Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 29.12.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number: 2-10-10979/44
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 29.12.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2880

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2011. a Tartu

Tsiviilasja number

2-10-10979

Tsiviilasi

Olev Tomsoni hagi OÜ Valgamaalase Kirjastus vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamiseks

Tsiviilasja hind

19 173.49 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. veebruari 2011. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Olev Tomsoni apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

13. detsember 2011. a

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): Olev Tomson (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX) Vastustaja (kostja): AS Ühinenud Ajalehed (registrikood: 11499445; asukoht: Tartu Gildi 1) (hagi esitamise ajal OÜ Valgamaalase Kirjastus), esindaja Imre Rooma

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 16. veebruari 2011. a otsus muutmata.

2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluses kantud kulud Olev Tomsoni kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

1.Olev Tomson esitas 08.03.2010. a Harju Maakohtule hagi OÜ Valgamaalase Kirjastus vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt avaldas OÜ Valgamaalase Kirjastus 03.03.2009. a „Valgamaalase“ interneti-väljaandes teate, et Tõrva Tarbijate Ühistu juhatus on esitanud politseile süüteoteate endise juhataja Olev Tomsoni tegevuse kohta ja 05.03.2009. a ilmus ajalehes artikkel, milles korratakse üle süüteoteate esitamise fakt, seejärel edastatakse hagejalt saadud info, esitatakse suurelt hageja foto ja foto all artikli lõpuosas tsiteeritakse prokuratuuri pressinõunik M.U. sõnu, et kriminaalasi on algatatud usalduse kuritarvitamise paragrahvi alusel. Hageja märkis, et ajakirjanik on prokuratuurist saadud infot avaldanud valikuliselt, jättes artiklist välja kõige olulisema lause, et algatatud kriminaalasjas ei ole kellelegi kahtlustust esitatud. Hageja väitel kujundati valikulise info avaldamisega lugejates arusaam, et hageja vastu on algatatud kriminaalmenetlus. Avaldatud artiklid põhjustasid hagejale suurt hingelist valu ja kannatusi, samuti hageja au ja väärikuse alandamist üldsuse silmis. Hageja leidis, et käesoleval juhul on kostja rikkunud karistusseadustiku (KarS) § 1571, isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 42 lg 2, § 11 lg 2 ja § 12 lg 4 sätteid. Isegi kui info on tõene, on kostja selle avaldamisega rikkunud KrMS § 214 sätet, mille kohaselt võib kohtueelse menetluse materjale avaldada ainult prokuratuuri loal ja määratud ulatuses. Kostjal ei olnud selleks vastavat luba. Eeltoodud sätted keelavad avaldada isiku võimalikku süüteo toimepanemist enne avalikku kohtuistungit, olenemata sellest, kas info isiku süüteo kohta on õige või vale. Seega on kostja hagejale kahju tekitanud VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel, s.o seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega, millega rikuti ka hageja isiklikke õigusi. Samuti on kostja hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud VÕS §1045 lg 1 p 4 alusel, sest 05.03.2009. a avaldatud artiklis sisalduv info ei vasta tegelikkusele ning kujundab negatiivse väärtushinnangu. Hageja taotles ebaõigete andmete ümberlükkamist koos jätkuva ebaõigete andmete avaldamise lõpetamisega. Hageja taotluse kohaselt peab ebaõigete andmete ümberlükkamine

