Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Iko Nõmm, Imbi Sidok, Ande Tänav 22.detsember 2011, Tallinn 2-10-22025 Reka Cables Ltd hagi Swedbank AS vastu 173 020,78 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohtu 08.juuli 2011 otsus Reka Cables Ltd apellatsioonkaebus 90 068,71 eurot Hageja Reka Cables Ltd (Soome Vabariigis registreeritud äriühing, registrikood 1110846-3), esindajad vandeadvokaadid Carri Ginter ja Veikko Puolakainen Kostja Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja Diana Freivald
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 08.juuli 2011 otsus ja teha uus otsus.
2.Välja mõista Swedbank AS-lt põhivõlg 90 068,71 eurot Reka Cables Ltd kasuks.
3.Välja mõista Swedbank AS-lt viivis 10.05.2010 seisuga 4578,06 eurot ja alates 11.05.2010 viivis põhivõlalt 90 068,71 eurolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni Reka Cables Ltd kasuks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta kõik menetluskulud kostja, Swedbank AS kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Reka Cables Ltd esitas 10.05.2010 Harju Maakohtule hagi Swedbank AS vastu võla ja viivise saamiseks. Hagi täpsustuses palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 173 020,80 eurot, viivise seisuga 31.05.2011 18 528 eurot ja alates 01.06.2011 viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja Eesti äriühinguga Tameo MT OÜ (registrikood 10136096) 22.07.2009 lepingu nr 537, mille kohaselt müüs hageja Tameo MT OÜ-le oma toodangut (kaablid) 865 103 euro väärtuses ning Tameo MT OÜ kohustus ostjana kauba eest tasuma. Lepingu p 5.1 järgi kohustus ostja tagama pangagarantii olemasolu 20% ulatuses lepingu maksumusest. 20% tehingu hinnast oli 173 020,80 eurot (ekvivalent 2 707 187 kr). Kostja edastas 06.10.2009 garantiikirja hageja kasuks, mille kohaselt võttis pank endale kohustuse garanteerida Tameo MT OÜ ja hageja vahel 22.07.2009 sõlmitud lepingust nr 537 tuleneva tellija maksekohustuse täitmise maksimumsummas 173 021 eurot. Garantiikiri allutati Rahvusvahelisele Kaubanduskoja (International Chamber of Commerce; edaspidi ICC) reeglistikule nr 458 (Uniform Rules for Demand Guarantees).
3.Garantiikirjast nähtuvalt garanteerib kostja kui garant tagasivõtmatult ja tingimusteta (irrecovably and unconditionally) nimetatud summa väljamaksmise hageja esimesel kirjalikul nõudmisel. Garantiikirja kohaselt oli garantiitähtaeg 31.12.2009. Kuivõrd Tameo MT OÜ ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingust tulenevaid maksekohustusi, edastas hageja kostjale esimest korda 22.12.2009 nõude garantii väljamaksmiseks summas 173 020 eurot (esimene nõudekiri). Sellele nõudekirjale vastas kostja 29.12.2009 faksi teel, et nõudekirja ei aktsepteerita, kuna see esitati järgmiste puudustega: puudub lepingu number ja kuupäev (kuigi lepingu number oli kostjale teada, kuna garantii andja viitab faksitud kirjas ise konkreetsele numbrile) ning puudub hageja panga (Nordea Bank Finland Plc) kinnitus hageja esindaja allkirja õigsuse kohta. Kostja kirjal on märge, et uue nõudekirja esitamise tähtaeg on 31.12.2009. Mingeid muid lisakriteeriume või piiranguid nõude esitamise tähtaja suhtes kostja kirjast ei nähtu ja faks saadeti vastuseks hageja 22.12.2009 nõudekirjale.
