Tsiviilasi nr. 2-11-1756
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hele Ilisson
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. jaanuar 2012.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-1756
Tsiviilasi
xxxxxxxx xxxxxxx AS hagi xxx xxxx vastu võlgnevuse nõudes Hageja: xxxxxxxx xxxxxxx AS (reg.kood xxxxxxxx; asuk. xxxxxxxxx xx xxxxxxx xxxxx); Hageja esindaja: xxxxx xxxxxxxx (e-post: [email protected] ); Kostja: xxx xxxx (is.kood xxxxxxxxxxx; eluk. xxxxxxxxxxxxxxxx xx-xxx xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxx) .
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlusvorm
kirjalik menetlus
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavaldusest nähtuvalt xxx xxxx (kostja) ja xxxxxxxxx xxxxxxxxx OÜ, registrikood xxxxxxxx (müüja) sõlmisid xx.xx.xxxx xxx järelmaksu müügilepingu nr xxx/xxxxxx, mille kohaselt müüs müüja kostjale kauba, kostja aga kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma xxxxxxxx xxxxxxx AS-le (endise ärinimega AS xxxxx xxxxxxx xxxxx) (hageja) kui faktoorile. Lepingu üldtingimuste punktide 4.1. ja 4.5. kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hagejale makseid ning hagejal õigus nõuda kostjalt maksete täielikku ja tähtaegset tasumist. Lepingu kohaselt olid maksete tasumise tähtpäevad iga kuu 15. kuupäeval ja viimase makse tähtpäev 15.103.2010. Intressimäär oli 15,9% aastas. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja xx.xx.xxxx kostjale lepingu ülesütlemise teatise. Nimetatud teates teavitas hageja kostjat võlgnevuse olemasolust ja palus see tasuda andes tasumiseks täiendava tähtaja. Hageja hoiatas kostjat, et juhul, kui võlgnevusi ei tasuta nimetatud tähtpäevaks, loeb hageja lepingu ülesöelduks. Kostja võlgnevust ei kustutanud, mistõttu luges hageja lepingu üles öelduks alates 15.04.2009.a. Hagi esitamise päeva seisuga on kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 705,88 eurot, millest põhivõlgnevus on 595,67 eurot, intress 22,19 eurot, viivis 84,82 eurot, võla menetlemise tasu 3,20 eurot.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid.
Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 316 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva teatisega dokumentide kättetoimetamise kohta (tl 50-51). Menetlusdokumendid on kostjale allkirja vastu kätte toimetatud. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Käesoleval juhul puuduvad kohtu hinnangul TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Hageja on kohtule tõenditena esitanud järgmised ärakirjad: xxx järelmaksu müügileping nr xxx/xxxxxx koos maksegraafiku ja üldtingimustega (tl 5-7); teatis xxx järelmaksu müügilepingu ülesütlemise kohta xx.xx.xxxx.a (tl 8); kostja viivisvõlgnevuse raport xx.xx.xxxx (tl 9); teatis kostja võlgnevuse kohta (tl 10). Kohtu hinnangul on esitatud hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kostja kohustused hageja ees tulenevad xxx järelmaksu müügilepingust. Vastav leping on hageja poolt esitatud, samuti on esitatud võlgnevuse arvestus ja lepingu ennetähtaegse ülesütlemise teade. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Võlgnik rikkus lepingut, jättes graafikujärgsed järelmaksed tähtaegselt tasumata.
Kostja ja müüja vahel sõlmitud ostu-müügilepingule kuuluvad kohaldamisele VÕS § 208 lg 1 jj sätted. Kuivõrd kostja on saanud kauba eest tasumiseks krediiti, kuuluvad kohaldamisele ka krediidilepingu sätted vastavalt VÕS § 401 jj. Kuivõrd hageja valitseb ostu-müügilepingust tulenevat nõuet kui faktoor, siis hageja ja müüja suhetele kohaldatakse faktooringlepingu sätteid vastavalt VÕS § 256 jj. Vastavalt VÕS § 208 lg 1 kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt VÕS § 401 lg 1 krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt võlaõigusseaduse VÕS § 256 kohustub faktooringulepinguga üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Hageja on lepingu ülesütlemisteate kostjale väljastanud xx.xx.xxxx.a (tl 8). Ülesütlemise tagajärjed sätestab VÕS § 195 lg 2. Vastavalt VÕS § 195 lg 2 kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Hageja nõuab võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist (tähitud teatise saatmise kulu 3,20 euro). VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kohus on seisukohal, et antud juhul kohustub kostja kahju hüvitama, sest asjaolu, millel tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivisintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema viivisintressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib viivisintressi nõuda lepingus
sätestatud suuruses. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjatelt alates hagi esitamise päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivise protsendina põhinõudelt (s.o EKP intress + 7% aastas). Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 127,82 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot. TsMS § 144 p 7 järgi loetakse kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv kogusummas 175,75 eurot.
Hele Ilisson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.