Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiia Nurm Kostja lepinguline esindaja advokaat Vahur Ambos
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista MP’ilt 1 549.28 eurot OÜ B kasuks. Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulud jätta 69 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud jätta 31 % ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord
2-10-43685 Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (29.12.2011). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Maakohtu selgitused: Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.E KOÜ (hageja) esitas 07.09.2010 maakohtule hagi MP’i (kostja) vastu kahju 34 240.89 krooni (2 252.30 euro) hüvitamiseks. Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid Riigikantselei ja osaühing D 31.03.1998 tähtajalise rendilepingu, millega anti osaühingule D rendile LK kinnistul asuvad hooned. 05.08.2002 sõlmis osaühing D kostjaga tähtajalise üürilepingu, millega anti kostjale üürile ridaelamus nr 11 asuv sektsioon nr 4. Aktsiaselts E ja RK Aktsiaselts sõlmisid 13.02.2003 notariaalselt tõestatud müügilepingu, millega aktsiaselts E omandas XXX külas asuva LK kinnistu. 31.03.1998 sõlmitud tähtajalisest rendilepingust tulenevad rendileandja õigused ja kohustused läksid üle aktsiaseltsile E . Rendilepingu punkti 4.3 järgi oli rentnikul õigus anda renditud vara rendileandja nõusolekuta osade kaupa allrendile, teavitades rendileandjat kõikidest sõlmitud allrendilepingutest. Seda õigust kasutades sõlmis osaühing D kostjaga üürilepingu. Üürilepingu esemeks oli kinnistul asuvas ridaelamus nr 11 asuv eluruum (sektsioon nr 4) üldpinnaga 67 m2. Pooled kinnitasid, et üürileandja üüriõigus tuleneb üürileandja ja hoone omaniku vahel 31.03.1998 sõlmitud rendilepingust. Seega teadis kostja üürilepingu sõlmimisel, et sõlmib allkasutuslepingu. Kuna osaühing D rikkus rendilepingut, ütles aktsiaselts E 02.04.2003 lepingu üles. Aktsiaseltsi E ja rentniku kokkuleppel lõppes rendileping 29.04.2003. Kuna kasutuslepingu (rendilepingu) lõppemisega lõppevad ka kõik selle lepingu alusel sõlmitud allkasutuslepingud, saatis aktsiaseltsi E esindaja 09.05.2003 kostjale kirja, milles selgitas olukorda ja tegi ettepaneku sõlmida uus üürileping üüritasuga 4 000 krooni kuus. Kirjale oli lisatud üürilepingu projekt. Kirjas viidati mh asjaolule, et juhul, kui kostja ei soovi uut üürilepingut sõlmida, tuleb kostjal tema valduses olev ridaelamusektsioon vabastada. Kostja keeldus uut üürilepingut sõlmimast ning ei vabastanud ka ridaelamusektsiooni. Asjaolu, et kostja tõlgendas üürilepingut vääralt, ei vabasta see kostjat kohustusest hüvitada hagejale eluruumi ebaseadusliku valdamisega põhjustatud kahju. Aktsiaselts E pöördus oktoobris 2003.a Harju Maakohtu poole hagiga kostja vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljaandmiseks ja kahju hüvitamiseks. Kostja vabastas eluruumi valduse kohtumenetluse kestel, andis eluruumi üle 01.07.2008 ning aktsiaselts E loobus nimetatud osas hagist.