4.Hageja kõrvaldas eespool viidatud puudused ning esitas 30.12.2009 korrigeeritud nõudeavalduse (teine nõudekiri) ning lisas ka vajaliku panga kinnituse. Dokumendid saadeti kostjale samal kuupäeval allkirjastatult kõigepealt faksiga ning täiendavalt skaneeritult ning omakäeliselt allkirjastatud dokumendina e-posti teel. 30.12.2009 teatas kostja töötaja T. Toomesaar e-posti teel vastuseks saadetud dokumentidele, et nad ei saa käsitleda kirjaliku nõudena e-posti või faksiga saadetud dokumente ja originaaldokumendid peavad pangani jõudma hiljemalt 31.12.2009 (näiteks kulleri teel). Muid lisatingimusi esitamise tähtaja suhtes nimetatud pangatöötaja e-kirjast ei nähtu. Hageja vastas kostjale koheselt e-kirjaga, et originaalid saadeti kullerfirma UPS
kaudu kostjale ning kuller lubas need kätte toimetada järgmisel päeval. Samas e-kirjas palus hageja kostjat tagada dokumentide kättesaamine. Hageja kasutas originaaldokumentide edastamiseks kullerteenust ja edastades dokumendid 30.12.2009 kullerfirmale (UPS) Soomes. Kuller jõudis kostja peakontorisse Eestis kohale 31.12.2009 kell 15.57. Kuna 31.12.2009 oli lühendatud tööpäev, oli kostja peakontor selleks kellaajaks suletud. 2010. aasta 1. jaanuar oli riigipüha, 2. ja 3. jaanuar aga puhkepäevad (laupäev ja pühapäev). Seetõttu õnnestus kulleril dokumendid kostjale reaalselt kätte toimetada esmaspäeval, 04.01.2010. Kostja teatas 04.01.2010 hagejale faksi teel, et nad ei aktsepteeri nõuet (teist nõudekirja), kuna see esitati hilinemisega. Garantiitähtaeg oli 31.12.2009, kuid nõue jõudis pangani 04.01.2010. Nimetatud asjaolust tulenevalt keeldus kostja garandina nõude rahuldamisest. Kostja keeldumine tasumisest on õiguslikult põhjendamatu. Nõude esitamine vastas nii esimese kui teise nõudekirja puhul sisuliselt kokkulepitud tingimustele ning maksmise eeldused olid täidetud. Tahteavalduse kättesaamise seostamine üksnes ja ainult originaaldokumendi kättesaamisega on väär. Tahteavalduse sisu ega kehtivus ei sõltu sellest, milliseid kanaleid kasutades see tahteavalduse saajale teatavaks tehakse. Tahteavalduse sisu ja kehtivus URDG valguses ei sõltu ka sellest, kas esitatakse originaaldokument või sama dokument eelnevalt skaneerituna e- posti teel ja/või faksi teel. Garantiisumma väljamaksmiseks on oluline, et nõue kui tahteavaldus jõuaks saajani hiljemalt 31.12.2009. Hageja selge ja üheselt mõistetav tahteavaldus garantiisumma väljamaksmiseks jõudis kostja kätte vähemalt 29.12.2009 (seejuures originaaldokumendina) ning teistkordselt 30.12.2009. Seejuures aktsepteeris kostja ise kogu poolte senises suhtlemises e-posti ja/või faksi teel suhtlemist. Kõik panga nõudmised esitati nende sidekanalite vahendusel. Samuti ei informeerinud kostja hagejat kui välismaist äriühingut, et 31.12.2009 on tavapärasest lühem tööpäev, mistõttu on kostja keeldumine hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu. Kostja sattus ka vastuvõtuviivitusse, kuivõrd ei teavitanud viivitamatult pärast esmase nõudekirja saatmist hagejat originaaldokumentide edastamise vajadusest. Hageja soovib VÕS § 108 lg-le 1 tuginedes kostjalt garantiisuhtest tuleneva kohustuse täitmist. Lisaks põhivõlale soovib hageja kostjalt seadusjärgse viivise tasumist kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja põhinõue summas 2 707 187 krooni muutus sissenõutavaks alates 01.01.2010. Samas arvestab hageja mõistlikku aega, mis kostjal kulunuks dokumentide kontrollimisele ja garantiisumma