2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja avaldas, et ajakirjandusel on õigus juhtida tähelepanu ja avalikustada ühiskonnas toimuvat. Kuna hageja näol oli tegemist ühe suurima tööandjaga Valgamaal, siis oli olemas õigustatud huvi informeerida üldsust hageja tegevusest. Kostja selgitas, et OÜ Valgamaalase Kirjastus poolt 03.03.2009. a interneti-väljaandes avaldatud artiklis pealkirjaga „Tõrva tarbijate ühistu kahtleb Olev Tomsoni tehingutes“ (edaspidi artikkel I) ja 05.03.2009. a ajalehes „Valgamaalane“ avaldatud artiklis pealkirjaga „Tõrva tarbijate ühistu kahtleb tehingute seaduslikkuses“ (edaspidi artikkel II) on tegemist faktiväidetega, mis on piisava hoolsusega kontrollitud, need on õiged ja nendes ei sisaldu väärtushinnanguid. Kostja märkis, et artiklites puuduvad ebaõiged andmed ning artiklites toodu põhineb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri pressinõunik M.U. poolt 03.03.2009. a ja 04.03.2009. a edastatud infol. Kostja leidis, et alusetu on hageja väide, et Valgamaalase ajakirjanik on prokuratuuri infot avaldanud ainult valikuliselt, jättes välja antud kontekstis kõige olulisema lause, et algatatud kriminaalasjas pole kellelegi kahtlustust esitatud. Kostja viitas asjaolule, et kostja ei ole artiklites esitanud väidet, et hagejat kahtlustatakse mingis teos, vaid on artiklis I märkinud, et „Kriminaalasjas ei ole tema sõnul veel kellelegi kahtlustust esitatud.“ Kostja esindaja kinnitas, et artiklid tuginesid Lõuna Ringkonnaprokuratuuri esindajalt saadud infol, seega prokuratuuri loal. Kostja esindaja asus seisukohale, et kuna hageja on muutnud nõude sisu, avaldades, et kostja poolt avaldatu on käsitletav pigem väärtushinnanguna, siis see ei kuulu ümberlükkamisele VÕS § 1047 lg 4 tähenduses. Kostja oli seisukohal, et hageja nõue ebaõigete andmete ümberlükkamiseks tuleb jätta rahuldamata ainuüksi nõude õigusliku aluse puudumise tõttu. Samuti oli kostja seisukohal, et isegi kui käsitleda kostja poolt avaldatut faktiväitena, kuuluks see ümberlükkamisele üksnes väite tegelikkusele mittevastavuse korral. Kostja leidis, et hageja kahjunõue on alusetu ja põhjendamatu. Esindaja märkis, et kuna on tuvastatav kostja väite tegelikkusele vastavus, puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist.

2) Pärast 03.03.2009. a interneti-väljaandes artikli avaldamist võeti hagejaga ühendust ajalehest Valgamaalane ning hageja avaldas omapoolsed asjaolud; 3) Ajalehes „Valgamaalane“ ilmus 05.03.2009. a artikkel pealkirjaga „Tõrva tarbijate ühistu kahtleb tehingute seaduslikkuses“ (tl 5). Nimetatud artikli juhtkirjas on avaldatud, et „Tõrva tarbijate ühistu juhatus on esitanud Valga politseile süüteoteate ühistu endise juhataja Olev Tomsoni tegevuse kohta. Tomson väitis eile, et politsei pole selles küsimuses tema poole veel pöördunud...“ Artikli sisus kajastatakse, et „Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõunik M.U. ütles kolmapäeval, et kriminaalmenetlust alustati karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb usalduse kuritarvitamist. See kvalifikatsioon on esialgne ning võib menetluse käigus muutuda.“ Kohus selgitas, et isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik nii ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu (faktiväite) õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Kui au teotava faktiväite õigusvastasus tuleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest ning avaldaja hoolikusest faktide kontrollimisel, siis au teotava väärtushinnangu õigusvastasus saab tuleneda selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erinevate kaitstud hüvede ja huvide kaalumisest (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-161-05, nr 3-2-1-63-02). Seega on tõendatavate asjaolude ring neil kahel juhul kvalitatiivselt erinev, mistõttu antud õigusvaidluse lahendamisel kuulub tuvastamisele, kas kostja poolt avaldatu näol on tegemist faktiväite või väärtushinnanguga ning kas kostja avaldatu on avaldusvormist või –viisist tulenevalt õigusvastane. Asja menetluses on poolte seletustega ja asja materjalidega (artikkel I ja artikkel II) leidnud tõendamist fakt, et 03.03.2009. a Valgamaalase interneti-väljaandes avaldatud artiklis kajastati, et „Tõrva tarbijate ühistu juhatus on esitanud Valga politseile süüteoteate endise juhataja Olev Tomsoni tegevuse kohta. Kriminaalasjas ei ole tema sõnul veel kellelegi kahtlustust esitatud.“ ja 05.03.2009. a ajalehes Valgamaalane avaldatud artikli juhtkirjas kajastati, et Tõrva tarbijate ühistu juhatus on esitanud Valga politseile süüteoteate ühistu endise juhataja Olev Tomsoni tegevuse kohta. Tomson väitis eile, et politsei pole selles küsimuses tema poole veel pöördunud. Artikli sisus kajastatakse, et „Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõunik M.U. ütles kolmapäeval, et kriminaalmenetlust alustati karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb usalduse kuritarvitamist. See kvalifikatsioon on esialgne ning võib menetluse käigus muutuda.“ Avaldatud asjaolud on käsitletavad faktiväidetena kuna nende tegelikkusele vastavus on kontrollitav. Kohus oli seisukohal, et nimetatud väidetega on üldsusele avaldatud, et Tõrva Tarbijate Ühistu on esitanud hageja tegevuse suhtes uurimisasutusele süüteoteate ning Tõrva Tarbijate Ühistu kahtlustab, et hageja on ühistu juhatajana toime pannud kriminaalkorras karistatavaid tegusid. Kohtu hinnangul on nimetatud faktiväidete näol tegemist hageja au teotavate ja mainet kahjustavate väidetega, sest selline asjaolu on ühiskonna poolt hukkamõistetav ja tavapärase arusaama järgi isiku au teotav. Nimelt on mõlemas artiklis avaldatud väited kogu uudisloo konteksti põhjal otseselt ja üheselt seostatav hageja isikuga. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotav või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kuna VÕS § 1047 lg 4 kohaselt saab kohus kohustada ümber lükkama vaid ebatõeseid andmeid, kuulub tuvastamisele kostja poolt avaldatud faktiväite tõesus või väärsus, kusjuures väite tõesus-väärsus on oluline mitte avaldamise hetkel, vaid väite õigusvastasuse tuvastamise ajal (RKO nr 3-2-1-78-96, nr. 3-2-1-63-02). Kohus asus seisukohale, et kostja on menetluse käigus tõendanud, et avaldatud asjaolud vastasid tegelikkusele. Asja materjalide juurde on esitatud 16.02.2009. a kuupäevaga Tõrva

