ABC MOTORS AS hagi Osaühing Nordam Holding vastu võla ja viivise nõudes 494.80 eurot (7742 krooni)
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungil osales: Hageja ABC MOTORS AS (reg kood 10844561, Paldiski mnt 251A Laabi küla Harku vald Harju mk) lepinguline esindaja adv Eve Grass Kohtuistungil ei osalenud kostja Osaühing Nordam Holding (reg kood 11297612, Torni 1-71 Kuressaare, juhatuse liige Jaan Trump) 29.november 2011.a.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt Nordam Holding ABC MOTORS AS kasuks töövõtu tasu 7742 krooni (494.80 €) ja viivis 8500.75 krooni (543.30 €). Kohtukulude jaotus
1.Välja mõista hageja ABC MOTORS AS-lt Eesti Vabariigi kasuks hagi esitamisel vähem tasutud riigilõiv summas 200 krooni so 12.78 €.
Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE
1.ABC MOTORS AS esitas 4.02.2010.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 15947,55 krooni saamiseks. Kohus tegi 8.02.2010 võlgnikule
2-10-5571 makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 25.02.2010. Võlgnik Osaühing Nordam Holding esitas 8.03.2010 nõudele vastuväite. 22.03.2010.a. määrusega lõpetas Pärnu Maakohus ABC MOTORS AS maksekäsu kiirmenetluse Osaühing Nordam Holding vastu 15947,55 krooni nõudes ja andis asja üle Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.3.05.2011.a. esitas ABC MOTORS AS maakohtule hagi OÜ Nordam Holding vastu võla 7742 krooni ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ABC MOTORS AS (edaspidi: hageja) sai perioodil 18. aprill – 18. juuni 2008 Nordam Holding OÜ- lt (edaspidi: kostja) erinevaid tellimusi. Tellimuste põhjal teostas hageja kostja poolt esindusse toodud autole Renault Traffic registrinumbriga 733 AVM mitmeid hooldus- ja remonttööde teenuseid, millest kostja poolt käesoleva hetkeni on tasumata arve nr 83-2593. Tellimused esitati 18. aprill, 24. aprill ja 18. juunil 2008.a (kuigi juunis esitatud tellimused kostja tühistas). Kostja esindaja, juhatuse liige Jaan Trump isikukoodiga 35905305231 (äriregistri B-kaart, Lisa 1) hagejalt tööde tellimist eitab. Tähelepanuväärne on aga tõik, et hageja poolt registreeritud töötellimuste puhul on alati märgitud tellija kontaktnumbriks telefoninumber 51 31020, mille omanikuks on Jaan Trump. Esimese tellimuse puhul väljastas hageja kostjale teostatud hooldustöö sõidukile arve 832463, mille kostja aktsepteeris ja koheselt ka auto kättesaamisel tasus. Arvele andis allkirja vastuvõtja Jaan Trump isiklikult kohapeal (Lisa 2). Edasi jätkas kostja töötellimuste esitamist. Järgnes 24. aprillil 2008.a kostja poolt tehtud tellimus nr 83-2878, mis hõlmas generaatori vahetust. Töö teostati hageja poolt, kostja tuli sõidukile järgi, talle väljastati arve nr 83-2593, kus oli märgitud töö sisu ja arve tasumise tingimused ning ühtlasi ka Jaan Trump ́i allkiri (Lisa 3). Ometi märgib kostja oma kirjades hagejale, et põhjuseks, miks kostja ei aktsepteeri arvet nr 83-2593 on asjaolu, et ta pole tellinud generaatori vahetust ja pole ka sõidukiga kuupäeval 25.04.2008 ABC Motorsis käinud. Allkiri arvel aga tõestab midagi muud. Nimelt väljastati arve 25.04.2008 peale nimetatud tööde teostamist hageja poolt ja kostja on oma allkirja andnud kostja eksemplarile, tunnistamaks arve õigsust ja antud kuupäeval kostja juures viibimist. Kolmanda tööna tellis kostja hagejalt 18.06.2008.a. salongi ventilaatori vahetuse, kuid töö jäi hageja poolt teostamata, kuna klient ei ilmunud kohale ning varuosa tellimus tühistati. Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlaõigussuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja ei tasunud teostatud tööde eest, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi hageja ees. VÕS §-st 101 lg 1 p 6 tuleneb, et juhul kui võlgnik on rahalise kohustusega täitmisega viivitanud, on võlausaldajal õigus küsida viivist. Kostja poolt allkirjaga tunnistatud arvel 83-2593 on maksetähtajaks märgitud 02.05.2008.a ja viiviseks 0,15% päevas. Avalduse esitamise hetkeks on kostja ületanud arve tasumise tähtaega 732 päeva ja seega on viivist kogunenud 8500, 75 Eesti krooni ( lisa 10). Hageja on seisukohal, et võlasuhte olemasolu on käesolevas hagiavalduses esitatud dokumentidega tõendatud ja kostja poolne teostatud remont- ja hooldustööde eest tasumisest kõrvalehoidmine on pahatahtlik. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole telefoni kui ka posti teel meeldetuletustega arve tasuda, kuid kostja on üleolevalt vastanud (lisa 4). Hageja on saatnud kostjale saldoteatised tasumata 7742 Eesti krooni kohta 04.02.2009 ja 10.12.2009.a. (lisa 5 ja 6). Saltoteatistega paluti Nordam Holding OÜ-l kontrollida ja kinnitada saldo õigsust või esitada erinevus arveldustes. Ühtlasi palus hageja saldoteatiste mitteaktsepteerimisel vastata, kuid vastust ei tulnud. Kuna lepingust tulenevate nõuete tasumine läbirääkimiste teel ebaõnnestus ja esitas hageja 04.02.2010 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Nordam Holding OÜ vastu põhivõla 7742 krooni ja viivise väljamõistmiseks. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsÜS § 34 lg 1, VÕS § 100, 101 lg 6 ja TsMS §-st 3 lg 1, 363 lg 1 p 4, 407 lg 1 palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 7742 krooni ja viivis 8500,75
2-10-5571 krooni ning menetluskulud jätta kostja kanda.
3.18.10.2010.a. esitatud hagiavalduse täienduses märgib hageja järgmist. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. 24.04.2008 esitas kostja hagejale tellimuse remonttööde teostamiseks sõidukile Renault Trafic 733 AVM. Hageja registreeris tellimuse ja koostas töötellimuse nr 83-2878 (Lisa 1) ning kostja andis hagejale remonttööde teostamiseks sõiduki samal päeval üle. Seega kostja poolt tellimuse esitamisel ja hageja poolt selle täitmiseks võtmisel sõlmiti poolte vahel suuline töövõtuleping, millega hageja kohustus teostama autole Renault Trafic 733 AVM remonttöid ning kostja kohustus maksma teostatud tööde eest tasu. Kostja vaidleb nõudele vastu põhjusel, et tema ei ole sõiduki Renault Trafic 733 AVM omanik. VÕS § 635 lg 1 kohaselt tekib tasu maksmise kohustus tellijal, kelleks oli kostja, mitte asja, antud juhul siis sõiduki, omanikul. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Pooled ei olnud kokku leppinud, et teostatud remonttööd oleks tulnud üle anda aktiga. Kostjale anti sõiduk koos võtmetega üle 25.04.2008.a ning samas esitati kostjale ka hageja poolt koostatud arve, mille kostja sõiduki vastuvõtmisel allkirjastas (hagiavalduse lisa nr 2). Järelikult on kostja hageja poolt teostatud tööd 25.04.2008.a vastu võtnud. VÕS § 637 lg-e 4 kohaselt kui töö vastuvõtmine on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kostja on töö vastu võtnud 25.04.2008.a. Seega vastavalt VÕS § 637 lg-le 4 kohustus kostja tasuma teostatud töö eest hagejale pärast arve esitamist arvel märgitud