väljamaksmisele. Kostja teavitas hagejat oma keeldumisest 04.01.2010. Sellest tulenevalt arvestab hageja viivist alates 05.01.2010. URDG ei reguleeri tehingu sõlmimise ja täitmisega seonduvaid üldküsimusi. URDG artikli 27 kohaselt kohaldub reeglistikuga reguleerimata küsimustes garandi asukoha riigi õigus, st praegusel juhul Eesti Vabariigi õigus. Eesti õigus kohaldub ka juhul, kui URDG on vastuolus kohalike seadustega. Seega saab vaidluse lahendamisel juhinduda eelkõige URDG-st, kuid tahteavalduse olemust, sisu ja edastamist, tavasid, pooltevahelist praktikat jms puudutavas osas tuleb vastavalt URDG artiklile 27 täiendavalt juhinduda kehtivast siseriiklikust õigusest, st Eesti Vabariigi õigusest. Praegusel juhul ei nähtu garantiikirjast, et nõude edastamine skaneeritud ning allkirjastatud dokumendina e-posti või faksiga oleks keelatud või välistatud. Samuti ei nähtu garantiikirjast, et kirjalik nõue loetakse nõudena esitatuks vaid juhul, kui see edastatakse originaaldokumendina posti teel või kullerfirma vahendusel. Garantiikirjast ei nähtu peale kuupäeva mingeid muid ajalisi piiranguid (näiteks esitamise kellaaega). URDG ei defineeri mõistet "kirjalik vorm", vaid kommenteerib
artiklis 2(d), mida mõista täiendavalt terminite "kirjalik" ja "kirjutatud" all. Samuti tuleb URDG sätteid tõlgendada, arvestades asjaolu, et antud reeglistik pärineb aastast 1992, mil tehnoloogia ei olnud nii arenenud. Reeglitega reguleerimata küsimustes tuleb aga juhinduda kehtivast siseriiklikust õigusest, mis on ülimuslik. Tõlgendades eespool viidatud terminite tähendust aastal 2010, võib väita, et teletransmissiooni all saab mõista ka andmete edastamist mistahes üldlevinud elektrooniliste kanalite kaudu, sh e-posti teel. Lisaks eelnevalt oli poolte praktikas faksi ja e-posti teel suhtlemine tavaline, mis võimaldab sellises olukorras tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78 lg 2 järgi lugeda mehhaanilisel teel jäljendatud allkirja võrdseks omakäelise allkirjaga. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidles hagile vastu. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja Tameo MT OÜ vahel sõlmiti 22.07.2009 leping nr 537 ning selle lepinguga seoses väljastas kostja 06.10.2009 garantiikirja hageja kasuks, millega kostja võttis kohustuse täita Tameo MT OÜ maksekohustus maksimumsummas 173 021 eurot. Garantiikirja väljastas kostja SWIFT-i (Society for Worldwide Interbank Financial Telecommunication) kasutades, mitte faksi teel, nagu väidab hageja. Faksi teel edastati ilmselt üksnes info garantiikirja väljastamise kohta. Garantiikiri on allutatud ICC reeglistikule nr 458 (URDG). Garantiikirja kohaselt tuli garantiisumma väljamaksmiseks esitada hiljemalt 31.12.2009 kostjale vastav kirjalik nõue - kirjalik kinnitus, et Tameo MT OÜ rikkus lepingut ja kirjalik või SWIFT-i kinnitus hageja panga poolt vastaval nõudel oleva allkirja õigsuse kohta.
10.Hageja esitas kostjale garantiikirjaga seoses kaks erinevat nõudeavaldust. Esimese nõudekirja (22.12.2009 dateeringuga) sai kostja kätte 29.12.2009 ning teise nõudekirja (30.12.2009 dateeringuga) 04.01.2010. Hageja saatis kostjale teise nõudekirja faksiga ning skaneeritult, millele vastas kostja töötaja T. Toomesaar e-posti teel, et sellisel kujul saadetud dokumendid ei ole käsitletavad kirjaliku nõudena ning juhtis täiendavalt hageja tähelepanu asjaolule, et kirjalik nõue peab jõudma kostjani hiljemalt 31.12.2009 (nt kulleri kaudu).
