Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
29.detsember 2011 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
233,82 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts IO(registrikood XXX, asukoht XXX)
AS IO hagi MB OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hageja lepinguline esindaja: Anna B (XXX) Kostja: MB osaühing (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja T N (isikukood XXX)
Kohtuistung
19.04.2011, menetlus jätkus ja otsus tehakse kirjalikus menetluses
Istungil osalesid
A. Kotljarov, T. N , kostja nõustaja A. Toome
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS IO hagi MB OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja AS IO kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse vaidlustamiseks esitatakse apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
13.10.2010 Aktsiaselts IO esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse MB osaühingult põhivõlgnevuse 3658,50 krooni ja viivise 67,95 krooni saamiseks. Võlgniku vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning avaldus anti üle Harju Maakohtu kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 20.12.2010 kohus kohustas hagejat esitama oma põhjendatud nõue hagiavalduse vormis ja tasuma täiendavalt riigilõivu. Hageja esitas hagiavalduse tähtaegselt 03.01.2011.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 233,82 eurot (3658,50 krooni), viivist 4,34 eurot (67,95 krooni) ja jätta menetluskulud, so maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 63,91 eurot (1000 krooni) kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja vahel sõlmiti 21.12.2009 määrdeainete ostu-müügileping. Kostja tellis hageja käest kaupa ning hageja andis tellitud kauba kostjale tähtaegselt üle. Kostja kohustus ette nähtud ajal tasuma hagejale arved. Hageja väljastas arve TL-002156, mille maksetähtaeg oli 21.03.2010. Arve on tasumata. Hageja korduvatele meeldetuletustele vaatamata on arve tasumata.
KOSTJA VASTUS
07.02.2011 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja nõue ei vasta poolte vahel sõlmitud kokkuleppele ega antud valdkonnas väljakujunenud tavadele. Hageja esindaja PP ja kostja esindaja T N pidasid 2009.a. augustikuust läbirääkimisi hageja poolt esindatud kaupade (määrdeained Agip) müügiks kostja poes aadressil XXX, Tallinn. Pooled jõudsid kokkuleppeni ehk müügilepinguni 2009.a. detsembris. Vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele kostja pidi tasuma hagejale alles pärast konkreetsete toodete realiseerimist lõpptarbijale. Hageja esitatud nõue ei vasta sõlmitud kokkuleppele. Arve-saateleht nr TL-002156 21.12.2009 ei kajasta poolte vahel sõlmitud kokkuleppe tegelikku sisu ning poolte tahet. Kostja ei vaidlusta, et saatelehes näidatud kaup on kostjale üle antud. Vastavalt poolte kokkuleppele ei olnud kostja kohustatud arvet tasuma arve-saatelehel märgitud kuupäeval 21.03.2010. Sellise kokkuleppe olemasolu kinnitab ka hageja käitumine: kuigi hageja müügiagentidega toimus regulaarne suhtlemine, ei nõudnud hageja arve-saatelehe nr TL-002156 tasumist enne, kui kostja 2010.a. oktoobris teatas koostöölepingu lõpetamisest. Kostja leiab, et oma käitumisega hageja kinnitab pooltevahelist kokkulepet, et kauba eest tasutakse pärast kauba realiseerimist. Kostja märgib, et kaupade eest tasumine pärast