2-10-43685
Hoonestusõiguse seadmise lepinguga on kogu kinnistule koos selle oluliste osade ja päraldistega, s.h kõigile kinnisasjal paiknevate ehitistele seatud hoonestusõigus E K OÜ kasuks. Seega on hageja LK territooriumil asuvate ehitiste omanik ja tal on alates 01.10.2007 õigus ehitisi omal äranägemisel kasutada ja käsutada, s.h anda ehitisi ning ehitistes asuvaid ruume kolmandate isikute kasutusse teenides seeläbi tulu. Hageja esitab kostja vastu kahju hüvitamise nõude lähtuvalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 5, mille kohaselt loetakse kahju tekitatuks õigusvastaselt, kui see tekitati omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Võõra vara ebaseadusliku valdamise korral hüvitatakse deliktiõiguse alusel tulenevalt valduse rikkumist keelava sätte (VÕS § 1045 lg 1 p 5) kaitse eesmärgist (VÕS § 127 lg 2) eelkõige kaotatud kasutuseelised tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 tähenduses (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-51-09). Kaotatud kastutuseeliste arvestamisel võib lähtekohaks olla kasu, mida hageja võinuks saada arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema. Kinnisasjade puhul saab kasutuseeliste arvutamisel võtta aluseks eeldatava üüritulu, mida omanik oleks saanud asja välja üürides, arvestades ka kulutusi, mida üürileandjal oleks tulnud teha. Hageja esitas oma seisukoha kahju suuruse osas. Kinnisasjade (aga ka ehitiste kui vallasasjade) puhul saab kasutuseeliste arvestamisel võtta aluseks eeldatava üüritulu, mida omanik oleks saanud asja välja üürides, arvestades ka kulutusi, mida üürileandjal oleks tulnud teha. Kasutuseelistel ei saaks väärtust olla vaid juhtudel, kui omanik ei oleks saanud asja teise isiku kasutusse anda või kui kasutusse andes ei oleks ta mingil viisil kasu saanud. Kostja valdas hagejale kuuluvat vara õigusliku aluseta. Nimetatud rikkumiseta olnuks hagejal võimalik ridaelamu välja üürida ja saada üüritulu. Hagejale põhjustatud kahju väljendub kooskõlas VÕS § 128 lg 4 saamata jäänud üüritulus ehk kasutuseeliste väärtuses, mida hageja oleks tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. Hageja arvestas kahju hüvitist alates 01.10.2007 järgmise valemiga: ühe kuu eeldatav üüritasu 4 000 krooni (255.65 eurot) on korrutatud eluruumi kostja poolse kasutatud kuude arvuga. Hageja esitab UMK Osaühingu koostatud eksperdiarvamuse nr 0316/017, millega tõendab kasutuseeliste väärtust. Eksperdiarvamuse kohaselt on ridaelamu sektsiooni üürihind 2007.a aastaringselt 4 000 krooni kuus ja suveperioodil 6 000 krooni kuus. Eksperdiarvamuse kohaselt lisandub üürile tasu kommunaalteenuste eest. Eksperdiarvamuse objektiivsust kinnitab asjaolu, et OÜ BK andis suveperioodil ridaelamutes asuvad eluruumid allüürile 10 000 krooni eest kuus. Hageja on seisukohal, et kuivõrd asjatundja leiab, et juba 2007.a on üürihind ridaelamu sektsiooni aastaringsel kasutamisel 4 000 krooni, siis on ebatõenäoline, et 2008.a oleks nimetatud hind sellest hinnatasemest madalam. Kasutuseeliste saamiseks oleks hageja pidanud tegema kulutusi kokku 48.52 eurot (759.11 krooni). Hagejal oli soov vaidlusalune eluruum välja üürida. Hageja on sõlminud lepingu OÜ-ga BK eluruumi väljaüürimise korraldamiseks. Üürimiseks on avaldatud kuulutusi internetiportaalis . Hagejal oli sõlmitud allüürileping eluruumi kasutusse andmiseks. Hageja leiab, et ta oleks võinud teenida kostja kasutuses olnud ridaelamukorteri välja üürimisega kokku 2 300.82 eurot (36 000 krooni). Sellest tuleb maha arvata kulutused, mis hageja oleks pidanud kandma seoses ridaelamukorteri hooldusega summas 48.52 eurot (759.11 krooni). Kostja vastuväited