11.Kostjani 29.12.2009 jõudnud esimene nõudekiri oli kirjalikus vormis, kuid nõudel puudus lepingu number ja kirjalik või SWIFT kinnitus hageja panga poolt nõudel oleva allkirja õigsuse kohta. 30.12.2009 dateeringuga teine nõudekiri ei vastanud autentimata teletransmissiooni ning testimata elektroonilist andmevahetust kasutades edastatamise nõudele, garantiikirjas nimetatud kirjaliku vormi nõudele ning 04.01.2010 kostjani jõudnud dokumente ei esitatud tähtaegselt. Eelnenu põhjal ei kuulu nõutav summa hagejale väljamaksmisele.
12.Võlausaldaja vormikohane nõue väljamakse saamiseks peab olema garandini jõudnud enne garantii lõppemist. Garantiikirja alusel väljamakse saamiseks ei piisa sellest, et vorminõudele mittevastav, nt autentimata teletransmissiooni kasutades edastatud nõue esitatakse enne garantii lõppemist ja vormikohane nõue jõuab garantii andjani pärast garantii lõppemist. Juhul kui pooled oleksid tahtnud, et nõude esitamiseks piisanuks üksnes nõude faksi või e-posti teel edastamisest, siis oleks vastavalt URDG artiklile 1 pidanud seda sõnaselgelt garantiikirjas sätestama, mitte vastupidi, nagu väidab hageja. Mingisugust väljakujunenud tava või praktikat pooltevahelises suhtluses ei ole, kuna lisaks hagiavalduses märgitud garantiikirjale ei ole kostja poolt hagejale rohkem garantiisid antud ja seega ei ole praktikat välja kujunenud. Kostja järgis nii garantiikirja väljastamisel kui ka hagejaga suhtlemisel üksnes garantiikirjas ja URDG-s sätestatut, mida oleks tulnud teha ka hagejal. URDG-s on selgelt eristatud garantiinõude esitamise ja puudustest teavitamise vorminõudeid ja viise, mida kostja
järgis. Kostja ei nõustu ka hageja väidetega vastuvõtuviivituse ja hea usu põhimõtte rikkumise kohta. Hageja sellekohased viited seaduse sätetele ja Riigikohtu lahenditele on asjakohatud. Asjaolu, et hageja ei esitanud nõuetekohast garantiinõuet õigeaegselt, ei ole kostjast tulenev asjaolu. Kostja ei ole omapoolseid kohustusi rikkunud ning käitus reeglitepäraselt ja hea usu põhimõtet järgides. Nõuetekohase nõude õigeaegse esitamise riisiko lasub ainult hagejal kui garantiikirja kohaselt soodustatud isikul.
13.Vaidluse lahendamisel omab tähtsust üksnes URDG (ICC reeglistik nr 458) ja Eesti siseriikliku õiguse täiendavaks kohaldamiseks puudub vajadus. Seetõttu saab kirjaliku vormi defineerimisel garantiikirja kohaselt lähtuda üksnes ja ainult sellest, kuidas defineerib kirjalikku vormi ICC reeglistik nr 458. URDG artikli 2(d) kohaselt hõlmab mõiste "kirjalik" lisaks kirjalikus vormis originaaldokumentidele ka autenditud teletransmissiooni ehk kaugülekannet või testitud elektroonilist andmevahetust kasutades edastatud dokumente. Dokumentide faksi teel edastamise puhul ei ole tegemist autenditud teletransmissiooniga (seda ei autenditud hageja ja kostja vahel mingil viisil) ning e-posti teel edastatavad dokumendid ei liikunud testitud elektroonilisi kanaleid pidi (sellist testimist ei tehtud). Järelikult ei saanud URDG kohaselt olla antud juhul faks ega testimata elektrooniline andmevahetus kirjalikuks vormiks. Juhul kui ka Eesti õigus garantiikirjas nimetatud vorminõudele kohalduks, siis ei ole garantiikirjas ikkagi silmas peetud kirjalikku taasesitust võimaldavat vormi, vastasel juhul oleks see selliselt ka garantiikirjas sätestatud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
14.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
15.Hageja nõuab kostjalt garantiikohustuse täitmist. Kostja poolt väljastatud garantiikirja kohaselt laieneb sellele URDG, mille artikli 27 järgi kohaldub õigussuhtele garantii andja asukoha õigus, kui garantiikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Praegusel juhul puuduvad garantiikirjas kohaldatava õiguse suhtes märkused, mistõttu tuleb asjas subsidiaarselt kohaldada kostja asukohariigi õigust ehk Eesti õigust. Eeltoodut arvestades võiks esitatud nõue garantiisumma väljamaksmiseks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.
