraldusi ei ole avaldusele lisatud. Teiseks esindas menetluses OÜ-d T.M. Dwelling FIE Sergei Desjatnikovi Õigusbüroo mitte OÜ Kreedix, kelle arved on menetluskulude nimekirjale lisatud. OÜ Kreedix ei ole kostjat II senises menetluses esindanud, samuti ei ole kostja II avaldanud, et tal oleks mitu esindajat. Kolmandaks on teenuse hind täiesti arusaamatu. Näiteks arves 101 on nelja tunni töö maksumus (koos käibemaksuga) 230,08 eurot. Arves 274 on kolme tunni töö maksumus 268,43 eurot ning arves 846 on 3 h 15 min maksumus samuti 268,43 eurot. Seega on ilmne, et tunnitasu arvestamises puudub igasugune järjepidevus. Hageja soovib kohtu tähelepanu eraldi juhtida 21. novembri 2011.a. arvele nr 973 summas 864 eurot, mille sisuks on „ts. asja 2-10-2169 kohtukulude kokkuvõte konsultatsioonidest alates 2010

juuli“ mahus 12 tundi. Teisiti sõnastatuna tähendab see, et kostja II on pärast hagist loobumise avalduse kättesaamist loonud uue arve, mis on suurem kui kogu eelnevalt osutatud õigusabi kokku. Sealjuures ei ole esitatud mitte mingitki spetsifikatsiooni selle kohta millised konsultatsioonid ning millal on aset leidnud ning kas need on üldse seondunud käesoleva tsiviilasja menetlusega. Hageja on seisukohal, et tegemist on fiktiivse arvega, mis on loodud hageja kahjustamise eesmärgil. Riigikohus on nt 9. novembri 2009.a. otsuses nr 3-2-1-112-09 öelnud, et „Õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid (ja sellele kulunud aega) teadmata. Selleks on õigusabi osutajal vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Vastasel korral ei ole võimalik õigusabikulusid välja mõista. TsMS § 175 lg 1 õigeks kohaldamiseks tuleb nimetatud lauset tõlgendada nii, et õigusabikulude kohta tuleb esitada ka dokument, millest nähtuks õigusabi osutamisele kulutatud aeg ning tehtud toimingud.“. Kuna kostja II sellekohaseid dokumente esitanud ei ole, tuleb ka tema taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks jätta rahuldamata. Hageja on seisukohal, et kummagi kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldused tuleb jätta rahuldamata. Kostja I ei ole menetluskulude kandmise kohta üldse arveid ega maksekorraldusi esitanud. Kostja II ei ole esitanud maksekorraldusi ega objektiivselt mõistetavat spetsifikatsiooni osutatud õigusabi sisu kohta. Samuti on ilmne, et viimane arve nr 973 ei kajasta mitte tegelikult osutatud õigusabi vaid et see on esitatud pahauskselt selleks, et kasutada hageja kahjuks ära muutunud menetlusolukorda. Kostjate vastuväited hageja vastuväidetele Raivo Nurmetu oma 22.12.2011. a avalduses seisukohal, et hageja vastuväited kostja I menetluskulude väljamõistmisele on sisuliselt õiguslikult motiveerimata, tehislikud ja vastuolus TsMS menetluskulude kindlaksmääramist reguleerivate normide eesmärgiga. Kuivõrd käesolevaks ajaks ei ole kohus kostjalt I palunud esitada menetluskulusid tõendavad arved ja arvete maksekorralduse koopiaid, on hageja järeldused kostja I poolt menetluskulude mittekandmise osas põhjendamata. Samuti on kostja I oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduses täitnud TsMS § 174 lg 3 sätestatud nõuded menetluskulude põhjendamise kohta. Kostja I on esitanud põhjaliku nimekirja käesolevas kohtumenetluses kantud kuludest, kus on märgitud kõik detailid, mille põhjal kohus saab otsustada kulude vajalikkuse ja kulude suuruse põhjendatuse üle. Kostja I poolt esitatud tabelis on märgitud üksikasjalikult kostja I poolt ostetud õigusteenuse sisu, selle teenuse tunnihind ning koguhind, mille kostja I on pidanud OÜ-le Kreedix tasuma. Kostja I on seisukohal, et eelkirjeldatust detailsemalt ei ole menetluskulude nimekirja võimalik mõistlikul moel esitada. Teiseks on hageja oma vastuväites leidnud, et kostja I on