2-10-43685
2.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Alternatiivselt leiab kostja, et juhul, kui kohus hagi rahuldab, siis määrata kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 tulenevalt otsuse täitmise kord ja tähtajad, et kostja saaks summa tasuda 3 aastase perioodi vältel. Kostja märgib, et pärast aktsiaseltsi E poolt rendilepingu ülesütlemist 2003.a. aprillis ta eluruumi ei tagastanud, vaid jätkas selle kasutamist, kuna kostja eeldas, et tema ja osaühingu D vahel 05.08.2002 sõlmitud üürileping on jätkuvalt kehtiv. Osaühing D ja Riigikantselei vahel sõlmitud rendilepingu kohaselt on osaühingul D kolmandate isikute ees omaniku õigused ja kohustused. Aktsiaselts E tegi kostjale ettepaneku uue üürilepingu sõlmimiseks, mida kostja tõlgendas kui uue omaniku soovi suurendada üüri ja muuta ka muud tingimused üürniku jaoks ebasoodsamaks. Kostja keeldus uue üürilepingu sõlmimisest ning jätkas olemasoleva üürilepingu täitmist. Kostja leiab, et õigusliku aluseta kasutamine ei tähenda automaatselt kahju tekitamist asja omanikule. Hageja ei ole veenvalt tõendanud kahju tekkimist kostjast tulenevatel põhjustel. Arvestades eluruumi asukohast ja eripärast tulenevaid asjaolusid – eluruumi eraldatus, teenindusasutuste ja infrastruktuuri puudumine, ridaelamute üha halvenev tehniline seisukord jm. asjaolusid – ei ole eluruumi väljaüürimine aastaringselt eriti tõenäoline, mistõttu hageja nõuet ei saa pidada põhjendatuks. Lisaks sellele oli üürilepingus punkt 2.5 üürniku lisakohustuste kohta (katlamaja hooldamine, kütte tellimine, territooriumi koristamine), mis olid üürilepingu eripäraks. Seega oli põhjendatud, et kostja tasus üüri 100 krooni kuus. Kostja leiab, et hageja ei oleks saanud sellist tulu reaalselt teenida. Kostja on seisukohal, et suurem osa hageja tõendeid ei kinnita tema kavatsust ega võimalusi eluruumi väljaüürimise kaudu tulu teenida. Asjaolu, et OÜ BK on esitanud arveid internetiportaali kasutamise eest ei tõenda, et arved oleks esitatud vaidlusaluse objekti reklaamimise eest. Kuna OÜ BK tegevus on laiaulatuslik, siis võisid need tellimused olla seotud mistahes muude kinnisvara objektidega, mida OÜ BK haldas. Nii kostja kui ka mitmed kohapeal elavad isikud kinnitavad, et endiste üürnike poolt vabastatud eluruumid on seisnud tühjalt ja neis ei elata. Üheski ridaelamus ei funktsioneeri juba palju aastaid küttesüsteem ja seepärast on aastaringne elamine ridaelamutes väga problemaatiline ning selliste elutingimuste eest nõuda üüri 4 000 krooni kuus ei ole realistlik. Kostja vabastas eluruumi 01.07.2008, kuid kuni tänase päevani ei ole tema poolt kasutatud eluruumi keegi alaliselt elama asunud. Seega ei ole hageja suutnud või soovinud seda eluruumi asustada uute üürnikega enam kui kahe aasta jooksul peale kostja lahkumist. Hageja esitatud ekspertarvamus ei ole usaldusväärne. Kostja arvates tuleks lähtuda AT K OÜ eksperdi TO arvamusest. Seega võis üüri turuväärtus perioodil 2003-2007.a olla vahemikus 1 070 krooni kuni 1 671 krooni. Kostjal puudub juriidiline haridus ning ta vabastas eluruumi enne, kui jõustus vastav kohtulahend. Kohtute otsused olid vastuolulised ning kostja ei pidanud teadma, et tal puudub õiguslik alus eluruumis elamiseks. Seda ei osanud ka kohtud hinnata ning alguses kinnitati, et üürileping on olemas. Kostja leiab, et vastavalt VÕS § 1050 lg 1 ja 2 süü puudub. Menetluse käik
3.Harju Maakohtu 26.11.2010 määrusega asendati senine hageja E KOÜ uue hagejaga OÜ B TsMS § 209 lg 1 alusel.
2-10-43685 Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.
