lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-2169/85

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.03.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-2169/85
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.03.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2211
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS Bestor Grupp10433846(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

27. märts 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-10-2169

Tsiviilasi

AS-i Betor Grupp hagi Raivo Nurmetu ja OÜ-u T.M. Dwelling vastu 52 500 krooni väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2012 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Raivo Nurmetu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja: Raivo Nurmetu (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Küllike Namm Vastustaja (hageja): AS Bestor Grupp (registrikood: 10433846), esindajad vandeadvokaat Tambet Laasik

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu

4.jaanuari 2012 määrus muutmata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1.AS Bestor Grupp esitas 15. jaanuaril 2010 hagiavalduse Raivo Nurmetu ja OÜ-u T.M. Dwelling vastu 52 500 krooni väljamõistmiseks. AS Bestor Grupp esitas 1. novembril 2011 avalduse hagist loobumiseks ja palus tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. AS Bestor Grupp vaidles R. Nurmetu ja OÜ T.M. Dwelling menetluskulude kindlaksmääramise avaldustele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole R. Nurmetu esitanud ühtegi tõendit väidetavate kulude kandmise kohta. Puudu on nii OÜ Kreedix arved kui ka maksekorraldused nende tasumise kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 2 teise lause kohaselt tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisada ka kulusid tõendavad dokumendid. Juhul, kui selliseid tõendeid ei esitata, tuleb ka avaldus jätta rahuldamata. R. Nurmetu on esitanud taotluse lepingulise esindaja OÜ Kreedix menetluskulude hüvitamiseks. TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. R. Nurmetu ei kasutanud menetluses lepingulist esindajat vaid esindas ennast ise, mistõttu OÜ Kreedix kulu hüvitamine oleks välistatud ka siis, kui kostja oleks kulude kandmist tõendanud. OÜ T.M. Dwelling menetluskulude ulatus on tõendamata ning objektiivselt arusaamatu. OÜ T.M. Dwelling ei ole esitanud tõendid menetluskulude kandmise kohta. OÜ-d T.M. Dwelling esindas menetluses FIE S D Õigusbüroo mitte OÜ Kreedix, kelle arved on menetluskulude nimekirjale lisatud. OÜ T.M. Dwelling ei avaldanud, et tal oleks mitu esindajat. Teenuse hind on arusaamatu. Arves nr 101 on nelja tunni töö maksumus (koos käibemaksuga) 230,08 eurot. Arves nr 274 on kolme tunni töö maksumus 268,43 eurot ning arves nr 846 on 3,15 t maksumus samuti 268,43 eurot. Tunnitasu arvestamises puudub igasugune järjepidevus. Arve nr 973 summas 864 eurot sisuks on „ts. asja 2-10-2169 kohtukulude kokkuvõte konsultatsioonidest alates 2010 juuli“ mahus 12 tundi. OÜ T.M. Dwelling on pärast hagist loobumise avalduse kättesaamist loonud uue arve, s.o arve nr 973, mis on suurem kui kogu eelnevalt osutatud õigusabi kokku. Sealjuures ei ole esitatud mitte mingitki spetsifikatsiooni selle kohta, millised konsultatsioonid ning millal on aset leidnud. Hageja oli seisukohal, et tegemist on fiktiivse arvega. Kuna OÜ T.M. Dwelling ei ole esitanud dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta, tuleb taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks jätta rahuldamata.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.R. Nurmetu ja OÜ T.M. Dwelling ei vaielnud AS Bestor Grupp hagist loobumise avaldusele vastu. Kostjad palusid mõista hagejalt välja nende poolt kantud menetluskulud. OÜ T.M. Dwelling esitas 23. novembril 2011 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad tema menetluskulud osutatud õigusabist summas 1 582,80 eurot (ilma käibemaksuta). OÜ T. M. Dwelling palus määrata enda menetluskulud summas 1 582,80 eurot (ilma käibemaksuta) ja mõista nimetatud summa hagejalt OÜ T.M. Dwelling kasuks välja. OÜ T.M. Dwelling esitatud dokumentidest (arve nr 101, nr 274, nr 846 ja nr 1472) tuleneb kulunud aeg ja toimingud. Need arved on seotud esindamisega kohtuistungitel ja ettevalmistamisega kohtuistungiks. OÜ T.M. Dwelling ei nõustunud hageja argumendiga, et OÜ T.M. Dwelling on pärast hagist loobumise avalduse kättesaamist loonud uue arve nr 973, mis on suurem kui kogu eelnevalt osutatud õigusabi kokku. Arve nr 973 on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Arve ei ole fiktiivne. Kuna tsiviilasi oli keeruline ja taotluste arv oli märkimisväärne ning OÜ T.M. Dwelling soovis

