Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-11-18403 möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Tartu Maakohtule 20.04.2011. a esitatud hagiavalduse (tl 3-4) kohaselt sõlmisid A. S. N. F. E. ) ja R. T. ) 19.01.2006. a liisingulepingu nr. 2006022518 (edaspidi liisinguleping). Liisingulepingu alusel andis hageja kostja valdusesse ja kasutusse vara PEUGEOT 206 XLINE 1.4, registreerimismärk 772MET, tehasetähis VF32A8HZF44403773 (edaspidi vara). Kuna kostja rikkus liisingulepingus sätestatut, jättes tähtaegselt tasumata liisingulepingust tulenevad maksed, siis ütles hageja liisingulepingu 15.02.2011. a üles. Vara liisingulepingu maksegraafiku järgseks jääkväärtuseks ülesütlemise seisuga oli 2404,81 eurot (koos käibemaksuga). Kostja pidi tasuma ka liisingulepingu ülesütlemise hetkeks tekkinud võlgnevust summas 509,71 eurot ja andma vara esimesel nõudmisel üle hageja esindajale OÜ-le C. E. . Kostja vara tagastanud ei ole. OÜ C. E. on alates liisingulepingu ülesütlemisest tegelenud vara asukoha kindlaksmääramisega, kuid edutult. Seega võib eeldada, et vara valduse tagasisaamine osutub võimatuks ka tulevikus, s.h põhjusel, et vara on kostja valdusest välja läinud või hävinenud. Vara üleandmata jätmisega on kostja põhjustanud hagejale kahju 2404,81 euro ulatuses. Eelneva alusel nõuab hageja kostjalt 2914,52 euro väljamõistmist, millest on 509,71 eurot liisingmaksete võlgnevus ja 2404,81 eurot vara mittetagastamisest tekkinud kahju. 03.10.2011. a esitas hageja hagiavalduse täpsustuse (tl 14-16), millega vähendas nõuet, sest kostja tagastas vara hagejale 19.05.2011. a ja vara õnnestus müüa hinnaga 825,08 eurot (ilma käibemaksuta). Vara liisingulepingu maksegraafiku järgseks jääkväärtuseks ülesütlemise seisuga oli 2004,01 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejal õnnestus vara võõrandada hinnaga 825,08 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna vara liisingulepingu maksegraafiku järgseks jääkväärtuseks ülesütlemise seisuga oli 2004,01 eurot (ilma käibemaksuta), siis on hagejal tekkinud 1178,93 (2004,01-825,08) euro suurune müügikahju. Peale selle on enne vara müüki tehtud Mustakivi Auto AS-i poolt vara ülevaatus-kontroll, mille eest on hageja tasunud 24,28 eurot. Samuti on hageja tasunud Mustakivi Auto AS-le vara realiseerimise eest 191,73 eurot.

2 (5)

2-11-18403 Eeltoodu alusel nõuab hageja kostjalt 1904,65 euro väljamõistmist, millest on 509,71 eurot tähtajaks tasumata liisingmaksete võlgnevus, 1178,93 eurot vara müügikahju, 24,28 eurot vara müügi ettevalmistamiseks tehtud kulud ning 191,73 eurot vara müügikulud. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 29.04.2011 (tl 12), kuid ta pole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest, saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 10). Ka on kostja kätte saanud hagiavalduse täpsustuse 07.10.2011. a (tl 21), kuid pole kohtule määratud tähtajaks – 21.10.2011. a – saatnud kirjalikku vastust.

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad kostjale kätte toimetanud postiteenuse osutaja vahendusel tähitult väljastusteatega. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud 29.04.2011. a kostja pojale - M. T. 12). Ka on täpsustatud hagiavaldus koos lisadega kostjale kätte toimetanud postiteenuse osutaja vahendusel tähitult väljastusteatega. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud 07.10.2011. a kostja abikaasale - P. T. 21). Seega on menetlusdokumendid kätte toimetatud R. T. § 313 lg 1 ja § 322 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

3 (5)

2-11-18403 VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1904,65 eurot, millest on 509,71 eurot tähtajaks tasumata liisingmaksete võlgnevus, 1178,93 eurot vara müügikahju, 24,28 eurot vara müügi ettevalmistamiseks tehtud kulud ning 191,73 eurot vara müügikulud.

Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 134 lg 1 kohaselt oli hagiavalduse esitamisel 2914,52 eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl 4) ja menetluskulude nimekirjas taotlenud kostjalt menetluskulu - riigilõivu 479,33 euro – väljamõistmist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamiseks 19.04.2011. a riigilõivu 479,33 eurot (tl 5). Peale hagiavalduse esitamist on hageja vähendanud esialgset nõuet (2914,52 eurot) 1904,65 eurole. Vähendatud haginõudelt - 1904,65 eurot – oleks hagejal tulnud tasuda riigilõivu riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja selle lisa 1 kohaselt vaid 383,46 eurot. Käesoleval juhul ei pea eksliku nõude esitamise eest vastutama kostja. Seega tuleb rahuldada hageja taotlus kostjalt riigilõivu väljamõistmise osas vaid 383,46 euro ulatuses.

4 (5)

2-11-18403 TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Lembit Käis kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.