5.Vaidlust ei ole alljärgnevate asjaolude üle: • 31.03.1998 sõlmisid Riigikantselei ja osaühing D tähtajalise rendilepingu, millega anti osaühingule D rendile LK hooned, sh ridaelamu nr 11 (kd I t lk 13-28); • 05.08.2002 sõlmisid osaühing D ja kostja tähtajalise üürilepingu, millega anti kostjale üürile ridaelamus nr 11 asuv eluruum (boks nr 4, kd I t lk 29-40); • 13.02.2003 sõlmis Riigi K Aktsiaselts aktsiaseltsiga E notariaalselt tõestatud müügilepingu, mille alusel aktsiaselts E omandas LK kinnistu ning 31.03.1998 rendilepingust tulenevad rendileandja õigused ja kohustused läksid üle aktsiaseltsile E (kd I t lk 41-46); • 02.04.2003 esitas aktsiaselts E osaühingule D rendilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, sest osaühing D rikkus lepingut (kd I t lk 47-48). Akt koostati 29.04.2003 (kd I t lk 49-50); • 09.05.2003 tegi aktsiaselts E kostjale ettepaneku sõlmida üürileping tasuga
000 krooni kuus; • Aktsiaselts E ja E KOÜ sõlmisid 24.09.2007 hoonestusõiguse seadmise lepingu (kd I t lk 54-55); • Kostja vabastas eluruumi 01.07.2008.
6.Käesolevas asjas on hageja esitanud nõude kostja vastu, milles nõuab kostjalt ebaseadusliku asja kasutamise eest kahju hüvitamist perioodil oktoober 2007.a kuni juuli 2008.a. Sarnastel asjaoludel esitatud hagidele on Riigikohus andnud oma õigusliku hinnangu, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kostjaga sõlmiti 05.08.2002 eluruumi allkasutusleping. Kuna allüürilepingu üürileandjal ei olnud õigust eluruumi pärast rendilepingu erakorralist ülesütlemist kasutada, siis kostja kasutas eluruumi ebaseaduslikult alates 29.04.2003 (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-51-09 p 13).
7.Hageja palub kostjal hüvitada kahju, mille kostja tekitas hagejale kuuluvat eluruumi ebaseaduslikult kasutades. Võõra asja ebaseadusliku valdamisega tekitatud kahju eest vastutab ebaseaduslik valdaja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 alusel. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS 53. ptk 1. jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü.
8.Nõude rahuldamise eelduseks on vaja hinnata esmalt, kas kostja poolne tegu või tegevusetus on toonud kaasa kahjuliku tagajärje, s.t kahju tekkimise hagejal. Nimetatud põhjusliku seose tuvastamiseks tuleb VÕS § 127 lg 4 alusel kontrollida, kas kostjale etteheidetava teo ärajäämise tagajärjel oleks jäänud ära kahjuliku tagajärje tekkimine hagejal ning juhul, kui ette heidetakse tegevusetust, tuleb hinnata seda, kas hageja poolt soovitud kostja tegutsemise korral oleks kahju tekkinud. Seejuures peaks kostjal lasuma kohustus teatava teo tegemiseks, mis oleks kahjuliku tagajärje ära hoidnud või selle tagajärgi
2-10-43685 leevendanud. Kuivõrd käesoleval juhul on väidetavalt kahjustatud hageja VÕS § 1045 lg 1 p 5 nimetatud õigushüve, tuleb tuvastada seos kostja teo või tegevusetuse ning hagejal varalise kahju tekkimisega. Hüvitamisele kuuluva kahju ja kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb mh arvestada VÕS § 127 ja 128 sätestatut. Võõra vara ebaseadusliku valdamise korral hüvitatakse deliktiõiguse alusel tulenevalt valduse rikkumist keelava sätte (VÕS § 1045 lg 1 p 5) kaitseeesmärgist (vt VÕS § 127 lg 2) eelkõige kaotatud kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p-d 16 ja 19 ning otsus tsiviilasjas nr 3-2-1123-05, p-d 23 ja 28). Kaotatud kasutuseelise arvestamisel võib lähtekohaks olla kasu, mida hageja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p 16).