Tarbijate Ühistu poolt koostatud süüteoteade hageja tegevuse hindamiseks, märkides, et tegemist võib olla KarS § 201 lg 2 p 2 (omastamine suures ulatuses), KarS § 2172 (usalduse kuritarvitamine) ja KarS § 209 (kelmus) teokoosseisudega (tl 90-92) ning Lõuna Prefektuuri teatis kriminaalasja nr 09260100746 kohta, mille kohaselt Lõuna Prefektuuri kriminaalbüroo majanduskuritegude talitus menetleb alates 25.02.2009. a kriminaalasja, milles on alustatud menetlust KarS § 2172 lg 2 tunnustel järgmistel asjaoludel: Tõrva Tarbijate Ühistus on tehtud tehinguid kinnistutega ilma nõukogu loata ja varjatud tehingute asjaolusid nõukogu liikmete eest. Samas on tahtlikult sisse nõudmata jäetud hüpoteegiga tagatud nõue suuruses 3 miljonit krooni. Tõrva Tarbijate Ühistule on tekitatud suur varaline kahju (tl 94). Seega vastab tegelikkusele asjaolu, et Tõrva Tarbijate Ühistu on esitanud uurimisasutusele avalduse, milles palub politseil uurida, kas hageja Tõrva Tarbijate Ühistu endise juhatajana on toime pannud süüteo. Sellisena on kostja ka asjaolusid avaldanud. Kui Tõrva Tarbijate Ühistu kahtlustas, et hageja on toime pannud süüteo, siis selle kahtlustuse kontrollimiseks on nad esitanud teate õiguskaitseorganitele hageja tegevuse hindamiseks. Siit johtuvalt luges kohus tõendatuks kostja poolt avaldatud faktiväidete tõesuse, mistõttu hageja nõue tõele mittevastavate andmete ümberlükkamisele kohustamiseks tuleb jätta rahuldamata. Au teotava väite õigusvastasus tuleneb faktiväite tegelikkusele mittevastavusest või väite avaldamisvormi või – viisi ebakohasusest. Kohus luges tõendatuks kostja poolt avaldatud faktiväidete tõelevastavuse, mistõttu kostja poolt avaldatu ei ole väite tõesusest tulenevalt õigusvastane. Samas oli kohus seisukohal, et vaatamata faktiväite tõesusest tulenevale hageja au ja hea nime teotamise välistatusele, on õiguskaitse võimalik ka juhul, kui tuvastatakse faktiväite avaldamise õigusvastasus, sest tõese faktiväite avaldamine teise isiku au teotavas vormis ja/või –viisil, toob samuti kaasa PS-ga (§ 17) kaitstud isiklike õiguste rikkumise. Kohus asus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole kostja esitanud artiklites õiguslikke hinnanguid hageja tegevuse õiguspärasuse kohta, st ei ole esitanud au teotavaid väärtushinnanguid, vaid kajastanud ainult Lõuna Ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja poolt edastatud infot (tl 72-73). Kohus leidis, et antud juhul ei ole kostja poolt avaldatu väljendatud hageja au või head nime teotavas vormis, seega puudus kostja teos õigusvastasus, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja on viidanud õigusliku alusena ka VÕS § 1045 lg 1 p-le 7, mille kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kui hageja leidis, et kostja on rikkunud IKS sätteid, siis tulenevalt IKS § 44 lg-test 1 ja 2 kohaldatakse isikuandmete kaitse seaduse sätete rikkumisele karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid ning kohtuväliseks menetlejaks on Andmekaitse Inspektsioon. KrMS § 214 lg 3 kohaselt, kui kohtueelse menetluse andmete avaldamise keeldu rikutakse, võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel trahvida menetlustoimingus osalejaid kohtumääruse alusel kuni kuuekümne miinimumpäevamäära ulatuses. Kahtlustatavat ja süüdistatavat ei trahvita. Kohtu hinnangul ei ole VÕS § 1045 lg 1 p 7 säte antud asjas kohaldatav, kuna mittevaralise kahju nõude aluseks on VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja VÕS § 1047 lg 1,2. Kuna hageja nõuab kostjalt mittevaralist kahju, siis tulenevalt VÕS § 134 lg-st 2 vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik väärtushinnanguna, muu hulgas ebakohase väärtushinnangu kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega. Seega on hageja viited karistusseadustiku, kriminaalmenetlus seadustiku ja isikuandmete kaitse seaduse sätetele asjakohatud.