nõustamist seoses iga menetlusdokumendiga, oli tegelik osutatud töötundide arv tunduvalt rohkem kui 12 tundi. Seetõttu leppisid OÜ T.M. Dwelling ja tema lepinguline esindaja kokku, et OÜ T.M. Dwelling esitatakse arve ainult 12 tundi eest. Arvetes sisalduvad hinnad on erinevad, sest arved esitati vastavalt kokkulepitud hinnale. Arved on esitatud OÜ Kreedix poolt, sest OÜ Kreedix volitas S.D. esindama OÜ-d T.M. Dwelling. OÜ T.M. Dwelling aga volitas OÜ-d Kreedix esitama ennast menetluses. Seetõttu oli OÜ T.M. Dwelling esindajaks S.D., kuid arve esitajaks on OÜ Kreedix. R. Nurmetu esitas 23. novembril 2011 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt moodustavad tema menetluskulud 1 532,22 eurot (koos käibemaksuga). Kuivõrd kohus ei ole R. Nurmetut palunud esitada menetluskulusid tõendavad arved ja arvete maksekorralduse koopiaid, on hageja järeldused R. Nurmetu poolt menetluskulude mittekandmise osas põhjendamata. R. Nurmetu on esitanud põhjaliku nimekirja käesolevas kohtumenetluses kantud kuludest. R. Nurmetu täitits TsMS § 174 lg-s 3 sätestatud nõuded. R. Nurmetu ei vaielnud vastu asjaolule, et enamus käesolevas menetluses esitatud kohtudokumentidest on saadetud R. Nurmetu isiklikult e-posti aadressilt ning nendele on ka alla kirjutanud R. Nurmetu. Eeltoodu ei anna alust asuda seisukohale, et menetlusosaline ei ole kasutanud esindajat. R. Nurmetu ei ole õigusalast haridust omav isik ja seetõttu oleks väär eeldada, et kõik ca 2 aasta jooksul kohtumenetluses esitatud dokumendid on koostatud R. Nurmetu poolt isiklikult. Asjaolu, et menetlusdokumentidele on alla kirjutanud R. Nurmetu isiklikult, ei saa omada menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel keskset tähendust, kuna vastasel korral võiks sõltuda menetluskulude väljamõistmine üksnes sellest, kuidas on vormiliselt kujundatud esindaja ja esindatava vaheline lepinguline suhe. R. Nurmetu on tellinud õigusteenust OÜ-lt Kreedix, mis osutas õigusteenust ka R. Nurmetu tööandjale OÜ-le T.M Dwelling.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 4. jaanuari 2012 määrusega AS-i Bestor Grupp avalduse hagist loobumiseks. Maakohus lõpetas menetluse AS-i Bestor Grupp hagis R. Nurmetu ja OÜ-u T.M. Dwelling vastu 52 550 krooni väljamõistmiseks. Maakohus tagastas AS-ile Bestor Grupp enammakstud riigilõivu 95,87 eurot ja pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust 271,62 eurot, kokku 367,49 eurot. Maakohus jättis menetluskulud AS-i Bestor Grupp kanda. Maakohus jättis rahuldamata R. Nurmetu avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Maakohus rahuldas OÜ-u T.M. Dwelling avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kindlaks OÜ T.M. Dwelling menetluskulud summas 1 078,8 eurot. Maakohus mõistis AS-ilt Bestor Grupp OÜ T.M. Dwelling kasuks välja 1 078,8 eurot menetluskulude katteks. Kohtumääruses esitatud põhjenduste kohaselt rahuldas kohus hagist loobumise avalduse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Maakohus jättis rahuldamata R. Nurmetu taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Maakohus ei pidanud põhjendatuks R. Nurmetu menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Menetluse kestel ei ole R. Nurmetu kasutanud esindajat. Esimest korda nähtub õigusabi teenuse kasutamine ja õigusabi teenuse osutaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud menetluskulude nimekirjast. Isegi kui OÜ Kreedix osutas õigusteenust R. Nurmetule, ei nähtu seda tsiviilasja toimikust. Kõik kohtule esitatud menetlusdokumendid on allkirjastanud R. Nurmetu ise, seega ei ole OÜ Kreedix esindanud R. Nurmetut käesolevas menetluses. Kohtul puuduvad andmed, kes oli kostja esindaja ja kas see isik vastab lepingulisele esindajale esitatud