9.Hageja soovib, et kostja hüvitaks saamata jäänud üüritulu 4 000 krooni kuus ajavahemiku 01.10.2007 kuni 01.07.2008 eest. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotuses. Saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-08, p 12). Saamata jäänud tulu suuruse kindlakstegemiseks tuleb hageja võimalikust sissetulekust maha arvata vajalikud kulutused sellise sissetuleku saamiseks (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-99 ja otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-09, p 14).
10.Kohtu hinnangul on tõendatud, et hagejal oli võimalus saada üüritulu, kui kostja ei oleks hageja valdust rikkunud. Selleks oli hageja õiguseellane sõlminud OÜ-ga BREM Kinnisvaraagentuur halduslepingu nr 48 (kd I t lk 165-166), millega volitati OÜ BREM Kinnisvaraagentuur sõlmima LK kinnistu või selle osade kohta kasutuslepinguid (kd I t lk 167). Eluruumi välja üürimiseks on korduvalt avaldatud kuulutusi kinnisvaraportaalides, mis on tõendatud kuulutuse avaldamise eest tasumiseks esitatud arvetega alates 31.05.2004 kuni 28.02.2010 (kd I t lk 168-184). Sarnaseid eluruume samas piirkonnas on üürile antud (kd I t lk 123-149). Sealhulgas on OÜ BK välja üürinud vaidlusaluse ridaelamu sektsiooni perioodil 11.07.2009 kuni 11.08.2009 üüriga 8 000 krooni kuus (kd I t lk 150-152). Kostja väited selle kohta, et vaidlusalust eluruumi ei saanud talveperioodil kasutada, on ümber lükatud eksperdiarvamusega (kd II t lk 138-156). Riiklikult tunnustatud ekspert on tutvunud vaidlusaluse eluruumiga ning tema arvamuses pole välistatud nimetatud eluruumi väljaüürimist talveperioodil. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 tulnuks kostjal oma sellesisulist väidet tõendada.
11.Eeltoodust tulenevalt on kostja oma õigusvastase käitumisega tekitanud hagejale kahju. VÕS § 1050 lg 1 tulenevalt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1050 lg 2 kohaselt käesoleva peatüki tähenduses arvestatakse isiku süü hindamisel muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. Kostja esindaja väidab, et kuna kostja oli juriidilise hariduseta, siis kostja ei pidanud teadma, et tal puudub õiguslik alus eluruumi kasutamiseks. Kohus sellise väitega ei nõustu. Asjaolu, et asja kasutamise õigusliku aluse osas oli vaidlus, et vabasta kostjat automaatselt kahju hüvitamise kohustusest. Kausaalsuse kahetasandilisuse põhimõtte järgi omab tähtsust, kas õigusrikkumine (vastutust tekitava kausaalsuse tasand) oli süüline, mitte aga see, kas
2-10-43685 kahju õigusvastane põhjustaja tahtis subjektiivselt tekitada põhjusliku seose alusel hüvitamisele kuuluvat kahju või kas ta oli selles osas hooletu (Võlaõigusseadus III. 8. ja 10. osa (§-d 619-916 ja 1005-1067). Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: Paul Varul jt. Tallinn 2009, lk 674). Hüvitamisele kuuluva kahju määramisel ei ole seega oluline, kas isiku süü seondus ka konkreetse kahjuliku tagajärje esilekutsumisega. Esitatud asjaoludel ei ole kohus tuvastanud, et objektiivsete hoolsusnormide rikkumine kostja poolt saaks olla subjektiivselt vabandatav. Seega vastutab kostja hagejale tekitatud kahju eest.