8.Hageja kahjunõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1043, mis võimaldab isikul nõuda teiselt isikult talle õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Hageja väitel põhjustas kostja talle kahju isiklike õiguste rikkumisega. Apellandi väide, et isikuandmete avaldamine tõi kaasa kahju VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel, ei ole õige. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. IKS § 5 kohaselt on isikuandmete töötlemine iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine ja avalikustamine, juurdepääsu võimaldamine isikuandmetele, päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine, või mitu eelnimetatud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest. Kostja poolt hageja andmete avaldamine on käsitletav isikuandmete töötlemisena. IKS § 23 p 2 kohaselt, kui isikuandmete töötlemisel on rikutud andmesubjekti õigusi, on andmesubjektil õigus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti eraõiguslikus suhtes. Andmed, mida kostja avaldas, olid hageja isikuandmeid IKS § 11 lg 1 tähenduses. IKS § 11 lg 2 kohaselt võib isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi. Käesolevas asjas on tegemist kohaliku väljaandega ja Tõrva Tarbijate Ühistu on oluline tööandja Valgamaal, mistõttu oli avaldamiseks ülekaalukas huvi. Avaldamine oli ringkonnakohtu arvates kooskõlas ka ajakirjanduseetika põhimõtetega, sest lisaks prokuratuuri edastatud informatsioonile andis kostja võimaluse mõlemale poolele enda seisukoha avaldamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et kostja rikkus vaidlusaluse teabe avaldamisega IKS § 4 lg 2 p-i 8. IKS § 4 lg 2 p 8 kohaselt on delikaatsed isikuandmed andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. Käesolevas asjas ei avaldanud kostja hageja delikaatseid isikuandmeid, sh andmeid hageja kohta seoses süüteo toimepanemisega. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et kostja rikkus KrMS sätteid, kui avaldas prokuratuuri pressiesindajalt saadud informatsiooni. Kostja avaldas KrMS § 214 lg 1 alusel ning lg-ga 2 kooskõlas kohtueelse menetluse andmeid prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses ning avalikkuse huvides.