nende realiseerimist on antud valdkonnas väljakujunenud tava. Kõik analoogsed kaubad MB OÜ poes (ja teadaolevalt kõikide konkurentide juures) on analoogsetel tingimustel esindatud. Kostja poes on veel neli määrdeainete tarnijat esindatud viie kaubamärgiga, nende kõigiga on kokkuleppe tingimuseks, et müüja toob müügistendi ja tasumine toimub pärast kauba realiseerimist lõpptarbijale, täiendavalt on müüjate poolt toodud ka reklaammaterjale – plakateid, lippe, müügikampaaniate puhul reklaamkaupa jne. Ka nende ettevõtete puhul on esitatud arve, milles on näidatud konkreetne kauba eest tasumise kuupäev, kuid selle põhjuseks on raamatupidamislik eripära. Eestis kehtiva raamatupidamisseaduse järgi on keeruline anda kaupa „realiseerimiseks“, põhjuseks laoseisu väljumine kontrolli alt, müügikäibe ja käibemaksu arvestamise keerulisus, reklamatsioonidega tegelemine ja nende kajastamine raamatupidamises jooksvalt, pankrottide puhul kauba kättesaamine pankrotipesast jne. Raamatupidamisel on lihtsam teatud aja tagant teha müümata kaupadele kreeditarve ja esitada uus arve. Sama intervalli alusel kontrollitakse ja muudetakse vajadusel kaupade hinnakirja, kontrollitakse müüdud ja tasutud kaupade koguseid, vajadusel korrigeeritakse kauba nomenklatuuri, tarnitakse täiendavalt kaubad jne. Eeltoodu põhjustel on kostja koostööpartnerid regulaarselt arveid pikendanud ja krediteerinud. Kostja ei ole hagejalt kaupa tellinud, vaid hageja ise otsustas, milliseid kaubaartikleid soovib kostja kaupluses müüa. Kostja ei ole määrdeainete kauplus, vaid spetsialiseerunud MB müümisele, määrdeainete kaupluses eksponeerimine ja müümine on määrdeainete maaletoojate huvi.
Kostja leiab, et hageja rikkus lepingut, sest korduvatele nõudmistele vaatamata ei toonud kaupade müümiseks tarvilikku lisavahendit (stendi). Müügistendid omavad lisaks ladustamisele ka reklaami ja mainekujundamise aspekte. Erinevatel tootjatel on erinevate mõõtudega pakendid, kaupluse pind on piiratud ning määrdeainete puhul on alati konkreetne arv kaubamärke, mida kaupluses esindada saab ja on mõistlik esindada. Erinevaid kaubamärke on palju ning nende maaletoojad huvitatud olemast oma kauba ja stendidega esindatud võimalikult paljudes kauplustes. Piiratud pinna ja rohketest pakkujate tõttu ongi välja kujunenud kauba realisatsiooni andmine. Kuna hageja rikkus kokkulepet ja käitus ebakorrektselt, lõpetas hageja müügilepingu vastavalt kokkuleppele. Kostja käitumine nii lepingu kehtivuse ajal kui pärast lepingu lõpetamist (rahalise võlgnevuse tasumine, realiseerimata kaupade pakendamine kasti ning hagejale palve esitamine tulla oma kaubale järgi) on vastavuses kehtiva tava ja kokkuleppega. Hageja käitumine ei järgi kokkulepet, kehtivat tava, hea usu põhimõtet ega ole ka mõistlik. Tegemist ei ole kergesti ja kiirelt rikneva kaubaga ning hagejal on võimalik seda müüa teiste müügikanalite kaudu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
2.Pooled ei vaidle selle üle, et 21.12.2009 arve-saatelehel nr TL-002156 näidatud kaup on kostjale üle antud, sellest kaubast on osa realiseerimata ning arvel näidatud kauba maksumusest on 233,82 eurot hagejale tasumata. Pooled vaidlevad selle üle, milline oli pooltevahelise kokkuleppe tegelik sisu ning kas poolte vahel oli arve-saatelehel näidatust erinev kokkulepe kauba eest tasumise osas.
