Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

1 (4)

2-11-33339 võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid E. E. (hageja) ja H. L. ) kliendilepingu nr 16098951, mille punkt 1 kohaselt oli kliendil võimalus sõlmida lepinguid Elioni poolt pakutavate toodete kasutamiseks. Lepingu punkt 2 kohaselt omavahelistes suhetes kohustuvad pooled kinni pidama muu hulgas Elioni Üldtingimustest. Kostja kasutas hageja poolt pakutavat toodet „Arvutikaitse“. Kostja poolt tellimuse esitamisega ja hageja poolt tellimuse aktsepteerimisega on pooled sõlminud lepingu teenuse osutamiseks. 18.11.2010. a sõlmisid hageja ja kostja järelmaksu müügilepingu nr 16102818. Lepingu kohaselt ostis kostja sülearvuti Dell 15 ja mobiiltelefoni Samsung maksumusega kokku 11 990 krooni ning kohustus tasuma lepingust tulenevad maksed hagejale vastavalt esitatud arvetele. Makse mittetähtaegse tasumise korral kohustus kostja tasuma viivist 0,15% tähtaegselt tasumata summalt igas kalendripäevas. Kostja ei täitnud lepinguid nõuetekohaselt, mistõttu hageja ütles lepingud üles 30.04.2011. a. Kuna kostja ei ole täitnud lepinguid nõuetekohaselt, siis nõuab hageja kostjalt 827,41 euro väljamõistmist, millest on järelmaksu võlg 785,78 eurot, „Arvutikaitse“ teenuse võlg 6,50 eurot, viivis 4,90 eurot ning võla sissenõudmiskulud 30,23 eurot. Peale selle nõuab hageja kostjalt riigilõivu - 191,73 euro – väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 22.10.2011. a (tl 20), kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 28 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega hageja taotlusel (tl 19).

2 (4)

2-11-33339

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostja elukohas Hele Nurmelehele (kostja ämmale) 22.10.2011. a (tl 20). Seega saab kohus lugeda kostjale menetlusdokumendid kättetoimetatuks TsMS § 313 lg 1 ja § 322 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 21. novembriks 2011) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist); kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 827,41 eurot, millest järelmaksuvõlg 785,78 eurot, võlg „Arvutikaitse“ teenuse eest 6,50 eurot, viivis 4,90 eurot ja võla sissenõudmiskulud 30,23 eurot. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1; § 133 lg 1, 2 ning § 134 lg 1kohaselt on 792,28 (785,78+6,50) eurot. 3 (4)

2-11-33339

TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl 4) taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: riigilõiv, mis on tasutud maksekäsu kiirmenetluses – 47,93 eurot ja riigilõiv, mis on tasutud täiendavalt hagiavalduse esitamiseks - 143,80 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 47,93 eurot (tl 11 pöördel) ja hagiavalduse esitamiseks täiendavalt 143,80 eurot riigilõivu (tl 6). Seega on põhjendatud hageja taotlus riigilõivu – 191,73 eurot - väljamõistmise osas. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Lembit Käis kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.