Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt 31.08.2010.a. kella 13 ajal xxxxxxxxx ja xxxxx vahelisel kruusakattega teel lendas väikebussi C. I. T. R. O. E. N. J. , registrinumber 708 MGP, mida juhtis J. M. , ratta alt kivi vastu sõiduki C. H. R. Y. S. L. E. R. V. 244 TGE esiklaasi, tekitades hagejale vastavalt remondi arvele kahju summas 2622 krooni ehk 167,58 eurot. Kohustusliku liikluskindlustuse järgi hüvitatakse sõidukite kokkupuuteist tekkinud kahju, teised kahjunõuded lahendatakse kohtuliku menetluse korras. Vastavalt Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna poolt väljastatud teatisele nr 70008760 andis bussi juhtinud J. M. andmed ja tunnistas oma süüd. Eelnevast tulenevalt taotleb hageja kostjalt 167,58 euro väljamõistmist ja menetluskulude jätmist kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja on hagile esitanud kirjaliku vastuse ( tl 21-22), milles vaidleb hagile täielikult vastu. Samas kostja eelistungile 13.12.2011.a. ei ilmunud, kuigi oli asja arutamisest teadlik. Postisaadetise väljastusteatest nähtuvalt on kohtukutse 05.11.2011.a. üle antud kostja abikaasale K. M. . TsMS § 322 lg 1 alusel saab kohtukutse lugeda kättetoimetatuks ka kostjale endale. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS §-s 410 lg 1 on sätestatud, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 410 alusel, sest kostja ei ilmunud eelistungile. Eelistungil kohalolnud hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kostjat on kohtusse kutsumisel hoiatatud mitteilmumise korral tagaseljaotsuse tegemise võimalusest. TsMS § 413 lg 1 kohaselt teeb kohus kostja vastu tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu hinnangul on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kuna kostja ei ilmunud eelistungile, saab hageja esitatud faktilised väited lugeda kostja poolt õigeksvõetuks. Hagiavalduses märgitud asjaolud viitavad sellele, et hageja nõuab kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1043 alusel. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

2 (3)

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagiavalduses märgitud asjaoludest nähtub, et hageja nõuab auto remondikulu hüvitamist. VÕS § 132 lg 3 kohaselt asja kahjustamisest tekkinud kahjuhüvitis hõlmab eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Eespool viidatud VÕS sätete alusel tuleb 167,58 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja esitas eelistungil taotluse kostjalt menetluskuluna välja mõista kogu menetluses tasutud riigilõivu. Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hageja on maksekäsumenetluses tasunud riigilõivu 47,93 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 15,98 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 63,91 eurot. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.

Kohtunik Rita Kulberg

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.