16.Pooltel ei ole vaidlust õiguslikku tähtsust omavate faktiliste asjaolude üle, va esimese nõudekirja kostja poolt kättesaamise hetk. Hageja väidete kohaselt edastati esimene nõudekiri garantii andjale 22.12.2009, kuid kostja vastuväidete kohaselt sai ta esimese nõudekirja kätte 29.12.2009.
17.Pooltel on õiguslik vaidlus küsimuses, kas hageja esitas garantiitähtaja jooksul (hiljemalt 31.12.2009) kostjale nõuetekohase garantiinõude. Kuivõrd hageja poolt antud garantii näol on tegemist nn sõltumatu nõudegarantiiga (first demand guarantee), sõltub kostja kohustuse tekkimine vastusest eelnimetatud küsimusele. Hageja esitas garantiist tuleneva nõude täitmiseks kostjale kaks nõudekirja. Hagi ei saa kummalegi nõudekirjale tuginevalt rahuldada, kuna nõuetekohane garantiinõue jäi tähtaegselt esitamata.
18.Õigussuhte aluseks olevas garantiikirjas märgitu kohaselt oli garantiikohustuse täitmise eelduseks vastava kirjaliku nõude esitamine õigustatud isiku (hageja) poolt koos kirjaliku kinnitusega, et Tameo MT OÜ rikkus lepingut nr 537, lisaks tuli esitada kostjale kirjalik või SWIFT kinnitus hageja panga poolt vastaval nõudel oleva allkirja õigsuse kohta. Nii avaldus kui ka viidatud kinnitused pidid olema kostja poolt kätte saadud garantiitähtaja jooksul.
19.Hageja esimene nõudekiri jõudis kostjani 29.12.2009, kirja kättesaamise päeva kinnitab kostja pealdis kõnesoleval dokumendil. Seega jõudis esimene nõudekiri kostjani enne garantiitähtaja lõppu. Seda nõudekirja ei saa pidada nõuetekohaseks garantiinõudeks, kuna sellele ei olnud lisatud hageja panga kinnitust nõudel oleva allkirja õigsuse kohta.
20.Kostja poolt väljastatud garantiikirja ja URDG artikli 19 järgi tuli esitada garantiitähtaja jooksul garandile nii kirjalik nõudeavaldus kui ka kõik garantiikirjas nimetatud kirjalikud kinnitused ja dokumendid. Vastasel juhul on garandil õigus garantiisumma väljamaksmisest keelduda. Lisaks on rahvusvahelises kaubanduses sõltumatute nõudegarantiide puhul tunnustamist leidnud põhimõte, mille kohaselt tuleb garantiitingimusi täpselt täita (principle of strict compliance). Mainitud põhimõttest lähtuvalt tuleb lugeda kõigi garantiikirjas esitatud tingimuste täitmist garantiisumma väljamaksmise kohustuse tekkimise seisukohast vajalikuks, samas ka piisavaks. Garant ei saa siiski keelduda kohustuse täitmisest ebamõistlikel põhjustel. Seetõttu ei saa ka vaidlusaluse garantiikirja puhul põhimõtteliselt eristada olulisi ja ebaolulisi tingimusi – kõik garantiikirjas märgitud tingimused on kostja kohustuse tekkimise seisukohast olulised. Seega ei ole õige hageja käsitlus, nagu tuleks nõude esitamist ja hageja panga poolt kinnituse edastamist vaadelda õiguslikult erinevate toimingutena. Garantiisumma maksmise kohustuse tekkimiseks tuli mõlemad toimingud garantiitähtaja jooksul teostada nõuetekohases vormis.