käesolevas kohtumenetluses esindanud ennast ise ning lepingulist esindajat kasutanud ei ole. Kostja I ei vaidle vastu asjaolule, et enamus käesolevas menetluses esitatud kohtudokumentidest on saadetud kostja I isiklikult e-posti aadressilt ning nendele on ka alla kirjutanud kostja I. Kostja I on aga seisukohal, et eeltoodu ei anna alust asuda seisukohale, et menetlusosaline ei ole kasutanud esindajat. Kostja I ei ole õigusalast haridust omav isik, mis tähendab, et ka objektiivselt oleks väär eeldada, et kõik ca 2 aasta jooksul kohtumenetluses esitatud dokumendid (muuhulgas ka määruskaebemenetlusega seotud dokumendid Ringkonnakohtusse) on koostatud kostja I poolt isiklikult. Kostja I on seisukohal, et lepingulist esindamist niivõrd kitsalt tõlgendada, nagu seda on teinud hageja, on väär. Nimelt pole lepingulise esindamise kulude väljamõistmise praktikast teada olukorda, kus poole menetluskulude hulgast on välja mõistetud kohtuistungil esindamise kulu ning seejuures menetlusdokumentide koostamise kulud on jäetud väljamõistmata. Seega on ilmselge, et lepingulise esindamise kulude hulka kuulub vaieldamatult ka menetlusdokumentide koostamise

kulu, mille hüvitamist on kostja I käesoleval juhul TsMS § 168 lg 4 alusel õigustatud hagejalt saama. Asjaolu, et menetlusdokumentidele on alla kirjutanud kostja I isiklikult, ei saa omada menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel keskset tähendust, kuna vastasel korral võiks sõltuda menetluskulude väljamõistmine üksnes sellest, kuidas on vormiliselt kujundatud esindaja ja esindatava vaheline lepinguline suhe. Käesoleval juhul on kostja I tellinud õigusteenust OÜ-lt Kreedix, mis osutab raamatupidamis- ja õigusteenust kompleksteenusena ka kostja I tööandjale OÜ-le T.M Dwelling, mis ei ole õigusteenuse osas sisuliselt, vormiliselt ega kvaliteedi poolest eristatav advokaadibüroo poolt osutatavast kohtumenetluses lepingulise esindamise teenusest. Kostja I oli OÜ T.M Dwelling esindaja käesolevas kohtumenetluses keskse tähendusega ekspertiisitöövõtulepingu sõlmimisel. See tähendab, et kostja I oli isik, kes oli tegelikkuses kõige paremini informeeritud käesoleva kohtumenetluse vaidlusaluste küsimuste faktilistest asjaoludest. Eelnevast tulenevalt ei olnud vajalik ka kostja I esindaja kohalolek kohtuistungitel, kus õigusliku kohtuvaidluseni kogu ca kaheaastase menetluse jooksul kordagi ei jõutud ning enne hageja poolt hagist loobumist tegeleti vaid faktiliste küsimustega. Kostja I ja OÜ Kreedix vahelise kokkuleppe kohaselt oleks kostja esindaja osalenud kohtuistungitel, kus oleks toimunud kohtuvaidlus, kus õigusalaste eriteadmistega isiku kohalolu oleks olnud hädavajalik. Hageja vastuväide on kostja I arvates eriti vastuoluline seetõttu, et sisuliselt vaidlustab hageja kostja I poolset käitumist, millega on kokku hoitud menetluskulu, mida lõppkokkuvõttes peab hüvitama hageja. OÜ T.M.Dwelling oma 22.12.2011. a avalduses leiab, et hageja seisukohad ei ole põhjendatud ja vastuolulised ning ebaloogilised. Kostja 2 poolt esitatud dokumentidest (arve nr.101 , 274 , 846 ja 1472 ) selgelt tuleneb kulunud aeg ja toiming. Need arved on seotud esindamisega kohtuistungitel ja ettevalmistamisega kohtuistungiks. Seega vaidlust nende arvetega ei saa olla, sest kohtuasja toimikus on andmed isikute kohta, kes osalesid kohtumenetluses. Kostja 2 ei saa nõustuda hageja argumendiga, et kostja II on pärast hagist loobumise avalduse kättesaamist loonud uue arve, mis on suurem kui kogu eelnevalt osutatud õigusabi kokku. Sealjuures ei ole esitatud mitte mingitki spetsifikatsiooni selle kohta millised konsultatsioonid ning millal on aset leidnud ning kas need on üldse seondunud käesoleva tsiviilasja menetlusega. Hageja seisukoha kohaselt