Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 30.12.2011.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused 11.11.2011 sõlmisid S. A. S. hageja) ja J. N. kostja) laenulepingu nr 10-078863-VV summas 10748 krooni intressimääraga 26% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 09.11.2012. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 9.kuupäeval. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 09.12.2010. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress+7% aastas). 18.04.2011 ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles. 19.12.2008 sõlmisid S. A. S. J. N. nr 08-282227-VL summas 15000 krooni intressimääraga 24% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 11.01.2012. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 11.kuupäeval. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 11.11.2010. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress+7% aastas). 18.04.2011 ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles. 23.12.2009 sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse MC püsimaksega (P) krediitkaardi nr 5437404000592572 krediidilimiidiga 10000 krooni. Vastavalt lepingu punktile 3.1. krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast. Lepingu punkti 6.1. kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Intressimääraks oli lepingu järgi 21%. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest intressi igal kalendripäeval (lepingu punkt 6.2). Lepingu punkti 6.6. alusel kohustus kostja igal maksepäeval (so iga kuu 11. kuupäeval) lepingus määratud tingimustel püsimakse summas kasutatud krediidilimiidi hagejale tagasi maksma. Püsimakse summaks oli lepingu järgi 63.91 eurot. Hageja debiteeris maksepäeval arvelduskontot püsimakse ulatuses ning kandis saadud raha limiidikontole (lepingu punkt 6.7). Kui hagejal ei olnud võimalik arvelduskontolt tasumisele kuuluvat summat debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingu punktis 6.6. toodud maksekohustust ning hagejal oli õigus peatada kaardi kasutamine (lepingu punkt 6.9). Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 712,94 euro väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimaksed tagastamata. Sellega rikkus kostja lepingu punkte 6.1. ja 6.6. Seoses võlgnevusega hagejale saatis hageja 31.01.2011 kostjale teatise, milles teavitas kostjat lepingutest tulenevate võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevused tasuda andes tasumiseks täiendava tähtaja. Hageja hoiatas kostjat, et ettenähtud tingimuste kohaselt võlgnevuste mittetasumisel ja võlgnevuste tasumise osas kokkuleppe mittesaavutamisel, loeb hageja lepingu ülesöelduks ning pöördub hageja võlgnevuste sissenõudmiseks kohtusse. Vaatamata hageja meeldetuletustele, ei tasunud kostja tähtaegselt võlgnevusi ja hageja luges lepingu üles öelduks 19.04.2011. Kostja lepingu ülesütlemise järel tema kasutuses olevat krediidisummat 712,94 eurot 2 (4)

hagejale ei tagastanud. Tulenevalt sellest arvestas hageja kohustusega viivitamise eest viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määra alusel. 22.11.2011 seisuga on kostja võlgnevus hageja ees kokku kolme lepingu järgi 2254,15 eurot, sellest laenu põhiosa 1891,33 (686,94+491,45+712,94) eurot, intress 142,69 (79,30+62,55+0,84) eurot ja viivis 220,13 (108,77+75,16+36,20) eurot. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes TsMS §-st 367 ja VÕS §-dest 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 102 ja 113 lg 1, taotleb hageja kostjalt 2254,15 euro väljamõistmist. Samuti palub hageja kostjalt viivise protsendina põhinõudelt (1891,33 eurot) väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Ühtlasi taotleb hageja kostjalt menetluskulu so tasutud riigilõivu 383,46 euro ja viivise menetluskuludelt väljamõistmist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 08.12.2011. a, kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks s.o hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Postisaadetise väljastusteatest nähtuvalt on hagi vastu võtnud kostja ema Hele Nurmeleht. TsMS § 322 lg 1 alusel saab lugeda hagi kättetoimetatuks ka kostjale endale. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses esitanud taotluse (tl 4) tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Tulenevalt VÕS §-st 396 lg 1 laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse (võlaõigusseaduse) §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

3 (4)

Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 8-25) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale 1891,33 eurot laenu põhiosa, 142,69 eurot intressi ja 220,13 eurot viivist (seisuga 22.11.2011.a.), mis tuleb kostjalt VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 23.11.2011.a. tuleb kostjalt viivis välja mõista VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskuluna riigilõivu kokku 383,46 eurot. Hageja on esitanud ka menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid (tl 6,26). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv on menetluskuluks tulenevalt TsMS §-st 147 lg 5. Maksekäsu kiirmenetluses on 14.09.2011.a. tasutud 56,74 eurot riigilõivu ja hagi esitamisel on tasutud täiendavalt 22.11.2011.a. 326,72 eurot riigilõivu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 383,46 (56,74 + 326,72) eurot. Hageja taotlusel ning TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb käesolevas otsuses ka märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS §-s täitmisele.

468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt

kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult

Kohtunik Rita Kulberg

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.