nõuetele TsMS § 218 lg 1 mõttes. Järelikult on põhjendamatu esindaja õigusabi kulude menetluskuludena kindlaksmääramine ja vastaspoolelt väljamõistmine olukorras, kus esindaja ei ole menetluses R. Nurmetut esindanud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 03.12.2010 määrusele nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt varalise nõudega tsiviilasjas on teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär hagihinna puhul kuni 6 400 eurot maksimaalselt 3 200 eurot. Käesoleval juhul on hagihind 52 550 krooni (3 358,56 eurot) ning OÜ T.M. Dwelling palub kindlaks määrata ja hagejalt OÜ T.M. Dwelling kasuks välja mõista õigusabikulu kokku 1 582,80 eurot, mis ei ületa ülalnimetatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud piirmäära. Põhjendamatu on hageja vastuväide, et OÜ Kreedix esitatud arved on alusetud. OÜ-d T.M. Dwelling on menetluses esindanud S. Desjatnikov. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arved on väljastatud OÜ Kreedix poolt, kes oli volitanud S. Desjatnikovi esindama OÜ-d Kreedix. Samuti on põhjendamatu hageja väide, et OÜ T.M. Dwelling menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta rahuldamata, sest avaldusele ei ole lisatud tõendeid kulude kandmise kohta. TsMS § 174 lg 3 sätestab, et avalduses tuleb üksnes kinnitada, et kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Seaduses ei ole sätestatud nõuet kulude kandmise tõendamise kohta. Menetluskulude tekkimist tõendavad esindaja poolt esindatavale esitatud arved. Samuti on Riigikohus asunud lahendis nr 3-2-1-142-09 seisukohale, et seadus ei nõua, et menetluskulud oleksid avalduse esitamise ajal kantud. S. Desjatnikov on esindanud OÜ-d T.M. Dwelling kohtuistungitel 09.12.2010, 09.02.2011, 31.03.2011 ja 12.10.2011. Maakohus luges põhjendatuks arve nr 1472, arve nr 101, arve nr 274 ja arve nr 846 kokku summas 862,8 eurot. Maakohus ei pidanud täies ulatuses põhjendatuks arvet nr 973. Maakohus luges põhjendatuks arve nr 973 õigusabi osutamises 3 tunni ulatuses, s.o 216 eurot. Maakohus oli seisukohal, et OÜ-u T.M. Dwelling menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada osaliselt. OÜ T.M. Dwelling menetluskuludena tuleb määrata kindlaks 862,8 + 216 = 1 078,8 eurot ning mõista need hagejalt OÜ T.M. Dwelling kasuks välja.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.R. Nurmetu esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2012 määruse tühistamist osas, millega kohus jättis rahuldamata R. Nurmetu avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja jättis AS-ilt Bestor Grupp välja mõistmata R. Nurmetu kasuks menetluskulud summas 1 532,22 eurot. Määruskaebuse esitaja taotleb uue määruse tegemist, millega avaldus rahuldatakse. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on R. Nurmetu seisukohal, et olenemata sellest, kas kohtumenetluses osales vahetult esindaja või mitte, tuleb tema poolt kantud menetluskulud välja mõista vastustajalt. Seega tuleb TsMS § 144 lg 1 kohaselt lugeda menetlusväliseks kuluks menetlusosalise kulutusi esindajale. Kulutused kuuluvad hüvitamisele ka juhul, kui esindaja vahetult kohtuistungist osa ei võta. Jättes määruskaebuse esitaja poolt kantud kulutused kindlaks määramata ja hageja poolt ka hüvitamata, on see äärmiselt ebaõiglane R. Nurmetu suhtes; 2) tuleb esindaja mõistet vaadelda laiemalt. R. Nurmetu poolt antud volituste alusel koostas esindaja, s.o õigusteaduste magistrikraadi omav isik, kõik vajalikud menetlusdokumendid,