tegemist on fiktiivse arvega, mis on loodud hageja kahjustamise eesmärgil. Arve nr 973 on seotud tsiviilasjaga nr. 2-10-2169. Arve ei ole fiktiivne, sest kliendi nõustamine, menetlusdokumentide koostamine, kirjavahetus kohtuga, menetlusdokumentidega tutvumine ja nende õiguslik analüüs ei saa olla tasuta. Sellist kokkulepet kostjaga 2 ei olnud. Vastavalt kokkuleppele pärast menetluse lõppemist kostja 2 esindaja tegi kokkuvõtte osutatud teenuste kohta. Kuna tsiviilasi oli keeruline ja taotluste arv olu märkimisväärne ning kostja 2 soovis nõustamist seoses iga menetlusdokumendiga, tegelik osutatud töötundide arv oli tunduvalt rohkem kui 12 tundi, mille tõttu kostja 2 ja kostja 2 lepinguline esindaja leppisid kokku, et kostjale 2 esitatakse arve ainult 12 tundi eest. Hageja leidis, et teenuse hind on täiesti arusaamatu. Näiteks arves 101 on nelja tunni töö maksumus (koos käibemaksuga) 230,08 eurot. Arves 274 on kolme tunni töö maksumus 268,43 eurot ning arves 846 on 3 h 15 min maksumus samuti 268,43 eurot. Seega on ilmne, et tunnitasu arvestamises puudub igasugune järjepidevus. Kostja 2 märgib, et midagi ebaloogilist hinna kujundamisel kostja 2 ja kostja 2 esindaja vahelistest õigussuhetest ei ole. Hinnad on erinevad, sest arve esitati vastavalt kokkulepitud hinnale. Arve esitamisega kostjal 2 on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus, sest kuludokumendiks on dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Käesoleva kostja 2 selgitab, miks arved on esitatud Kreedix OÜ poolt. Vastavalt volikirjale (toimiku lk 172) Kreedix OÜ volitas Sergei Desjatnikov`i esindama kohtumenetluses kostjat 2 aga Kreedix OÜ oli omakorda volitatud Kostja 2 poolt (toimiku lk 171). Seetõttu Kostja 2 esindajaks oli Sergei Desjatnikov, kuid arve esitajaks on Kreedix OÜ.

Menetluse lõpetamine Kohus rahuldab hagist loobumise avalduse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 8500 krooni asemel 10 000 krooni. Kuna 1500 krooni (95,87 eurot) on tasutud ettenähtust rohkem, tuleb see hagejale tagastada. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tuleb hagejale tagastada tema poolt menetluses tasutud riigilõivust pool, s.o 4 250 krooni (271,62 eurot). Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 1741 lg 1 järgi asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul ei ole hageja loobunud hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega tuleb kostjate menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid (ja sellele kulunud aega) teadmata. Selleks on õigusabi osutajal vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Raivo Nurmetu menetluskulude põhjendatus Vastavalt Vabariigi Valitsuse 03.12.2010. a määrusele nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt varalise nõudega tsiviilasjas on teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär hagihinna puhul kuni 6 400 eurot maksimaalselt 3 200 eurot. Käesoleval juhul on hagihind 52 550 krooni (3 358,56 eurot) ning Raivo Nurmetu palub kindlaks määrata ja hagejalt Raivo Nurmetu kasuks välja mõista õigusabikulu kokku 1532,22 eurot, mis ei ületa ülalnimetatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud piirmäära. Kohus ei pea põhjendatuks Raivo Nurmetu menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Menetluse kestel ei ole Raivo Nurmetu kasutanud esindajat. Esimest korda nähtub õigusabi teenuse kasutamine ja õigusabi teenuse osutaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud menetluskulude nimekirjast. Isegi kui Kreedix OÜ osutas õigusteenust Raivo Nurmetule, ei nähtu seda tsiviilasja toimikust. Kõik kohtule esitatud menetlusdokumendid on allkirjastanud Raivo Nurmetu ise, seega ei ole Kreedix OÜ esindanud Raivo Nurmetut käesolevas menetluses.