21.On vaieldav, kas viite puudumine lepingu numbrile ja kuupäevale esimeses nõudekirjas eraldi võetuna (kui muid puudusi nõudes ei esinenuks) õigustaks praegusel juhul hageja nõude rahuldamata jätmist kostja poolt. Lepingu numbri ja kuupäeva märkimise kohustust garantiikirjast ei tulene. Oluline on samas küll see, et leping, millega seoses garantiinõue esitatakse, oleks nõudeavalduse teksti põhjal kostja jaoks määratletav. Kuivõrd esimeses nõudekirjas sisaldub viide garantiitehingu numbrile (09-001588-IG) ja kuupäevale (06.10.2009), võis kostja mõistlikult võttes aru saada, millise garantiikohustuse täitmist nõutakse. Ka kostja 29.12.2009 vastusest esimesele nõudekirjale ilmneb, et kostja sai aru, millise kohustuse täitmist temalt soovitakse.
22.Hageja teises nõudekirjas ülalkäsitletud puudusi ei ole, kuid nõudekiri ise ja sellele lisatud dokumendid jõudsid garantiitähtaja jooksul kostjani faksi teel edastatuna ja skaneeritult e-posti vahendusel. Paberkandjal originaaldokumendid sai kostja vaidlustamata asjaoludel kätte 04.01.2010, seega pärast garantiitähtaja lõppu. Nõude ja dokumentide esitamine e-posti ja faksi teel ei täitnud praegusel juhul garantiikirjast tulenevat kirjaliku vormi nõuet.
23.Kooskõlas URDG artikliga 27 tuleb kirjaliku vorminõude sisustamisel lähtuda käesolevas asjas ka Eesti õigusest. URDG-s kirjaliku vormi mõistet üheselt määratletud ei ole, reeglistiku artikkel 2(d) sisaldab üksnes selgitust, mida mõisted "kirjalik" ja "kirjutatud" muu hulgas hõlmavad, nimelt autenditud teletransmissiooni või testitud elektroonilist andmevahetust kasutades edastatud sõnumeid. On kaheldav, kas nõude edastamine tavapäraselt faksi teel ja e-posti vahendusel võimaldab tahteavalduse esitaja isikusamasust üheselt tuvastada. Seetõttu ei saa neid sidekanaleid käsitleda autenditud teletransmissiooni või testitud elektroonilise andmevahetusena URDG artikli 2(d) tähenduses. Sellist järeldust toetab muu hulgas VÕS § 7334 lg-s 3 sisalduv autentimise mõiste määratlus, mille kohaselt on tegu toiminguga, mis võimaldab makseteenuse pakkujal kontrollida konkreetse maksevahendi, sealhulgas selle isikustatud turvaelementide, kasutamist.
24.Kostja väiteid toetavad 22.06.2010 vastusele lisatud ICC seisukohad, millest ilmneb, et URDG artiklis 2(d) nimetatud vormi järgimiseks peab faks või e-post olema
autenditud, kuid osundatud seisukohtadega ei ole kohus käesoleva asja lahendamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 tulenevalt õiguslikult seotud. Kostja poolt osundatud ISP98 (International Standby Practices) artiklis 3.06 on nõudeavalduse vormiga seonduv võrreldes URDG tingimustega oluliselt täpsemalt reguleeritud, kuid ISP98 nõuete rakendamine analoogia korras ei ole käesolevas asjas põhjendatud, kuna see reeglistik ei laiene vaidlusalusele garantiisuhtele.
25.Kirjaliku vormi nõue ei ole teise nõudekirja puhul täidetud ka Eesti õiguse kohaselt. Garantiinõude esitamine õigustatud isiku poolt on olemuselt kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus, seega vaadeldav tehinguna tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 mõttes. Garantiikirjas märgitud nõudeavalduse vorminõue on olemuselt kokkuleppeline vorminõue, st vastav vorminõue ei tulene seadusest (või muust õigusloovast aktist). TsÜS § 77 lg-s 2 sätestatu põhjal tuleb eeldada, et kokkuleppelisele vorminõudele kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded. URDG ega garantiikirja tingimused ei lükka praegusel juhul TsÜS § 77 lg-s 2 sätestatud eeldust ümber. Lähtudes TsÜS § 78 lg-st 1, peab tehingudokument kirjaliku vormi järgimiseks olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud (kui seaduses ei ole sätestatud teisiti). Dokumendi teksti faksimisel või e-posti teel saatmisel ei ole omakäelise allkirjastamise nõue täidetud. Seega ei jõudnud teine nõudeavaldus garantiitähtaja jooksul kostjani nõuetekohases vormis.