3.Pooled on nendevahelist võlasuhet nimetanud müügilepinguks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt on ostu-müügilepingust tulenevaks müüja põhikohustuseks anda ostetud asi ostjale üle ja teha võimalikuks omandiõiguse üleminek ostjale, ostja põhikohustuseks on tasuda ostuhind rahas ja võtta asi vastu. Kostja poolt kirjeldatud pooltevaheline väidetav kokkulepe, mille kohaselt kostja vahendas hageja toodete müüki lõpptarbijale, väljamüügihinna kirjutas ette hageja ning kostja sai kauba müümise eest tasuks kauba sisseostu- ja väljamüügihindade vahe, viitab võimalikule agendilepingule või komisjonilepingule. Tulenevalt VÕS § 670 lg-st 1 eeldab agendileping lõpptarbijatele kauba müümist hageja nimel. Kostja ei ole esile toonud, et müüs kaupa hageja nimel, mistõttu ei ole pooltevaheline leping õiguslikult kvalifitseeritav agendilepinguna. Järgnevalt kohus analüüsib, kas pooltevaheline õigussuhe võib olla kvalifitseeritav komisjonilepinguna. VÕS § 692 lg 1 kohaselt komisjonilepinguga kohustub üks isik (komisjonär) teise isiku (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu).
4.Kostja kirjalikust vastusest ja 26.04.2011 esitatud täiendavatest kirjalikest selgitustest nähtuvalt vormistati pooltevaheline tehing müügitehinguna raamatupidamise kergendamiseks. Kostja väidetel raamatupidamislikult on keeruline anda kaupa nn „realisatsiooni“, põhjuseks laoseisu väljumine kontrolli alt, müügikäibe ja käibemaksu arvestamise keerulisus, reklamatsioonidega tegelemine ja nende kajastamine raamatupidamises jooksvalt, pankrottide puhul kauba kättesaamine pankrotipesast jne. Raamatupidamisel on lihtsam teatud aja tagant teha müümata kaupadele kreeditarve ja esitada uus arve. Kostja väidete õigsuse korral on ostumüügitehing näilik tehing.
5.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 kohaselt näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näilik tehing on tühine. Kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut (TsÜS § 89 lg 3). Seega pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimiseks tuleb esmalt hinnata poolte tegelikku ühist tahet lepingu sõlmimisel ja anda hinnang müügilepingu näilikkusele.
6.VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda teadis (lg 3). Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (lg 4). Tulenevalt VÕS § 29 lg-st 5 tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki; vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; tavasid ja pooltevahelist praktikat.
7.21.12.2009 arve-saatelehel nr TL-002156 on märgitud üleantud kauba nimetused, hind, tasumise kuupäev 21.03.2010 ja viivisemäär. Kostja esindaja T. N oma allkirjaga on kinnitanud kauba kättesaamist. Arve-saatelehel on täitmata arve väljastamise aluse koht ning ka muude tõenditega ei ole tõendatud hageja väide, et kostja tellis selle kauba. Hageja esindaja kohtuistungil kinnitas, te pooltel puudub kokkulepe viivismäära osas, kuigi arve-saatelehel on märgitud viivisemäär 0,05 %. Seega ei tõenda kohtu hinnangul ka arvele tasumise tähtaja märkimine iseenesest poolte kokkulepet, et kostja tasub kauba eest arvel näidatud tähtpäevaks. Lisaks kauba eest tasumise kohustus ei välista võlasuhte käsitamist komisjonina, kuna VÕS § 692 lg-st 2 ja § 626 lg 1 alusel on kostja komisjonärina kohustatud kauba eest saadu hagejale välja andma ning võib seda teha ka ettemaksuna.
8.Kohtu hinnangul on asjas tõendamist leidnud, et poolte vahel oli kauba eest tasumise osas arvel näidatust erinev kokkulepe, selle kohaselt kostjal tekkis kohustus tasuda hagejale arvel näidatud hind kauba lõpptarbijale müümise järel ning müümata kauba võis hageja tagasi võtta. T. N i 11.10.2010 kell 4:54 PM hagejale saadetud e-kirjast nähtuvalt on kostja pooltevahelist suhet algusest peale sellisena mõistnud. Komisjonilepingu tunnustele vastava kokkuleppe olemasolu kinnitab poolte käitumine nii enne kui pärast kauba üleandmist ning arve tasumise tähtaja saabumist. Arve-saatelehel on arve väljastamise aluse koht jäetud tühjaks, millest järeldub, et hageja väidetud kostja tellimust tegelikult ei olnud. Veenev on kostja selgitus, et hageja ise oli huvitatud oma kauba eksponeerimisest ja müümisest kostja kaupluses ning kostjaga kokkuleppele jõudmise järel hageja tõi kostjale oma valiku kaubast. Hageja väitis, et ta võinuks müüa vaidlusalust kaupa oma klientidele ka oma laost ning hagejal ei olnud huvi ega vajadust hoida oma kaupa realisatsioonis kostja juures. Avalikus kaupluses on ostjate ring ilmselt oluliselt laiem kui kostja laos ning ei piirdu ainult hageja enda klientidega, sellega on mõistlikult põhjendatav hageja huvi kauba realisatsiooni andmiseks ning hageja eelnimetatud väide ei välista komisjonilepingu olemasolu poolte vahel.