Kohtul puuduvad andmed, kes oli kostja esindaja ja kas see isik vastab üldse lepingulisele esindajale esitatud nõuetele TsMS § 218 lg 1 mõttes. Järelikult on põhjendamatu esindaja õigusabi kulude menetluskuludena kindlaksmääramine ja vastaspoolelt väljamõistmine olukorras, kus esindaja ei ole menetluses Raivo Nurmetut esindanud. Ülaltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et tuleb jätta rahuldamata Raivo Nurmetu taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kohus märgib, et Raivo Nurmetu pidi arvestama asjaoluga, et talle ei hüvitata menetluskulusid täies ulatuses. T.M. Dwelling OÜ menetluskulude põhjendatus Vastavalt Vabariigi Valitsuse 03.12.2010. a määrusele nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt varalise nõudega tsiviilasjas on teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär hagihinna puhul kuni 6 400 eurot maksimaalselt 3 200 eurot. Käesoleval juhul on hagihind 52 550 krooni (3 358,56 eurot) ning OÜ T.M Dwelling palub kindlaks määrata ja hagejalt OÜ T.M Dwelling kasuks välja mõista õigusabikulu kokku 1 582,80 eurot, mis ei ületa ülalnimetatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud piirmäära. T.M. Dwelling OÜ-d on menetluses esindanud Sergei Desjatnikov. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arved on väljastatud Kreedix OÜ poolt, kes oli volitanud Sergei Desjatnikov’i esindama Kreedix OÜ-d (kd I tl 172). Seega on põhjendamatu hageja vastuväide, et Kreedix OÜ esitatud arved on alusetud. Samuti on põhjendamatu hageja väide, et T.M. Dwelling OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta rahuldamata, sest avaldusele ei ole lisatud tõendeid kulude kandmise kohta. TsMS § 174 lg 3 sätestab, et avalduses tuleb üksnes kinnitada, et kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Seaduses ei ole sätestatud nõuet kulude kandmise tõendamise kohta. Menetluskulude tekkimist tõendavad esindaja poolt esindatavale esitatud arved. Samuti on Riigikohus seisukohal, et seadus ei nõua, et menetluskulud oleksid avalduse esitamise ajal kantud (vt 08.12.2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-09). OÜ T.M Dwelling on esitanud arved tema esindamise eest kohtuistungitel ning koondarve OÜ T.M Dwelling nõustamise, menetlusdokumentide koostamise jm eest. Sergei Desjatnikov on esindanud OÜ-d T.M Dwelling kohtuistungitel 09.12.2010, 09.02.2011, 31.03.2011 ja 12.10.2011. Kohus loeb põhjendatuks arve nr 1472, arve nr 101, arve nr 274 ja arve nr 846 kokku summas 862,8 eurot. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks arvet nr 973. Esimest korda esindas Sergei Desjatnikov OÜ-d T.M Dwelling 09.12.2010. a kohtuistungil. Enne nimetatud kohtuistungit toimunud menetluse käigus on OÜ T.M Dwelling esitanud kõik seisukohad oma seadusliku esindaja nimel. Isegi kui Sergei Desjatnikov osutas õigusteenust OÜ-le T.M Dwelling, ei nähtu seda tsiviilasja toimikust. Kuna kohtule esitatud menetlusdokumendid on allkirjastanud OÜ T.M Dwelling seaduslik esindaja, ei ole Sergei Desjatnikov esindanud OÜ-d T.M Dwelling kuni 09.12.2010. a toimunud kohtuistungini. Sergei Desjatnikov on menetluses esindanud kostjat 2 lisaks kohtuistungitele üksnes 09.11.2011, 23.11.2011 ja 22.12.2011 avalduste esitamisel. Kohus loeb põhjendatuks arve nr 973 õigusabi osutamises 3 tunni ulatuses, s.o 3 x 60 eurot/h + käibemaks 20 % = 216 eurot. Ülaltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et OÜ T.M Dwelling menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada osaliselt. OÜ T.M Dwelling menetluskuludena tuleb