Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

ASJAOLUD

Hageja nõue AS xxxxx Mobiilsideteenused ja kostja sõlmisid 02.11.2005.a liitumislepingu nr xxxxxxx, mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele teenuse eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole lepingulisi kohustusi täitnud. AS xxxxx loovutas 30.09.2010.a nõude põhisummas 230,07 eurot OÜ-le X koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja on nimetatud summa ulatuses kasutanud hageja poolt pakutud telekommunikatsiooniteenust, jättes selle eest tasumata on kostja rikkunud hagejaga sõlmitud lepingu tingimusi. Lepingut sõlmides kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiilsideteenuste kasutamise üldtingimusi. Hageja on nõudnud lepingust tuleneva nõude tasumist kostjalt, kuid hagi esitamise hetkeni ei ole kostja kohustust täitnud. Viiviste arvutamisel lähtub hageja valemist: võlgnevus x 0,15% x viivitatud päevade arv. Tegutsedes heas usus vähendab kostja viiviste nõuet ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 230,02 eurot. Hageja on esitanud kostja vastu hagi põhivõlgnevuse 230,07 euro ning viiviste 230,02 euro tasumise nõudes. Menetluse käik Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid.

Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 322 lg 4 alusel 07.12.2011.a, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega (tl 55). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust esitanud ega hagile vastu vaielnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Hageja on kohtule oma nõude põhistamiseks esitanud tõenditena: 1) 02.11.2005.a xxxxx Mobiilsideteenused AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu nr xxxxxxx ärakirja ja lahutamatuks lisaks olevad üldtingimused (tl 8, 18-29); 2) arve nr 0815251618 summas 3599,87 krooni 01.04.2009.a koos arve alajaotusega (tl 10-11); 3) arve nr 0815112738 summas 3808,41 krooni 01.03.2009.a koos alajaotusega (tl 12-13); 4) arve nr 0814951944 summas 3838,35 krooni 01.02.2009.a koos alajaotusega (tl 14-15); 5) arve nr 0814789751 summas 4151,65 krooni 01.01.2009.a koos alajaotusega (tl 16-17) Kohtu hinnangul on materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel võlaõigusseadus (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Üldtingimuste p 5.2.2. kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arveid tasuma. Üldtingimuste p 6.1.1 kohaselt on hagejal õigus nõuda liitumislepingu sõlmimisega võetud kohustuste täitmist kostjalt. Üldtingimuste p 6.1.2 kohaselt võib hageja nõuda kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Puuduvad täitmisnõuet välistavad asjaolud VÕS § 108 lg 2 p

1-4. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Liitumisleping näeb ette, et xxxxx Mobiilsideteenused AS võib nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas ning võimalike võlgnevuste sissenõudmiskulud kannab kostja. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Menetluskulud TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. TsMS § 144 p 7 järgi loetakse kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot ja õigusabikulud summas 159,78 eurot. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv kogusummas 111,84 eurot ja õigusabikulud summas 159,78 eurot. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Hele Ilisson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.