9.Kostja väiteid tõendab P. P kirjalik seletus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 5 alusel kohus käsitab P. P kirjalikku seletust (samuti hageja esitatud hageja töötajate kirjalikke seletusi ning poolte kohtuistungil antud selgitusi) asjas tõenditena. P. P kinnitab, et töötas 2009.a. sügisel hageja juures müügijuhina, 2009 sügistalvel P. P pidas hageja nimel
kostjaga läbirääkimisi määrdeainete müügilepinguga seoses ning 2009 detsembris sõlmis kostjaga määrdeainete müügikokkuleppe. P. P sõnul oli müügilepingu sisuks hageja poolt maale toodava Agip määrdeainete sortimendi jaemüük kostja poe kaudu. Seega ka hageja mõistis pooltevahelist kokkulepet samamoodi kostjaga, so komisjonilepingu tunnustele vastava võlasuhtena.
10.Kostja tõlgendus pooltevahelise kokkuleppe sisu kohta on veenev, kooskõlas asjas kogutud tõenditega ning poolte tegeliku käitumisega nii enne kui pärast lepingu sõlmimist. P. P seletuses nimetatud läbirääkimiste pidamine olnuks mõttetu, kui eesmärgiks olnud pelgalt arvel-saatelehel näidatud määrdeainete ostu-müügitehingu sõlmimine poolte vahel, nagu väidab hageja. Võttes arvesse kauba suhteliselt väikest kogust ja hinda, tõendab vajadus pidada läbirääkimisi kohtu hinnangul pigem poolte tegelikku ühist eesmärki sõlmida komisjonilepingu tunnustele vastav tehing, mille majanduslikuks sisuks oli hageja poolt maale toodavate määrdeainete jaemüügi korraldamine kostja kaupluses, mitte määrdeainete müük kostjale. Kokkuleppe, et kostja tasub hagejale kauba eest pärast kauba tegelikku realiseerimist, olemasolule viitab ka arve-saatelehel näidatud tasumise suhteliselt pikk tähtaeg ning hageja käitumine pärast arvel märgitud tasumise tähtpäeva saabumist. Kostjale üle antud kauba kogus (58 kanistrit) ja arve summa 6606,90 krooni ei ole nii suured, et kauba kostjale müügi korral oleks mõistlikult põhjendatud arve tasumise tähtpäeva määramine kauba väljastamisest arvates kolm kuud hiljemaks. Kohtu hinnangul võib pikemast maksetähtajast samuti järeldada poolte kokkulepet kauba realisatsiooni (komisjonimüüki) andmise kohta: eelduslikult on ca 60 kanistrit võimalik lõpptarbijale müüa kolme kuu jooksul. Hageja nõudis arve tasumist esmakordselt 11.10.2010 e-kirjaga. Kostja on vaidlusaluse kauba eest tasumiseks teinud osalisi makseid 18.05.2010 ja 11.10.2011. Maikuu makse ajaks oli maksetähtaeg rohkem kui kuu võrra ületatud, kostja osaliste maksete laekumine tuli hageja raamatupidamises kajastada ning seejuures pidi selgeks saama ka arve tasumise väidetava tähtaja ületamine. Seetõttu ei ole usutavad hageja väited selle kohta, et hageja töötajatel jäi kostja võlgnevus lihtsalt kahe silma vahele ning sellepärast võla tasumist varem ei nõutud. Arve tasumise nõude esitamata jätmine tõendab kaudselt samuti seda, et pooltel oli teistsugune kokkulepe, kui arve