Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

ASJAOLUD

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjatele isikliku omandiõiguse alusel eluruum aadressil: x.xxxxxxxxxxxxxxx-xx Valga linn. Hooldusleping hageja ja kostjate vahel on sõlmitud 09.12.2004.a. Vastavalt hoolduslepingule teostas hageja kostjatele kuuluva eluruumi ja selle juurde kuuluva elamu- ja territooriumi mõttelise osa hooldust ning tagas antud korteri kommunaalteenustega varustatuse. Hoolduslepingu p 3.5 kohaselt kohustusid kostjad igakuiselt tasuma osutatud teenuste eest, tasumisega viivitamisel kohustusid kostjad tasuma viivist 0,2 % tasumata summast päevas. Hageja on kandnud elamu haldamise ja majandamisega seotud kulutused. Hageja vahendusel on kommunaalteenuseid osutatud ka kostja omanduses oleva korteri haldamiseks, kuid kostja on jätnud nõuetekohaselt tasumata halduskulu ja tarbitud kommunaalteenuste eest. Seisuga 05.09.2011.a. on kostjal tasumata maksed 1259,45 eurot. Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse ning menetluskulude väljamõistmist. Menetluse käik Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) (RT 49/05-1949) §306 lg.5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. TsMS § 317 lg 1 p 1 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega

dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Põhjusel, et kostja K. V. ei elanud Rahvastikuregistris oleval aadressil (tl 21, 23) ja ka Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo poolt välja antud õiendist nähtus, et kostja K. V. asukoha kohta politseil andmed puuduvad (tl 13) toimetas kohus kostjale K. V. menetlusdokumendi kätte avalikult vastavalt TsMS § 317 lg 1 p-le 1. Avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus 02.02.2011.a. Kostja K. V. kohustus kohtule vastama hiljemalt 28 päeva jooksul arvates menetlusdokumendi avalikult kättetoimetatuks lugemisest. Kostjat K. V. teavitati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja K. V. kohtule vastanud ei ole. Kohus loeb kostjale M. M. hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel 21.11.2011.a, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega (tl 19). Kostja M. M. ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust esitanud ega hagile vastu vaielnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostjad ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohtu hinnangul on materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel võlaõigusseadus (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Hooldusleping hageja ja kostjate vahel on sõlmitud 09.12.2004.a. Vastavalt hoolduslepingule teostas hageja kostjatele kuuluva eluruumi ja selle juurde kuuluva elamu- ja territooriumi mõttelise osa hooldust ning tagas antud korteri kommunaalteenustega varustatuse. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole

vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Puuduvad täitmisnõuet välistavad asjaolud VÕS § 108 lg 2 p 1-4. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste p 3.5 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjatelt viivist 0,2% päevas. TsMS §-st 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Nimetatust lähtuvalt koosneb hageja nõue muuhulgas tulevikus sissenõutavaks muutuvast viivisest võlgnetavalt põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palub hageja arvestada alates 06.09.2011. a. Menetluskulud TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: riigilõiv summas 255,64 eurot ja riigilõiv kostjale K. V. menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest 6,39 eurot. TsMS § 165 lg 3 kohaselt juhul, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta solidaarselt kostja kanda. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv kogusummas 262,03 eurot. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Hele Ilisson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.