Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Jätta menetluskulud Rõdupiirded OÜ enda kanda.

Edasikaebamise kord

Pankrotimäärusele on menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Ajutisel pankrotihalduril on õigus kohtumäärusele esitada määruskaebus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas.

ehitusettevõtjatele. Sel otstarbel soetati Rootsi firma Bentech Ingenjörs AB patenteeritud rõduklaasimissüsteemi litsents hinnaga -450 000 EEK. Süsteem põhineb lahendusel, kus klaaspaneel toetub ja liugub alumisel juhtsiinil, s.o. rõduklaasimissüsteem, kus klaasidel puuduvad vertikaalraamid ja seega ei muutu rõdude kinniehitamisel hoonete arhitektuurne väljanägemine. 2009.a. majandusaasta lõpetati enam kui 2 miljoni EEK suuruse kahjumiga, kuid mitmete Soome ehitusettevõtetega saavutatud koostöökokkulepete alusel leidis nii ettevõtte juhatus, kui omanikud, et kahel viimasel aastal tehtud investeeringud ja sisenemine Rootsi ning Soome ehitusturule on olnud otstarbekohane ning võimaldab 2010-1 aastal suurendada ettevõtte müügimahtusid ning taastada ettevõtte kasumliku tegevuse. 2010-1 aastal müügimahtusid suurendada ei õnnestunud, kuid säilitati eelmise aasta müügimahud ning täideti ettevõtte eesmärk Rootsi-ja Soome müügi osas. Nii moodustas müük Eestisse -24 % , Rootsi -30 % ja Soome 46 % kogu ettevõtte müügimahust. Ka 2010. aastal tehti täiendavaid investeeringuid vajalike seadmete soetamiseks, uute töökohtade loomiseks ( eelkõige insener-tehnilise, müügi-, ja oskustööliste osas), samuti tootearenduseks. Ettevõtte kasumliku tegevuse eesmärki 2010. aastal täita ei suudetud ning majandusaasta lõpetati 2,6 miljoni krooni suuruse kahjumiga. Kahjumi tekkimisel oli mitmeid põhjuseid. Muuhulgas olid tekkinud näiteks järgmised probleemid: 1) Rootsi objektidelt tekkis kahjum valuutakursside tõttu. Rootsi lepingute valuutaks oli Rootsi kroon. Kuna lepingute kohaselt laekus raha alles pärast tööde lõpetamist, siis võis objekti alustamisest kuni raha laekumiseni kuluda ~6 kuud. Rootsi krooni kursi kõikumise tõttu aga tähendas see üldreeglina seda, et tööde eest laekus Rõdupiirded OÜ kontole Eurodes märksa väiksem summa, kui lepingu sõlmimisel oli arvestatud. 2) Soomes ei saavutatud loodetud müügimahtu, seda eelkõige 2009.a. alustatud rõdude kokkulapitava klaasimissüsteemi valmistamisel ja paigaldusel. Soomes tegutsev müügijuht pidas aktiivselt tellijatega eelläbirääkimisi, kuid esialgselt n.o. kindlad lepingud ei jõudnud alati lepingu sõlmimise faasi või venisid läbirääkimised planeeritust oluliselt pikemaks. 3) Järjest enam hakkas Soomes ilmnema, et sõlmitud lepingute hinnad olid madalamad, kui müügijuhi poolt eelläbiräägitud ja selle põhjal kalkuleeritud hinnapakkumiste hind. Ajajooksul selgus, et müügijuht suutis leida küll mitmeid olulisi kontakte, kuid ei olnud võimeline läbirääkimiste käigus mahte, hindu jms konkretiseerima ning läbirääkimisi korrektselt lõpuni viima ja lepinguid sõlmima. 4) Mitmete objektide, mis pidid valmima 2009 lõpus-2010.a. alguses, valmimine lükkus talviste ilmastikuolude tõttu edasi. 5) Mitmed 2010.a. alguseks planeeritud lepingud käivitusid alles 2011.a. augustis, kuid nende mahust ei piisanud kõigi ettevõtte kulutuste katteks. Lisaks hakkas tekkima probleem, et varasemalt sõlmitud lepingutest tulenevad tööd käivitusid samaaegselt uuematest lepingutest tulenevate töödega ning ettevõte ei olnud arvestanud korraga sellise tööde mahuga. 6) Ettevõte ei leidnud Soome tööde jaoks piisavalt kvalifitseeritud ja motiveeritud paigaldajaid. Ettevõttes püsivalt tegutsenud 6-liikmeline paigaldusbrigaad ei suutnud kõiki töid teostada. Otsiti uusi töötajaid, õpetati need välja, kuid uute töötajate poolt teostatud tööde kvaliteet ja tööde kiirus ei vastanud nõuetele, mis omakorda tekitas probleeme tellijatega. 7) Materjalide tellimisel Soome ja Rootsi tehastest oli hangetel pikk tarneaeg ( 4-5 nädalat). Lisaks pidi ettevõte tellima toorainet suuremates kogustes, kui mingile konkreetsele käesolevale objektile vaja oleks olnud, kuna väiksema toorainekoguse tellimisel oli ühiku hind ebamõistlikult kallis, mis omakorda mõjutas ettevõtte konkurentsi võimelisust. Nimetatud asjaoludel oli ettevõte sunnitud paigutama suures koguses käibevahendeid varude alla, samas kui ettevõttel tegelikult puudusid vabad likviidsed vahendid ning majandusnäitajate nõrkuse ja tagatiste puudumise tõttu ei olnud võimalik saada pankadest käibevahenditeks laenu.