12.Järgnevalt tuleb kohtul hinnata tekkinud varalise kahju suurust. Hageja on esitanud PKT OÜ eksperthinnangu nr 1452/129H (kd I t lk 79-109, ekspertiis on määratud tsiviilasjas nr 2-03-566) ja UMK Osaühingu ekspertarvamuse nr 0316/017 (kd I t lk 110-122) ning on oma nõude suuruse arvutanud nimetatud tõendite alusel. Eeltoodud tõendite kohaselt on üürihind perioodil 01.05.2003 – 01.01.2007 ridaelamusektsiooni 11-5 osas 2 500 krooni kuus ja seisuga 30.01.2007 ridaelamu nr 10 sektsioonide 1 ja 2 osas aastaringselt 4 000 krooni kuus ning suveperioodil 6 000 krooni kuus. Kostja on esitanud AT K OÜ ekspertiisiakti nr 7540/07, mille kohaselt on ridaelamusektsiooni üüri turuväärtus perioodil 01.05.2003 kuni 31.01.2007 alates 1 149 krooni kuni 1 671 krooni (kd II t lk 14-44, ekspertiis on määratud tsiviilasjas nr 2-03-550, kd II t lk 45-47).
13.Kohtu hinnangul tuleb kahju suuruse tuvastamisel tugineda riiklikult tunnustatud eksperdi ATi eksperdiarvamusele (kd II t lk 138-156). Kohus põhjendab seda sellega, et nimetatud eksperdiarvamuses on hinnatud konkreetset eluruumi vaidlusalusel perioodil – oktoober 2007.a kuni 01.07.2008. Kuigi kohus võib poolte poolt esitatud eksperdiarvamusi hinnata eksperdiarvamustena TsMS § 293 lg 3 tulenevalt, ei kajasta need arvamused konkreetseid vaidlusaluseid asjaolusid - vaidlusalust perioodi ega eluruumi. Kui on olemas tõend, mis võtab arvesse konkreetset kahju tekitamise perioodi ja eluruumi ning haakub teiste tõenditega, siis kohtu hinnangul tuleb sellise tõendi alusel kahju suurus kindlaks määrata. Kohtu hinnangul ei saa teha järeldusi, kas pärast 2007.a oktoobrit üür nimetatud piirkonna sarnaste eluruumide puhul tõusis või langes, kuna sellise asjaolu hindamine vajab eriteadmisi.
14.Eksperdiarvamuse kohaselt on üürihind vaidlusalusel perioodil kokku 25 000 krooni (1 597.79 eurot). Nimetatud eksperdiarvamuse kohaselt on siseruumide seisukord kasutuskõlblik, kuid kaasajastamist vajav. Samuti on ekspert arvestanud hooajavälise ajaga, mil üür on 2 000 krooni kuus ning suvekuudel 7 500 krooni. Nimetatud tõend haakub hageja poolt esitatud üürilepingutes märgitud üüriga (kd I t lk 123-152), kus aastaringsel kasutamisel on samas piirkonnas sarnaste eluruumide üür alates 4 000 kroonist (kd I t lk 123-140) ning suvekuudel oluliselt kõrgem – 6 000 krooni kuni 10 000 krooni (kd I t lk 141-152). Kuigi eelpool toodud üürilepingute perioodid ei kattu täies ulatuses vaidlusaluse kahju tekitanud perioodiga, võib siiski nimetatud üürilepinguid eksperdiarvamusega koos hinnates jõuda järeldusele, et AT eksperdiarvamuses märgitud üüri saab lugeda põhjendatuks. Hageja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, millised olid hageja kulutused vaidlusalusele eluruumile – perioodil alates 2007.a oktoobrist kuni detsembrini ja 2008.a 759.11 krooni (kd I t lk 153-164). Kostja ei ole nimetatud kulutustele vastu vaielnud ega tõendanud, et kulutused olid tegelikkuses suuremad. Kostja on küll väitnud, et madal üür oli tingitud üürilepingu eripärast, kuid nimetatud väited on jäänud paljasõnalisteks ja tõendamata. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele summas (25 000 – 759.11) 24 240.89 krooni (1 549.28 eurot).
2-10-43685
15.Kostja on hagi rahuldamise korral taotlenud kohtult TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaldamist. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja on nimetatud taotlusele vastu vaielnud. Kohus, kaaludes mõlema poole huvisid ning esitatud väiteid, ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid aluse TsMS § 445 lg 1 kohaldamiseks, mistõttu tuleb kostja taotlus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub 69 % ulatuses rahuldamisele, siis hageja menetluskulud jäävad selles ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud rahuldamata jäetud osas, s.o 31 % ulatuses, hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.