kajastab. Lisaks hageja esindaja kohtuistungil seletas, et firmas on olukord muutunud ning praegusel ajal töötatakse klientidega ainult ostu-müügilepingute alusel. Sellest järeldub, et varem oli hagejal klientidega ka teistsuguseid kokkuleppeid ning pooltevaheline vaidlusalune leping on ka hageja arvates mingi muu, kui ostu-müügileping. Hageja esindaja seletas samuti, et töötab hageja juures alles 2010.a. augustist ning ei ole firma varasemast poliitikast teadlik, kostjaga kohtumistel kostja andis selgitusi arve tasumise asjaolude kohta, kuid võla tasumise osas kokkuleppele ei saadud. Hageja ja kostja vahel kostja poolt väidetud kokkuleppe puudumist ei tõenda asjaolu, et kokkulepet ei ole vormistatud kirjalikult. VÕS § 11 lg 1 võimaldab lepingu sõlmida mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud kohustuslikku vormi. VÕS § 692 ei kehtesta komisjonilepingule kohustuslikku vorminõuet. Samuti ei ole pooled kokku leppinud lepingu kohustuslikus vormis. Kohustuslikku vorminõuet ei ole ka vallasasja müügilepingul. Hageja töötajate kirjalikest seletustest nähtuv asjaolu, et P. P hageja juurest töölt lahkudes ei andnud üle kostjaga sõlmitud lepinguid ega teatanud kostjaga sõlmitud suulistest kokkulepetest, on hageja ja tema endise töötaja vahelise sisesuhte küsimus ega tõenda kostja väidetud suulise kokkuleppe puudumist. Hageja kui juriidiline isik tegutseb füüsiliste isikute kaudu. Hageja ei ole esile toonud, et müügijuhil P. P l ei olnud kauba müügi korraldamiseks hageja nimel kokkulepete sõlmimise õigust. Hageja nimel seaduslikult sõlmitud suulised kokkulepped, kui selliste kokkulepete olemasolu on tõendatud, kehtivad ja neid tuleb täita sõltumata sellest, kas hageja uued esindajad suulisi kokkuleppeid tunnistavad või mitte.
11.VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte
olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kostja on kohtule esitatud tõenditega põhistanud, et samadel tingimustel – kaup antakse üle arvega, kus peale märgitud lõplik tasumise kuupäev, tegelikult kauba eest tasutakse peale realisatsiooni ning koostöö lõppedes viiakse allesjäänud kaup ja stendid minema ning esitatakse kreeditarve – müüs ta 2009 - 2010 ka teiste määrdeainete tarnijate (AS R , OÜ C , AS B , AS M ) tooteid. P. P kostjale 26.04.2011 kell 14:19 saadetud e-kirjas kinnitab, et tema ajal oli ka hagejal mitmete teiste klientidega kokkulepe, et makstakse pärast kauba realisatsiooni. Eeltoodust järeldub, et kauba eest tasumine pärast selle müüki lõpptarbijale (sisuliselt komisjonimüük) on määrdeainete müügiturul levinud praktika ning hageja poolt kostjaga vastavate kokkulepete eitamine ei ole mõistlik ega kooskõlas hea usu põhimõttega. Seega ka poolte majandustegevusega samal tegevusalal on levinud tava korraldada toodete müüki teise ettevõtja juures komisjonilepingu alusel.