2010.a. lõpuks, kui ettevõttel olid kokkulepped suures mahus uutele töödele ( ~3 milj. € E.P. (oli varem töötanud AS-is Viisnurk tootmisjuhina), kes sai M.I. kõrval ettevõtte teiseks juhatuse liikmeks. Kuna ettevõte oli kahe aasta jooksul teinud suuri investeeringuid uue rõduklaasimissüsteemi juurutamiseks, oli korrastatud ettevõtte ärimudelit, täpsustatud töötajate vastutus- ja tegevusvaldkondi, samuti optimeeritud ja korrastatud tootmisprotsesse ning Soomes sõlmitud lepingud hakkasid töösse rakenduma võttis ettevõtte juhtkond eesmärgiks lõpetada 2011.a. kasumiga. Planeeriti aktiivsemalt siseneda Eesti rõduklaasimisturule ning otsida koostööpartnereid ka Vene Föderatsioonist ja Läti Vabariigist. 2011 .a. märtsis otsustasid omanikud anda ettevõttele kokku 50 000 € ulatuses intressita laenu, kuid tegelikkuses jäi omanike poolt antava laenus suuruseks 30 000 €. Kulude vähendamiseks alandati töötajate palku, võõrandatud mittevajalik ja amortiseerunud seisev vara (Toimetex OÜ-le) jms. 2011 .a. jooksul ilmnes, et ettevõte ei suuda piisavalt efektiivselt ja kiiresti tekkinud probleeme kõrvaldada ning kasumlikkust taastada. Müügiplaani ei suudetud täita ning ettevõte tegutses jätkuvalt kahjumiga. Väiksema müügimahu põhjuseks oli nii objektide valmimise hilinemine, kui tööde teostamisel eksimuste suurenemine. Rõdusüsteemide ehitamisel avastati erinevaid tehnilisi puudujääke. Lisaks põhjustas kahjumi tekkimist paigaldustööde kallinemine ning ebatäpsused objektide eelarvete koostamisel. Ettevõttel oli tekkinud suur käibevahendite puudujääk ja makseraskused tarnijate ees. Ettevõtte omanikud ei leidnud võimalusi täiendavateks investeeringuteks. 27.09.2011.a. tehti Rõdupiirded OÜ registrikaardile kanne nimemuutuse kohta. 17.10.2011 ,a. lõpetati töösuhe juhatuse liikme E.P. (registrikanne 21.10.2011 .a.) Varad: OÜ Rõdupiirded varad koosnevad materiaalsetest põhivaradest (s.h. tootmisseadmed ja transpordivahendid), mittemateriaalsetest põhivaradest (litsentsid, arvutiprogrammid jms), varudest, kontorimööblist ja-tehnikast, tööriistadest ja nõuetest ostjate vastu. Ettevõte ei ole kunagi omanud kinnisasju, tootmis-ja büroopindadeks on kasutatud üüripindu. Põhivarad on üldreeglina ettevõtte põhitegevusega seotud spetsiifilised varad ning nende võõrandamine pankrotimenetluse käigus võib seetõttu osutuda pikaajaliseks. Ka varude näol on tegemist spetsiifilise varaga. Kontorimööbel ja tehnika ning tööriistad on kasutatud ning osaliselt moraalselt ja füüsiliselt vananenud. Põhitegevuseks vajalikke transpordivahendeid on ettevõte soetanud kasutusrendilepingutega. Viimaste liisitud sõidukite - 2 üldkasutatavat autot Volkswagen LT35 Doka Pritsche (2006.a. vl) - osas lõpetas ettevõte liisingulepingud oktoobris 2011 ning ostis need liisinguettevõttelt välja ( omaniku kohta registrikanded tehtud 12 ja 13.10.2011.a.), Lisaks on ettevõtte omandis kaks RESPO haagist-1995.a. ja 2004.a. väljalase. Sõiduautosid on ettevõte rentinud lühemaajaliste perioodide kaupa otse automüügifirmadest. Ettevõtte varade hulka kuuluvad ka nõuded 21 väljastatud arve/või lepingu alusel 17 erineva ostja vastu. Nimetatutest 5 nõuet on Soome ettevõtete, 1 Rootsi ettevõtte ja 11 Eesti ettevõtete/isikute vastu. Kuigi ettevõtja on märkinud ebatõenäoliselt laekuvateks nõuded vaid kahe arve alusel, siis võlgniku esindajaga peetud vestluse põhjal on ajutisel halduril põhjust arvata, et ebatõenäoliselt laekuvaid arveid on suuremas ulatuses (täpsema hinnangu on andnud ajutine haldur allpool). Kohustused: Tegevuse jooksul on ettevõtja kasutanud investeeringute teostamiseks ja käibevahenditeks nii omavahendeid, kui pankadest, omanikelt ja kolmandatelt isikutelt võetud laene.

Pankrotiavalduse esitamise ajaks olid kõik laenu- ja liisingulepingud pankade ja liisinguettevõtetega lõpetatud. Ehitusettevõttele omaselt oli enimkasutatavaks panga krediiditooteks ehitusjärgsed garantiid. Ettevõttel oli SEB Pank AS-iga sõlmitud garantiilimiidi lepingud, mille alusel pank väljastas ettevõtte tellijatele ehitusaegseid või ehitusjärgseid garantiisid (ehitusjärgsete garantiide pikkus on üldreeglina 24-36 kuud). Kuni 2011.a. aktsepteeris pank garantiilimiidi lepingute tagatisena OÜ Rõdupiirded vallasvarale seatud kommertspante ning OÜ Metavara poolt Turba 13 asuvale kinnistule seatud hüpoteeki. 2011.a. seadis pank garantiide väljastamisel tingimuseks, et garantiilimiidi tagatiseks peab olema vormistatud ka KredExi käendus, mis tõstis ettevõtte jaoks garantiikirja hinda. Viimati väljastatud garantii tagatiseks pidi Rõdupiirded OÜ panga nõudmisel seadma aga tagatishoiuse (suurusega 1,18 x garantiisummast). Igapäevase majandustegevuse raames on Rõdupiirded OÜ sõlminud mitmeid erinevaid teenuselepinguid. 30.06.2008.a. on sõlmitud äriruumide üürileping Metavara OÜ-ga, mille kohaselt Rõdupiirded OÜ võttis üürile büroopinna, töökoja ja materjalide varjualuse. Lepingut on mitmel korral muudetud, s.h. suurendatud üüripinda, muudetud üürihinda (algselt suurendatud, kuid hiljem vähendatud). 08.11.2011 .a. on Metavara OÜ esitanud Rõdupiirded OÜ-le üürilepingu ülesütlemisavalduse. Jooksvatest teenuselepingutest on mitmed lepingud käesolevaks ajaks lõppenud (reklaami-, autokütuse- jms.), lõpetamata on veel Turba 13 asuva üüripinnaga seotud kütte-ja veelepingud, samuti osa sideteenuste osutamise lepinguid. Finantsnäitajad: Võlgnik on ajutisele haldurile esitanud ettevõtte 2009 ja 2010.a. majandusaasta aruanded ning bilanss ja kasumiaruanne seisuga 11.11.2011.a. Võlgniku omakapital moodustub osakapitalist 41 542,39 €, ülekursist 47 933,53 €. reservkapitalist 2 566,46 €, eelmiste perioodide kahjumist 64 958,77 € ja aruandeaasta kahjumist 314 396,23 €. Jätkusuutlikkuse tuvastamiseks ja pankroti prognoosimise valemina kasutavad audiitorfirmad Altmanni võrrandit e, Z-skoori. Rõdupiirded OÜ puhul on Z-skoor on -16.62 e. Altmanni võrrandi kohaselt on Rõdupiirded OÜ maksejõuetu. Võlgniku võlad ja varad Võlgniku võlad ja kohustused, samuti varad, on kajastatud ajutisele pankrotihaldurile esitatud materjalide ning ajutise halduri poolt täiendavalt kogutud andmete alusel. Ajutine halduri hinnangul on võlgniku raamatupidamise seisukord rahuldav. Ajutine haldur on bilansis esitatud andmeid korrigeerinud vastavalt kolmandatelt isikutelt saadud päringuvastustele ning võlgnikult saadud täiendavatele selgitustele. 1.VõIgniku võlad ia kohustused _____________________________