edastas need R. Nurmetule tutvumiseks ning allkirjastamiseks. Asjaolu, et esindaja ei osalenud kohtumenetluses vahetult, mh ei edastanud esindajana menetlusdokumente, ei välista õigust kasutada esindajat ilma esindaja poolt kohtumenetlusse sekkumata. Seega kuulub lepingulise esindamise kulude hulka ka menetlusdokumentide koostamise kulu, mille hüvitamist R. Nurmetu õigustatult TsMS § 168 lg 4 alusel soovis. R. Nurmetu rõhutab, et sõlmides lepingu teenuse ostmiseks õigusteenust osutava äriühinguga, on kliendi valik, kas ta soovib teenust ainult menetlusdokumentide koostamiseks või ka esindust kohtus. Samas aga on klient kohustatud tasuma õigusabiteenuse eest. Asjaolu, et menetlusdokumentidele on alla kirjutanud R. Nurmetu isiklikult, ei saa omada menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel keskset tähendust, kuna vastasel korral võiks sõltuda menetluskulude väljamõistmine üksnes sellest, kuidas on vormiliselt kujundatud esindaja ja esindatava vaheline lepinguline suhe; 3) rahuldas maakohus kaaskostja OÜ-u T.M. Dwelling menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, kusjuures menetluskulude kindlaks määramise aluseks oli samuti OÜ Kreedix poolt esitatud tabel nagu esitas R. Nurmetu. R. Nurmetu esitab täiendavalt tõendid selle kohta, et OÜ-le Kreedix osutas teenust Alari Avamägi, kelle puhul on tegemist TsMS § 218 lg-s 2 sätestatud nõuetele vastava isikuga.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5.AS Bestor Grupp vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud menetluskulude rahalise hüvitamise regulatsiooniga R. Nurmetu seisukoht, et „olenemata sellest, kas kohtumenetluses osales vahetult esindaja või mitte, tuleb tema poolt kantud menetluskulud välja mõista vastustajalt“; 2) tuleneb TsMS § 175 lg-st 1, et esindaja kulude hüvitamiseks peab esindaja menetlusosalist ka menetluses esindama. Juhul, kui esindaja menetlusosalist menetluses ei esinda, puudub ka seadusest tulenev alus tema kasutamisega seonduvate kulude hüvitamiseks. Isik, kes kohtumenetluses ei osale, ei saa ka olla lepinguline esindaja TsMS § 175 lg 1 kontekstis. TsMS § 175 lg 2 teine lause sätestab, et nõustaja kulusid ei hüvitada. Sama kinnitab ka TsMS § 218 lg 1 regulatsioon, mis ütleb, et lepinguline esindaja võib kohtus olla TsMS § 218 lg 1 p-des 1- 6 loetletud isik. TsMS § 218 lg 1 tekst seob esindaja isiku selgelt kohtus esindamisega. Antud menetluses kostja aga esindajat ei kasutanud, vaid osales ise aktiivselt menetluses. R. Nurmetu ei viita ka ühelegi õigusteooriast või kohtupraktikast tulenevale seisukohale, mis annaks aluse tõlgendada eelviidatud sätteid kostja poolt soovitud viisil. Kuna kostja menetluses esindajat ei kasutanud, siis TsMS § 175 regulatsioonist lähtuvalt puudub igasugune õiguslik alus kostja määruskaebuse rahuldamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
4.jaanuari 2012 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks maakohtu vaidlustatud määruse tühistamisele.
7.Määruskaebuse esitaja väite kohaselt oli tal lepinguline esindaja, kes, kuigi ta ise vahetult kohtuistungist osa ei võtnud, koostas kõik vajalikud menetlusdokumendid ning edastas need R. Nurmetule tutvumiseks ning allkirjastamiseks

Seega on määruskaebuse esitaja seisukohal, et olenemata sellest, kas kohtumenetluses osales vahetult esindaja või mitte, tuleb tema poolt kantud menetluskulud välja mõista vastustajalt. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole R. Nurmetu kandnud selliseid lepingulise esindaja kulusid, milliseid saaks TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja mõista hagejalt. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et esindaja kulude hüvitamiseks peab esindaja menetlusosalist ka menetluses esindama, kuid antud juhul ei ole esindaja seda teinud. Ükski kohtule esitatud dokumentidest ei kinnita, et Kreedix OÜ jurist Alari Avamägi oleks tegutsenuks kohtumenetluses määruskaebuse esitaja esindajana. R. Nurmetu ei ole kohut ega hagejat enne menetluskulude väljamõistmise taotluse esitamist esindaja olemasolust teavitatud. Toimiku materjalide kohaselt ei ole maakohtule esitatud ühtegi menetlusdokumenti, mille oleks allkirjastanud R. Nurmetu väidetav esindaja A. Avamägi. Lähtudes eeltoodust on maakohus jätnud õigesti rahuldamata R. Nurmetu avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks.

8.Ringkonnakohus jätab TsMS § 178 lg 3 alusel menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

Andra Pärsimägi

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja