Mõista kostjalt SFOÜ hageja KÜXXX kasuks välja põhivõlana 1334 (üks tuhat kolmsada kolmkümmend neli) eurot.
3.Mõista kostjalt SFOÜ hageja KÜXXX kasuks välja põhivõlana täiendavalt 3812,11 eurot (kolm tuhat kaheksasada kaksteist eurot ja 11 senti).
4.Mõista kostjalt SFOÜ hageja KÜXXX kasuks välja 11. juuli 2011.a seisuga remondi- ja hooldusfondi maksete tasumisega viivitamise eest sissenõutavaks muutunud viivis 600 (kuuesaja) euro ulatuses.
5.Resolutsiooni punktis 2 nimetatud nõude osas on käesolev kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetav. 1(7)
2-11-10419 Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 3% ulatuses hageja KÜXXX kanda ja 97% ulatuses kostja SFOÜ kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva
kohtuotsuse
peale
on
õigus
esitada
apellatsioonkaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 22. detsembril 2011.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.10. märtsil 2011.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palus KÜXXX(edaspidi hageja) mõista SFOÜ-lt (edaspidi kostja) välja 4049,56 eurot (põhinõue) ja 11. jaanuari 2011.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 666,53 eurot. 25. juulil 2011.a esitatud hagi muutmise avaldusega suurendas hageja põhinõuet 5324,24 euroni ning palus välja mõista 11. juuli 2011.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise kogusummas 1120,58 eurot. 23. novembril 2011.a toimunud kohtuistungil vähendas hageja viivisenõuet 600 euroni.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale Tallinnas aadressil XXX asuvas elamus (edaspidi ka XXX hoone) mitteeluruum suurusega 357,9m2 (kinnistusraamatu registriosa nr XXX, korter M70). Hageja on osutanud kostjale teenuseid ja esitanud selle eest arveid, mis on alates 2009.a maikuust tasutud osaliselt või jäänud täielikult tasumata. Vastavalt hageja põhikirja punktile 3.2 on kostja kui korteriühistu liige kohustatud tasuma põhikirjas sätestatud korras osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid ning võtma osas elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest. Lisaks on kostja jätnud tasumata hagejale rendi mitteeluruumi kasutamise eest ajavahemikul 2009.a jaanuarist kuni maini (s.o kuni eelnimetatud mitteeluruumi omandamiseni kostja poolt) summas 2595 krooni (s.o 165,85 eurot). Samuti on hageja tasunud kostja eest kindlustusmakse summas 2787 krooni (s.o 178,12 eurot), mis tuleb kostjal hagejale kompenseerida. Hageja poolt kostjale esitatud arvete alusel tekkinud nõude suuruseks on hageja arvestuste kohaselt 11. juuli 2011.a seisuga 5324,24 eurot. 2(7)
2-11-10419 Hageja nõuab kostjalt lisaks põhivõlgnevusele ka viivise väljamõistmist. Viivise arvestamisel on hageja lähtunud korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg-s 4 sätestatud viivisemäärast 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja nõustub, et on jätnud ekslikult tasumata hagiavalduses märgitud 5. mai 2009.a rendiarve nr 84 summas 2595,00 krooni, mis vastab 165,85 eurole. Kostja on selle arve täies ulatuses 15. aprillil 2011.a ka tasunud. Lisaks on kostja tasunud veel 80,84 eurot viivist kõnesoleva arve tasumisega hilinemise eest. Viivist on kostja tasunud ajavahemiku 20.05.2009- 15.04.2011 (kokku 695 päeva) eest, lähtudes viivise määrast 0,07% päevas tasumata põhinõude (2595 kr) summalt. Kostja hinnangul on hageja põhjendamatult arvestanud tasutud summad 2011.a aprillikuu remondi- ja hoolduskulude katteks. Kostja tunnistab hagi osaliselt ka hooldusfondi (12. augusti 2011.a menetlusdokumendis ekslikult märgitud remondifondi) maksete osas, 1334 euro ulatuses.
4.Ülejäänud osas kostja hagi ei tunnistaja. Arve nr 85 on hageja väljastanud kostjale 25. mail 2009.a viimase eest tasutud kindlustusmaksete kohta. Kostja on seisukohal, et antud arve on kostjale esitatud alusetult ja ei kuulu kostja poolt tasumisele. Kostja rentis praegu tema omandisse kuuluvaid ruume varem Tallinna linnalt ning omanikule (st Tallinna linnale) on kõik arved kuni omandiõiguse kostjale üleminemiseni tasutud. Pärast mitteeluruumi nr M70 omandamist erastamise teel, on kostja majaosa omanikuna sõlminud ja tasunud ise kõik kindlustusmaksed talle Tallinnas aadressil XXX kuuluva hooneosa eest. Samuti ei nõustu kostja hageja poolt talle esitatud arvetega remondifondi sissemaksete tegemise kohustuse osas ning osaliselt ka hooldusfondi sissemaksete tegemise osas. Kostja ei nõustu hageja väitega, et hageja osutas kostjale teenuseid, mille eest kostja tasus kas osaliselt või jättis tasumata. Kostjale kuuluv ühekorruseline majaosa on vaid ühte otsaseina pidi seotud aadressil XXX asuva elamuga. Kostjal on hagejast täiesti eraldiseisvad kommunikatsioonid, eraldi küte, eraldi veevarustus. Samuti on kostjal ja hagejal täiesti eraldi ligipääsud, kostjal puudub nii võimalus kui ka vajadus kasutada elamus paiknevat lifti ja soojussõlme. Hageja ei ole korteriühistu nimel võetud laenu arvelt osutanud mistahes selliseid teenuseid, millega oleks kostja tingimusi parendatud või kostjale kuuluva kinnisomandi väärtust suurendatud. Hoone renoveerimise käigus ei ole renoveeritud kostjale kuuluvat majaosa (aknad, katus, ligipääs, välisseinad). Ka elamu ümbruse haljastamisel jättis hageja kostjale kuuluva majaosa ümbruse haljastamata. Kostjale kuuluva majaosa juurde kuuluvat territooriumit ei hoolda hageja majahoidja, seda koristab kostja ise oma jõududega. Ülaltoodud asjaoludest tulenevalt on kostja mitme aasta jooksul hagejalt nõudnud, et viimane esitaks kostjale ülevaate nendest positsioonidest, millest koosnevad need hoolduskulud ja millest remondikulud, mille kohta hageja kostjale arveid esitab. Suhtlemine hageja juhatuse liikmetega on keelebarjääri tõttu raskendatud. Hageja ei ole kostjat kordagi teavitanud korteriühistu üldkoosoleku toimumise ajast või kohast. Suurte pingutustega on kostjal õnnestunud tutvuda korteriühistu üldkoosolekute ja juhatuse koosolekute protokollidega. Alles 2010.a aasta detsembrikuus esitas hageja kostjale korteriühistu kulude ja tulude aruande, mille abil on positsioonide kaupa võimalik tuvastada nii hooldusfondi kui ka remondifondi koosseis. Olles aruandega tutvunud, saatis kostja hagejale tähitud kirjaga ettepaneku vaidlusküsimuse lahendamiseks. Sellele ettepanekule ei ole kostja kuni käesoleva ajani vastust saanud. 3(7)
2-11-10419 Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja nõus tasuma hagejale viivist hooldus- ja remondifondi sissemaksete kohta esitatud arvete tasumisega viivitamise eest. Hageja on oma hagis viidanud 24. aprilli 2003.a ja 7. aprilli 2005.a üldkoosoleku otsustele, millega kehtestati hooldus- ja remondifondi suuruseks kokku 9 krooni elamispinna 1 ruutmeetri kohta. Kostjale aga kuuluvad mitteeluruumid, mida ei kasutata eluruumidena. Vastavalt hageja poolt 2010.a detsembris kostjale esitatud 2009. aasta kulude ja tulude aruandele, koosneb hooldusfond paljudest positsioonidest, millest suurem osa ei ole ühelgi määral kokkupuutes kostjaga. Kostja ei ole nõus aktsepteerima kostjat puudutavate kuludena järgmiseid positsioone: majahoidja palk, muru niitmine, akende remont, kindlustusmaks, majahoidja tarbed, juriidilised teenused seoses korterivõlglastega, elektrilambid, ukse ja luku remont, soojussõlme hooldamine, külma vee ülekulu. Jättes kõrvale sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu, mis peaks tegelikult samuti majahoidja palga pealt maksmisele kuuluvate maksude võrra vähenema, jääks aastas neid hageja kulusid, mis kaudselt puudutavad ka kostjat, järele 100 187,79 krooni. Kuna kostjale kuuluv pind moodustab XXX hoonest ligikaudu 10%, oleks kostja arvates õiglane, kui kostja poolt kandmisele kuuluv hooldusfondiosa moodustaks 10 018,70 krooni aastas, ehk 834,90 krooni (s.o 54,36 eurot) kuus. Hageja aga nõuab kostjalt igakuiselt hooldusfondi 1467,39 krooni suurust sissemaksu. Vastavalt hageja poolt kostjale detsembris 2010 esitatud kulude ja tulude aruandele, koosneb remondifond pangalaenust, akende vahetusest, soojussõlme remondist, soojuse sisselülitamisest, variaktuse remondist, liftide remondist, gaasilekke kõrvaldamisest ja ehitusjärelvalve teenustest kokku 430 324,31 krooni ulatuses. Mitte ükski remondifondi eelpool loetletud positsioonidest ei ole kokkupuutes kostjaga.
MENETLUSE KÄIK
5.23. novembril 2011.a toimunud kohtuistungil vähendas hageja viivisenõuet 1039,69 euroni ning täiendavalt 600 euroni (vt toimik, lk 124). Samuti täpsustas hageja esindaja, et kostja poolt 15. aprillil 2011.a tasutut tuleb arvestada ikkagi rendiarve nr 84 tasumisena ning ülejäänud osas viivisenõude täitmisena (vt toimik, lk 123). Muus osas jäi hageja esindaja senises menetluses esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Ka kostja esindajad jäid senises menetluses väljendatu juurde, paludes jätta hagi rahuldamata osas, milles kostja ei ole hagi õigeks võtnud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Hagi kuulub 1334 euro ulatuses rahuldamisele õigeksvõtul põhinevalt. Vastavalt TsMS § 4 lg-s 3 sätestatule on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Seega kuulub hagi 1334 euro ulatuses hooldusfondi maksete tasumise nõude osas rahuldamisele hagi õigeksvõtul põhinevalt. Lähtudes TsMS § 444 lg-s 4 sätestatust, kohus selle nõude osas käesolevas otsuses põhjendusi ei esita. Kohus märgib, et hagi kuuluks õigeksvõtul põhinevalt rahuldamisele ka hagiavalduses märgitud arves nr 84 kajastuva 165,85 euro suuruse nõude osas, kuid selle summa on kostja hagejale tsiviilasja menetluse käigus tasunud ning hageja on vastavalt oma põhinõuet vähendanud.
8.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-s 1 sätestatule tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4(7)
2-11-10419
9.Hagis esitatud korteriühistu majandamiskulude nõuded (st nõuded hooldus- ja remondifondi maksete tasumiseks) kuuluvad rahuldamisele ka ülejäänud osas. Majandamiskuludeks on KÜS § 151 lg-st 1 lähtuvalt korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Praegusel juhul ei ole hageja põhikirjas (vt toimik, lk 40-42) ette nähtud nimetatud kulude eest tasumisel KÜS § 151 lg-s 1 sätestatust erinevat regulatsiooni. Kostja vastuväidetest lähtuvalt tuleb siinkohal lisada, et KÜS § 151 lgs 1 nimetatud kulutuste eest peavad samadel alustel tasuma ka korteriühistu mitteeluruumide omanikest liikmed. Ka asjaõigusseaduse § 75 lg-st 1 tulenevalt peaks kaasomanik kandma vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ning kulutusi (vt nt: Riigikohtu 21. aprilli 2004.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-04, p 13).
10.Vastavalt KÜS § 13 lg-le 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatu järgi jõustub korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Elamu hoolduse ja remondi eest tehtavate maksete suurused on praegusel juhul kindlaks määratud hageja 24. aprilli 2003.a ja 7. aprilli 2005.a üldkoosoleku otsustega, mille järgi nende kogusuurus ei tohi ületada 9 kr/m2 kuus ning remondifondi osa maksetest moodustab alates viimatinimetatud otsusest 4,9 kr/m2 kuus (vt toimik, lk 43 ja lk 45, tõlked eesti keelde vastavalt lk 44 ja lk 46). Asja materjalidest nähtuvalt on kostja XXX hoones asuva korteriomandi (mitteeluruumi nr 70) omanikuna kinnistusraamatusse kantud 25. oktoobril 2007.a (vt toimik, lk 5-7). Tulenevalt KÜS § 5 lg-test 1 ja 2 tuleb kostjat lugeda sellest ajast korteriühistu (st hageja) liikmeks. Hageja arvestuse kohaselt on kostjale ajavahemikus 16.07.200912.12.2010 esitatud arveid hooldus- ja remondifondi maksete tasumiseks kokku summas 57 979,80 krooni (s.o 3705,58 eurot) ja edasi kuni 11. juulini 2011.a veel summas 1440,53 eurot (vt toimik, lk 9-26, lk 103-109 ja lk 102). Kokku oli hooldusja remondifondi arveid hageja poolt 11. juuli 2011.a seisuga kostjale esitatud seega 5146,11 euro ulatuses. Hageja esindaja kohtuistungil esitatud väidetest järelduvalt on kõik osundatud arved tasumata (kuigi 25. juuli 2011.a menetlusdokumendile lisatud arvestuse kohaselt on hageja esialgselt arvestanud kostja poolt 15. aprillil 2011.a tasutud 246,69 eurot hooldus- ja remondifondi maksete katteks). Kõnesolevate arvete kättesaamist ega tasumata jätmist ei ole kostja menetluses selgesõnaliselt vaidlustanud ning vaidlustamise tahe ei ilmne kohtu hinnangul ka kostja muudest avaldustest. Seetõttu eeldab kohus vastavate asjaolude omaksvõttu kostja poolt (TsMS § 231 lg 4). Arvestades kõnesolevate arvete summast (5146,11 euro) maha 1334 eurot, mille osas on kohus rahuldanud hagi õigeksvõtule põhinevalt (vt otsuse põhjenduste p 7), kuulub kostjalt hageja kasuks täiendavalt väljamõistmisele 3812,11 eurot. Kostja pole menetluses väitnud, et vaidlusalused arved hooldus- ja remondifondi maksete tasumiseks ei ole esitatud kooskõlas hageja üldkoosolekute ülalviidatud otsustega või kalduvad kõrvale KÜS § 151 lg-st 1 ja hageja põhikirjast tuleneva majanduskulude jaotamise põhimõtetest. Menetluses tuvastatu põhjal on hageja ülalmainitud 24. aprilli 2003.a ja 7. aprilli 2005.a üldkoosolekute otsused kehtivad ning kostja ei ole menetluses ka nende tühisusele tuginenud (vt toimik, lk 123). Kohus märgib täiendavalt, et kui hageja ei ole kostja hinnangul täitnud kohaselt korteriühistu KÜS § 2 lg-s 1 nimetatud ülesandeid, on kostjal põhimõtteliselt võimalik 5(7)
2-11-10419 nõuda nende täitmist ja teatud juhtudel ka korteriühistu kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Samuti on kostjal kui korteriühistu liikmel õigus võtta osa korteriühistu juhtimisest.
11.Kohtu hinnangul ei saa rahuldada hageja nõuet välja mõista kostjalt hageja poolt tasutud kindlustusmakse summas 2787 krooni (s.o 178,12 eurot) (vt toimik, lk 8 ja lk 39). Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 lg-le 4 võib võlgniku eest kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Käesolevas asjas VÕS § 78 lg-s 4 nimetatud eeldusi ei esine. Kohtu poolt tuvastatud asjaoludest lähtuvalt seadusese alusel (VÕS § 173 lg 3) hagejal tagasinõuet kostja vastu tekkinud ei ole. Samuti ei võimalda poolte esitatud asjaolud järeldada, et taoline nõue tekkinuks kostja ja hageja vahelisest võlaõiguslikust suhtest tulenevalt.
12.Kohtu hinnangul kuulub rahuldamisele ka esitatud viivisenõue. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja arvestuste kohaselt on tal õigus vastavalt KÜS § 7 lg-le 4 nõuda kõigi hagis märgitud arvete, v.a ehitise kindlustust puudutav arve nr 85, tasumisega viivitamise eest 11. juuli 2011.a seisuga viivist 1120,58 eurot (vt toimik, lk 102). Kohus peab hageja esitatud arvestust põhjendamatuks osas, milles on arvestatud 15. aprillil 2011.a tasutud 246,69 eurot hooldus- ja remondifondi maksete katteks. Samuti ei saa arvestada ülalkäsitletud rendiarvelt nr 84 viivist KÜS § 7 lg 4 alusel, sest tegemist ei ole majandamiskulude nõudega. Vaatamata sellele, ületab kostja viivisevõlg hooldus- ja remondifonti maksete tasumisega viivitamise eest samast arvestusest järelduvalt 11. juuli 2011.a seisuga kostja poolt nõutavat 600 eurot, ka arvestades kostja poolt 15. aprillil 2011.a tasutut. Kostja ei ole hageja viivisearvestusele iseenesest vastu vaielnud. Lähtudes eeltoodust ning arvestades TsMS § 5 lg-s 1 sätestatut, rahuldab kohus hageja nõude 600 euro viivise väljamõistmiseks kostjalt.
13.Kohtu arvates ei anna praegusel juhul alust jätta viivisenõuet rahuldamata kostja poolt välja toodud asjaolud, et hageja ei esitanud kuni 2010.a aasta detsembrini kostjale korteriühistu kulude ja tulude aruannet ning et kostjal ei olnud võimalik tutvuda hageja üldkoosolekute ja juhatuse koosolekute protokollidega. Kohus leiab, et aruanne iseenesest ei muuda hageja ülalmainitud üldkoosoleku otsuseid hooldus- ja remondifondi maksete suuruse kohta. Seejuures olid need otsused tehtud enne kostja korteriühistu liikmeks saamist ning kostja olnuks VÕS § 14 lg-st 2 lähtuvalt õigustatud saama nii otsuste kui remondi- ja hooldusfondi maksete suuruse kohta teavet ka isikult, kellelt ta XXX hoones asuva mitteeluruumi omandas. Kostja ei saanud korteriomandit omandades ka mõistlikult eeldada, et ta ei pea üldse osalema XXX hoone kaasomandi säilitamiseks ja hooldamiseks vajalike kulude kandmisel. Lisaks olnuks kostjal vajadusel võimalik korteriühistu dokumentidega tutvumise õigust hageja suhtes maksma panna kohtu kaudu.
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise 6(7)
2-11-10419 suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu praegusel juhul nõudeid kogusummas 5924,24 eurot, sh viivisenõue 600 eurot. Käesoleva otsusega rahuldab kohus need nõuded 5746,11 euro ulatuses, mis moodustab ligikaudu 97% nõuete kogusummast. Arvestades eeltoodut, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes 3% ulatuses hageja kanda ja 97% ulatuses kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Indrek Parrest kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.