Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE

Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid 17.06.2008 xxxxxxxxxxxxx AS ja T. xxx järelmaksu müügilepingu nr xxx/xxxxxx. Lepingu kohaselt müüs müüja kostjale kauba ning kostja kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma X AS-le (endise ärinimega AS xxxxxxxxxxxxxxxxxxx) kui faktoorile. Lepingu üldtingimuste punktide 4.1. ja 4.5. kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hagejale makseid ning hagejal oli õigus nõuda kostjalt maksete täielikku ja tähtaegset tasumist. Lepingu kohaselt oli maksete tasumise tähtpäev iga kuu 15. kuupäeval ja viimase makse tähtpäev 15.06.2011. Intressimäär oli 19,9% aastas. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 26.10.2009 kostjale kirjaliku teatise, milles teavitas kostjat lepingust tulenevatest võlgnevustest. Hageja teatas kostjale saadetud kirjas, et kui kostja ei tasu võlgnevusi täiendava tähtaja jooksul, ütleb hageja lepingu üles. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja võlgnevust hagejale tasunud. Hageja nõue on kokku 831,06 eurot, millest põhisumma võlgnevus 688,86 eurot, intress 43,19 eurot, tähitud teatise saatmise kulu 3,20 eurot ja viivis põhisummalt 95,81 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

15.09.2011.a esitas kostja vastuväite, millest nähtuvalt palub võlgnevuse korraldada kuidagi teisiti, kuna puudub võimalus võlgnevuse tasumiseks. Kostja selgitab, et tema töötasu on 139 eurot kalendrikuus ning ülalpidamisel laps.

MENETLUSE KÄIK

14.12.2011.a edastas Tartu Maakohtu Valga kohtumaja menetlusosalistele teate, milles selgitas, et juhindudes TsMS § 405 lg 1 lahendab kohus tsiviilasja seda kohtuistungil arutamata ja andis pooltele tähtaja kuni 21.12.2011.a, mille jooksul oli antud tsiviilasjas veel võimalik esitada avaldusi ja dokumente. Samas teatas kohus, et kohtuotsus antud tsiviilasjas tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kantselei kaudu (asukoht : Vabaduse 10, Valga linn) 29.12.2011.a. kell 13.00.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, hinnanud asjas kogutud tõendeid ja tuvastanud asjaolusid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud, piisavalt tõendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus on otsust tehes uurinud ja hinnanud järgmisi tõendeid: xxx järelmaksu müügileping nr xxx/xxxxxx koos maksegraafiku- ja üldtingimustega (tl 22-24); kostjale saadetud teatis (tl 25); teatis nõude arvestuse kohta (tl 26); tõend makstud tasude kohta (tl 42); koondpalgateatis 2011.a (tl 43). Kohtu hinnangul on esitatud hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kostja kohustused hageja ees tulenevad xxx järelmaksu müügilepingust. Vastav leping on hageja poolt esitatud, samuti on esitatud võlgnevuse arvestus ja lepingu ennetähtaegse ülesütlemise teade. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. Võlgnik rikkus lepingut, jättes graafikujärgsed järelmaksed tähtaegselt tasumata. Kostja ja müüja vahel sõlmitud ostu-müügilepingule kuuluvad kohaldamisele VÕS § 208 lg 1 jj sätted. Kuivõrd kostja on saanud kauba eest tasumiseks krediiti, kuuluvad kohaldamisele ka krediidilepingu sätted vastavalt VÕS § 401 jj. Kuivõrd hageja valitseb ostu-müügilepingust tulenevat nõuet kui faktoor, siis hageja ja müüja suhetele kohaldatakse faktooringlepingu sätteid vastavalt VÕS § 256 jj. Vastavalt VÕS § 208 lg 1 kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt VÕS § 401 lg 1 krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt võlaõigusseaduse VÕS § 256 kohustub faktooringulepinguga üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Hageja on lepingu ülesütlemisteate kostjale väljastanud 26.10.2009.a (tl 25). Ülesütlemise tagajärjed sätestab VÕS § 195 lg 2. Vastavalt VÕS § 195 lg 2 kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kohtule nähtuvalt on hageja VÕS § 416 ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi võlgniku poolt kohustuste rikkumisel lepingu ülesütlemisel järginud. Järelmaksuga müügilepingu ülesütlemise korral eeldatakse, et lõppevad pooltevahelised krediidisuhted, püsima jääb aga ostja kohustus tasuda koheselt ostuhind ning ostja õigus saada eseme omanikuks, kui ostja ei ole varem omanikuks saanud. Käesoleval juhul reguleeris omandiõiguse üleminekut lepingu p 4.2. Vastavalt lepingu p 4.2 peale maksete täielikku tasumist läheb kauba omandiõigus üle ostjale /---/. Eeltoodut täiendab lepingu p 4.7 , mis sätestab, et ostja kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 päeva jooksul pärast vastavasisulise teate saamist, tasuma kõik lepingjärgsed tasumata kuumaksed ja jääkmaksumuse /---/. Hageja nõuab võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist (tähitud teatise saatmise kulu 3,20 euro). VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kohus on seisukohal, et antud juhul kohustub kostja kahju hüvitama, sest asjaolu, millel tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivisintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema viivisintressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib viivisintressi nõuda lepingus sätestatud suuruses. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjatelt alates hagi esitamise päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivise protsendina põhinõudelt (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 688,86 eurot). Kohus on seisukohal, et hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista põhisumma võlgnevus 688,86 eurot, intress 43,19 eurot, tähitud teatise saatmise kulu 3,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 95,81 eurot ning alates hagi esitamise päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivis protsendina põhinõudelt (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 688,86 eurot).

15.09.2011.a kostja selgitustest nähtuvalt puudub tal võimalus võlgnevuse tasumiseks, tema töötasu on 139 eurot kalendrikuus ( tl 42-43) ning ülalpidamisel laps. Kohus nõustub hagejaga, et kostja esitatud selgitused ei ole käsitletavad sisuliste vastuväidetena hagis esitatud nõuetele. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maksekäsu kiirmenetluses kandis hageja kulusid seoses riigilõivu tasumisega summas 47,93 eurot. Hagiavalduse esitamisel maksis hageja täiendava riigilõivu tasumisel kulusid summas 143,80 eurot. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt kokku summas 191,73 euro väljamõistmist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS §162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda.

Annemarie Gerassimov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.