tähtajaks s.o 02.05.2008.a. Kostja ei ole töövõtupingust tulenevat tasu maksmise kohustust nõuetekohaselt täitnud, s.t kostja on lepingut rikkunud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 alusel võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik on raha maksmise kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. Võlg on muutunud sissenõutavaks, kuid kostja ei ole tasu maksmise kohustust täitnud. Paljasõnalised ja tõendamata on kostja vastuväited arve tasumise kohta OÜ Gistros poolt. Kostja teostatud töö lepingutingimustele mittevastavusest teatanud ei ole, kostja ei ole esitanud pretensioone töö kvaliteedi, remondi mahu ega aja kohta. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja oma nõude juurde ja palub kohtul VÕS § 108 lg 1, § 635 lg 1 ja § 637 lg 4 alusel hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista töövõtu tasu summas 7742 krooni. Kostja on kohustust rikkunud ja rahalise kohustuse täitmisega viivitanud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja ei ole maksekohustust arvel toodud tähtajaks täitnud, on hageja õigustatud esitama viivisenõude arvel näidatud viivise määras 0,15% päevas. Viivise arvestus on hageja poolt kohtule esitatud hagiavalduse lisana (hagiavalduse lisa nr 10). Eeltoodust tulenevalt jääb hageja ka hagiavalduses esitatud viivise nõude juurde ja palub kohtul VÕS § 113 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summas 8500.75 krooni. Menetluskulud palub hageja TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt /t.l. 45-46/ Auto Renault Traffic 733AVM pole kunagi kuulunud ei omandiõiguse ega liisinglepingu alusel Nordam Holding OÜ-le. Hagis käsitletaval ajal kuulus antud auto Sampo Liising AS-le ja autot kasutas kasutusrendi lepingu alusel OÜ Gistros. Märtsis-aprillis 2008.a. tegi Gistros OÜ
2-10-5571 tellimusvedusid kõnesoleva Renault'iga Nordam Holding OÜ-le. 18.04.2008.a. kui teostati ABC Motorsis 60 000 km hooldust, siis tasuti hooldustööde eest Nordam Holding OÜ pangakaartiga. See toimus vastavalt OÜ Gistros ja Nordam Holding vahelisele tasaarveldus kokkuleppele. ABC Motors AS-is kehtis kord, et kui ei ole tegemist lepingulise kliendiga, siis autot ei väljastata enne kui arve tehtud tööde eest on tasutud. Kuna OÜ Gistros esindajal puudus tol hetkel sularaha või kaardimakse võimalus, siis tasus tehtud tööde eest Nordam Holding OÜ kaardimakse alusel arve nr.83-2463. Antud arve on hageja poolt esitatud kohtule lisana 1 ning sealt loeb välja nagu ka teiste hageja poolt esitatud arvetest, et vaatamata makseviisile on arvele kirjutatud alati makse tähtaeg kahe nädala ulatuses. Aprillis 2009.a. helistas kostjale Ave Uusalu ABC Motors AS-st ja väitis et Nordam Holding OÜ-1 on maksmata arve 83-2593 aprillist 2008.a. Kuna Nordam Holding OÜ-1 pole kunagi nõutud arvega pistmist olnud ja möödas oli arve esitamisest juba terve aasta, siis jäi see nõue kostjale arusaamatuks ja seda selgitati ka Uusalu’le, samas imestades, et kuidas võib üks nõue nii kaua varjul olla ilma et raamatupidamine laekumata summat ei märka. Uusalu väitis, et ta on ABC Motorsis uus töötaja ja tahab nüüd väga segase raamatupidamisega ettevõttesse korda luua. Oma esimeses e-kirjas (hageja lisa 4,leht 4) ta viisakalt soovib, et kostja aitaks teda leidmaks dokumenti, mis on väidetavalt hageja raamatupidamises kadunud. Kostja raamatupidamises ei saagi olla seda maksedokumenti, sest