12.Eeltoodu alusel kohus leiab, et poolte vahel arve väljastamisega ostu-müügilepinguna vormistatud tehing on näiliku tehinguna tühine ning tegelikult vastas pooltevaheline õigussuhe komisjonilepingule: kostja müüs hagejale kuuluvat kaupa hageja jaoks, hageja ülesandel ja tingimustel, kuid enda nimel. Kuna pooled on kokku leppinud eseme edasimüümises hageja määratud tingimustel, on tegemist komisjonilepinguga, kuigi hageja ja kostja õigused on sarnased müügilepingu poolte põhikohustustega. Müügikomisjoni korral sõlmib komisjonär (kostja) komisjonilepingu täitmiseks kolmanda isikuga müügilepingu. Üldjuhul on komisjonäri ülesandeks ka müügilepingu täitmine, so komisjonieseme käsutamine ja ostuhinna vastuvõtmine. Vastavalt TsÜS § 89 lg-le 3 kohaldub pooltevahelisele lepingulisele suhtele komisjonilepingu regulatsioon.
13.Müügikomisjoni puhul ei saa komisjonär müüdava eseme omanikuks, vaid eseme omanikuks jääb komitent (hageja) ja komisjonär saab üksnes eseme valduse. Komisjonieseme ülekandmine komisjonärile ei ole välistatud, kuid omandi üleminekus lepitakse tavaliselt kokku siis, kui komisjonär teeb komitendile ettemakse tulevikus saadava ostuhinna eest. Käesolevas asjas ei ole kostja hagejale ettemaksu teinud ning tõendatud ei ole ka poolte vahel kokkuleppe sõlmimine määrdeainete omandiõiguse kostjale ülemineku kohta. Seega kuuluvad kostjale üle antud ja müümata määrdeained jätkuvalt hagejale.
14.Kostja väidetel hakkas hageja arve tasumist nõudma pärast seda, kui kostja teatas hagejale koostöökokkuleppe lõpetamisest. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et lepinguline suhe poolte vahel on lõppenud. VÕS § 630 lg 1 kohaselt võib kumbki pool tähtajatu komisjonilepingu kuni täitmiseni igal ajal üles öelda. Käesolevas asjas puudub VÕS § 630 lg-st 2 tulenev lepingu ülesütlemise piirang kostja kui käsunditäitja/komisjonäri jaoks, sest hagejal on võimalik kasutada määrdeainete müümiseks teisi müügikanaleid. VÕS § 195 lg 5 kohaselt peavad pooled lepingu ülesütlemise korral lepingu alusel saadu tagastama. Samuti tuleneb VÕS § 692 lg-st 2 ja § 626 lg-st 1 kostja kohustus müümata määrdeained hagejale tagastada. Kuna hagejal on õigus müümata kaup tagasi saada, ei ole hagejal alust nõuda kostjalt selle kauba hinna tasumist. Samuti ei ole hageja nõue käsitatav kauba tagastamise asemel selle väärtuse või väärtuse vähenemise hüvitamise nõudena VÕS § 189 lg-te 2 ja 3 alusel. Kostja on juba 11.10.2010 ekirjas hagejale teatanud, et müümata määrdeained ootavad tagastamist. Hageja on põhjendamatult ja vastuolus hea usu põhimõttega keeldunud müümata kauba tagasivõtmisest. Hageja kahtlused, et kaup ei ole tagasivõtmiseks piisavalt heas seisukorras, on paljasõnalised ja põhjendamatud. Kostja on kohtule esitatud fotodega põhistanud, et kauba pakend on jätkuvalt kaubandusliku välimusega, kohtul ei ole alust kahtlustada, et pakendeid on avatud ning pakendi sisu rikutud või vähenenud. Tegemist ei ole kergesti ja kiiresti rikneva kaubaga. Hagejal oli juba 2010.a. oktoobris, enne 13.10.2010 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist, võimalik kauba korrasolekus veenduda.
15.Kuna hagi kauba ostuhinna tasumise nõude osas ei ole põhjendatud, on põhjendamatu ka viivise nõue. Eeltoodu alusel kohus jätab hagi rahuldamata.
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostja esindaja T. N teatas kohtule, et kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole. Seetõttu kohus ei määra otsuse kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.