Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-11-28089 summas 469 (nelisada kuuskümmend üheksa) eurot 7 senti, millest moodustab 134,21 eurot hageja poolt tasutud riigilõiv, 15,30 eurot kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest ja 319,56 eurot hageja lepingulise esindaja tasud.

2-11-28089 Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja 30.08.2007.a AS-ga Elisa Mobiilsideteenused liitumislepingu nr 1627816, millega AS Elisa Mobiilsideteenused võttis endale kohuse osutada kostjale telekommunikatsiooniteenuseid, kostja kohustus osutatud teenuste ja saadud kaupade eest tasuma õigeaegselt, vastavalt esitatud arvetele. Kostja tarbis teenust, kuid jättis selle eest nõuetekohaselt maksmata. Kostja võlgnevus mobiilsideteenuste eest on 148,47 eurot. Liitumislepingu lisana sõlmis kostja 14.09.2007.a AS-iga Elisa Mobiilsideteenused järelmaksuga müügilepingu, mille alusel ostis mobiiltelefoni. Kostja ei tasunud järelmaksu nõuetekohaselt. Kostja võlgnevus on 195,44 eurot. AS Elisa Mobiilsideteenused on oma nõuded kostja vastu loovutanud hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on liitumislepingu üldtingimustes ja järelmaksuga müügilepingus kokku leppinud, et kostja maksab tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15 % päevas maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud mobiilsideteenuste võlgnevuse tasumisega viivitamise eest viivist perioodi 18.12.2007 – 17.06.2011. a eest 284,39 eurot. Hageja nõuab nimetatud perioodi eest viivist 148,42 eurot. Järelmaksuga müügilepingu maksete tasumisega viivitamise eest on hageja arvestanud viivist perioodi 18.03.2009 – 14.06.2011. a eest 239,80 eurot. Hageja nõuab viivise tasumist nimetatud perioodi eest summas 195,39 eurot. Kokku on hageja viivise nõue mõlema lepingu alusel 343.81 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivud summas 223,68 eurot, millest 95,86 eurot on tasutud maksekäsu kiirmenetlustes ja 127,82 eurot hagide esitamisel. Lisaks tasus hageja 25.10.2011.a riigilõivu 6,39 eurot kohtuteate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt TsMS § 144 p-le 7 loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohus leiab, et antud juhul ei saa hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu lugeda kohtumenetluse kulude hulka, kuna hagid esitati kohtule hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määrus tsiviilasjas nr 2-10-33733 jõustus 12.05.2011. a ja hagi selles nõudes esitati kohtule 16.06.2011. a ning

2-11-28089 maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määrus tsiviilasjas nr 2-10-65592 jõustus 18.05.2011. a ja hagi selles nõudes esitati kohtule 21.06.2011.a. Põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista hagidelt tasutud riigilõivud ja kohtuteate avaldamise eest tasutud riigilõiv kokku summas 134,21 eurot. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest kokku summas 319,56 eurot. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu on olnud põhjendatud ja vajalik, jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja tasus menetluses kostjale kohtutäituri vahendusel dokumentide kättetoimetamise eest ette 26,76 eurot (tasutud 10.08.2011.a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606). Menetlusdokumentide kättetoimetamine kohtutäituri vahendusel ebaõnnestus ja kohtutäitur tegi temale tasu väljamõistmise otsuse summas 15,30 eurot. Kohus määras nimetatud tasu väljamaksmise kohtu tagatiskontolt. TsMS § 138 lg 2 ja TsMS § 143 p 4 järgi on menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulud tsiviilasja menetluskuludeks. Kohus leiab, et kohtutäiturile makstud 15,30 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja poolt kohtu tagatiskontole enam tasutud summa, s.o 11,46 eurot, tuleb hagejale TsMS § 150 lg 7 alusel tagastada.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.