hilisemal vestlusel OÜ Gistros juhiga selgus, et OÜ Gistros oli tasunud arve 83-2593 sularahas enne auto kättesaamist 25.04.2009.a. Autot poleks enne tasumist väljastatud. Kas sularahatšekk või sularaha on hagejal alles või on nii ühe või mõlemad keegi pahatahtlikult kõrvaldanud või on raskes majanduslikus olukorras hagejal uus äriplaan, ühe teenuse eest mitu korda raha kasseerida - see on kõik oletuslik, aga juhtum sellises väljapressimises kahetsusväärne. Samuti väidab kostja, et saldoteatis (hageja lisa 5) ei ole tõene, sest Nordam Holding OÜ ei ole seda kunagi saanud mitte ühegi kanali kaudu. Pealegi on küsitav, miks peaks saldoteatise saatma veebruaris, kui ettevõtte majandusaasta lõpeb 31.12. küll aga oli kummaline saada saldoteatist detsembris 2009.a.mil tekkis saldo kahe ettevõtte vahel ei millestki. Kostja lisab, et /t.l. 75/ et ei vaidlusta võimalikku hageja poolt teostatud remonttöid autole Renault Trafic 733AVM 24.04.2008.a, kuid ei tunnista antud asjas seost Nordam Holding OÜ-ga. Hageja on loonud kostjale kunstlikult kohustuse, mida kostja oma tegevuse või tegevusetusega pole kunagi põhjustanud ja antud asjas teostatud remonttöödele pole kostja kunagi tahet avaldanud. Hageja niinimetatud tõendites on alust sügavalt kahelda ja neid võib pidada fabritseerituteks, sest need on tagantjärele loodud. Kostja toonitab, et Nordam Holding OÜ ei ole 24.04.2008 ühtegi töötellimust esitanud. Kohtuvälise vaidluse ajal saatis hageja ABC Motors AS blanketil kostjale nõude tõestuseks oletatava töötellimuse, millel puudusid allkirjad ja mida võis tõlgendada kui soovi luua tõendeid tagantjärele. Kohtule esitas kostja sama dokumendi skaneeritud koopia allkirjastatult. Selle tõestuseks lisab kostja kohtule hageja poolt saadetud Töötellimuse 83-2878. Arvestades eeltoodud leiab kostja, et hagiavaldus on põhjendamatu ja hageja nõue jätta rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus pidas võimalikuks TsMS § 414 lg 1 järgi asja sisulist lahendamist kostja osavõtuta.
6.VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Erko Martisnoni (töötab ABC MOTORS AS-is meistrina alates 2006.a.) ütluste kohaselt /t.l. 208-209/ puuduvad ABC MOTORS AS-il lepingulised suhted OÜ-ga Gistros. 24.04.2008.a. võttis tunnistaja enda sõnul kostjalt vastu tellimuse nr 83-2878 /t.l. 70/. Tellimus esitati telefoni teel ja sooviti sõiduautol (Renault Trafic nr 733AVM) vahetada generaatorit. 24.04.2008 toodi auto hageja töökotta ja tunnistaja
2-10-5571 võttis selle vastu ning vormistas tellimuse. Sõiduki koos võtmetega andis üle kostja OÜ Nordam Holding juhatuse liige Jaan Trump, kes andis oma telefoni numbri kontakt telefoniks. Sellele numbrile teatas tunnistaja ka töö valmimisest. Autole tuldi järgi järgmisel päeval. Mõned päevad varem käis sama auto 60 000 km hoolduses ja ka siis oli töötellijaks OÜ Nordam Holding. Viimast asjaolu kinnitab kohtu hinnangul ka 18.04.2008.a. arve nr 83-2463, mille kohaselt on kõnealusele autole teostatud 60 000 km hooldus ja tellijaks ning maksjaks on olnud OÜ Nordam Holding /t.l. 20-21/. Kohus leiab, et seega on tuvastamist leidnud, et 24.04.2008 esitas kostja hagejale tellimuse remonttööde teostamiseks sõidukile Renault Trafic 733 AVM. Hageja registreeris tellimuse ja koostas töötellimuse nr 83-2878 /t.l. 70/ ning kostja andis hagejale remonttööde teostamiseks sõiduki samal päeval üle. Seega kostja poolt tellimuse esitamisel ja hageja poolt selle täitmiseks võtmisel sõlmiti poolte vahel suuline töövõtuleping, millega hageja kohustus teostama autole Renault Trafic 733 AVM remonttöid ning kostja kohustus maksma teostatud tööde eest tasu. Kostja vaidleb nõudele vastu põhjusel, et tema ei ole sõiduki Renault Trafic 733 AVM omanik. VÕS § 635 lg 1 kohaselt tekib tasu maksmise kohustus aga tellijal, kelleks oli kostja, mitte asja, antud juhul siis sõiduki omanikul. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Pooled ei olnud kokku leppinud, et teostatud remonttööd oleks tulnud üle anda aktiga. Kostjale anti sõiduk koos võtmetega üle 25.04.2008.a ning samas esitati kostjale ka hageja poolt koostatud arve, mille kostja sõiduki vastuvõtmisel allkirjastas /t.l. 22/. Järelikult on kostja hageja poolt teostatud tööd 25.04.2008.a vastu võtnud. VÕS § 637 lg-e 4 kohaselt kui töö vastuvõtmine on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kostja on töö vastu võtnud 25.04.2008.a. Seega vastavalt VÕS § 637 lg-le 4 kohustus kostja tasuma teostatud töö eest hagejale pärast arve esitamist arvel märgitud tähtajaks s.o 02.05.2008.a. Kostja ei ole töövõtupingust tulenevat tasu maksmise kohustust nõuetekohaselt täitnud, s.t kostja on lepingut rikkunud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 alusel võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik on raha maksmise kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. Võlg on muutunud sissenõutavaks, kuid kostja ei ole tasu maksmise kohustust täitnud. Paljasõnalised ja tõendamata on kostja vastuväited arve tasumise kohta OÜ Gistros poolt ning väited tõendite fabritseerimise osas hageja poolt. Kostja teostatud töö lepingutingimustele mittevastavusest teatanud ei ole, kostja ei ole esitanud pretensioone töö kvaliteedi, remondi mahu ega aja kohta. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista töövõtu tasu summas 7742 krooni.
7.Tõendamist leidis, et kostja on kohustust rikkunud ja rahalise kohustuse täitmisega viivitanud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja ei ole maksekohustust arvel toodud tähtajaks täitnud, on hageja õigustatud esitama viivisenõude arvel näidatud viivise määras - 0,15% päevas. Viivise arvestus on hageja poolt kohtule esitatud hagiavalduse lisana /t.l. 33/.
2-10-5571 Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis summas 8500.75 krooni. 8.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et seega käesolevas asjas tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
9.Kohus märgib siinkohal, et hageja on maksnud hagi esitamisel riigilõivu seaduses ettenähtust vähem. TsMS § 133 lg 1 ja 2 järgi hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Hageja nõudeks antud asjas oli töövõtu tasu summas 7742 krooni (põhinõue) ja viivis summas 8500.75 krooni (kõrvalnõue). Seega oli hagi hinnaks selle esitamisel (26.03.2010) 8500.75 krooni (põhinõue summas 7742 krooni + kõrvalnõue summas 758.75 (so osa mis ulatuses on kõrvalnõude osa põhinõudest suurem) ning riigilõivu suuruseks riigilõivu seaduse lisa 1 järgi 1800 krooni. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja riigilõivu tasunud vaid põhinõudelt 7742 krooni summas 1600 krooni, mis on seega 200 krooni vähem seaduses sätestatust. Seetõttu tuleb vähem tasutud riigilõiv summas 200 krooni so 12.78 € hagejalt riigi kasuks välja mõista.
Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.