kokku: 687 777.80 €

478 640,14 65 757,36 43 882,28 30 000,00 6 000,00 36 494,84 27 003.18

kokku: 342 652.73 € bilansiline väärtus turuväärtus

2.2 2.3 2.4 2.5

2.6 2.7 2.8

Põhivara s. h. masinaaja seadmed, inventar, patendid, arvutiprogrammid Transpordivahendid Laekumata arved Enammakstud riigilõiv Raha kassas ja pangas Kassas 291,14 €, Swedbank AS 37,87 €, SEB Pank AS 3789,80 €; 12 754,88 € Enammakstud käibemaks Tagastamise taotlus esitatud 29,09.2011 Tagatishoius Varud

154 944,13

154 944,13

10 563,87 122 763,97 383,46 16 873,69

10 563,87 48 820,3 i 383,46 16 873,69

3 134,15

3 134,15

2 789,79 105 143,33

2 789,79 105 143,33

Põhivara ja varude väärtuseks on võetud nende bilansiline maksumus, kuid tõenäoliselt võib nende tegelik müügihind pankrotimenetluses osutuda oluliselt madalamaks.

tuleb täiendavalt täpsustada, kas võlgniku juhtorganite tegevuses esineb raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teo tunnuseid. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei ilmnenud. Ajutise halduri hinnangul ei ole OÜ Rõdupiirded tervendamine praeguste kohustuste mahu juures võimalik. Ettevõtte tegevuse jätkamine eeldaks koheselt korraga -345 000 € suuruste pikaajaliste ning ~ 200 000 € ulatuses käibevahendite kaasamist. Ettevõtte omanikel puuduvad võimalused selliste vahendite ettevõttesse paigutamiseks ning käesoleval ajal ei ole teada ühtegi finantsasutust ega kolmandat isikut, kes oleks sellistest finantspaigutustest huvitatud. Töötajad OÜ Rõdupiirded keksmine töötajate arv on olnud kuni 30 töötajat. Ettevõte on 27.10.2011 .a. kõik töölepingud lõpetanud. Ajutisele haldurile esitatud andmetest nähtub, et ettevõttel on võlgnevusi 23 endise töötaja ees, kokku summas 65 757,36 €. Halduril tuleb Eesti Töötukassale esitada avaldus töötajatel saamatajäänud töötasude, puhkusekompensatsiooni ja töölepingu lõpetamise hüvitiste väljamaksmiseks. Kokkuvõte Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, ei: võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PahkrS § 1 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga Võlgasid on rohkem varadest, majandustegevus on lõppenud ja selle taaskäivitamine ei ole võimalik. Käesolevas menetluses on pankrotiavalduse esitanud võlgnik. Pankrotiseaduse § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida ta on ka teinud. Võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankroti avalduse puhul, et ta on maksejõuetu. Ülaltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 1 lg 1,2,3 ; § 9 lg 1; § 13 § 22; § 23 lg 1,2,3 ; § 31 lg 1,3,4,5, 6, 7 ning § 33 ajutine pankrotihaldur palub:

ajutise halduri Andrus Õnniku kasuks (ik. xxxxxxxxxxx), arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxx AS SEB Pank). Ajutine pankrotihaldur on esitanud tööaja arvestuse. Kulutused moodustavad 49.60 EUR’i, millele lisandub käibemaks 9.92 EUR’i. Haldur palub see välja mõista büroole. Menetlusosaline vastuväiteid avaldusele ei esitanud. Kohus leiab, arvestades ajutise pankrotihalduri poolt täidetud ülesannete iseloomu ja mahtu, keerukust ning ülesannete täitmiseks kulutatud aega, samuti ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, vastavad ajutise pankrotihalduri poolt esitatud andmed tasu osas tegelikkusele. Eeltoodut arvestades kohus määrab PankrS § 23 lg 1, 2 alusel ajutise halduri tasuks ja kulutusteks eelpool märgitud summa.

Maili Tartu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.