26.VÕS § 11 lg 4 teises lauses sätestatust lähtuvalt võib kirjaliku garantiilepingu lugeda praegusel juhul sõlmituks kostja poolt garantiikirja väljastamisega, kuna võlausaldaja nõustumust garantiiga tuleb eeldada VÕS § 155 lg 11 alusel. Kuivõrd seadus garantiilepingu kohustuslikku vorminõuet ette ei näe, tuleb kirjalikku vormi lugeda nö kokkuleppeliseks. Lepingu kokkuleppelise kirjaliku vormi puhul tuleks TsÜS § 78 lg-s 3 sisalduvat normi käsitleda TsÜS § 77 lg 2 valguses dispositiivsena. Seega võis garant garantiikirjas ette näha, et ta loeb ennast seotuks üksnes kirjalikus vormis esitatud garantiinõudega, mitte kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TsÜS § 79) esitatuga. Kui pooled soovinuks tahteavalduse kirjaliku vormi mõistet URDG-s ja/või seaduses sätestatust erinevalt sisustada, tulnuks selles vastavalt URDG artiklile 1 selgesõnaliselt kokku leppida.
27.TsÜS § 78 lg 2 võimaldaks iseenesest lugeda allkirja mehhaanilisel teel jäljendamist võrdseks omakäelise allkirjaga juhul, kui selle kasutamine on käibes tavaline ja teine pool ei nõua viivitamatult omakäelist allkirja. See norm ei ole aga käesolevas asjas kohaldatav, kuna kohtule ei olnud teada, et sarnaste nõudekirjade esitamine e-kirja ja faksi teel oleks käibes tavaline. Samuti ei ole esitatud tõendite põhjal otsustades hageja ja kostja vahel nõudeavalduste esitamise osas välja kujunenud praktikat, nagu väitis hageja. Ühe lepingulise suhte põhjal ei saa teha järeldusi võlasuhte poolte vahel väljakujunenud praktika kohta, va pikemaajalised võlasuhted, eeskätt kestvuslepingud. Pooltel peaks olema samalaadsetes suhetes kujundatud teadlikult teatud käitumisreeglid, mida järgitakse sellekohase erikokkuleppeta. Käesolevas asjas puuduvad andmed, et hageja oleks kostjale enne 30.12.2009 üldse e-posti või faksi teel dokumente edastanud. Asjaolust, et kostja edastas endapoolsed vastused hageja nõudekirjadele e-posti ja faksi teel, ei saa teha järeldust, et kostja aktsepteeriks samu sidekanaleid ka garantiinõuete esitamisel. Kostja töötaja T. Toomesaar väljendas 30.12.2009 e-kirjas otsesõnu vastupidist ning nõudis dokumentide originaale. URDG põhjal tuleb eristada ühelt poolt garantiinõude esitamise ning teiselt poolt puudustest teavitamise vorminõudeid ja viise. URDG artikkel 10(b) paneb garandile kohustuse teatada garantiinõude rahuldamata jätmisest õigustatud isikule võimalikult kiireid sidevahendeid kasutades (by expeditious means). Seega ei olnuks kostja poolt mõistlik
teatada garantiisumma väljamaksmisest keeldumisest nt posti teel saadetud kirjaga. Sellisel juhul oleks ilmselt rikutud URDG artiklist 10(b) lähtuvat nõuet. Hageja poolt tõendina esitatud garantiikiri on faksikoopia, kuid asjas puuduvad tõendid, et garantiikiri oleks saadetud kostja poolt hagejale faksi teel. Tõendi sisust võib järeldada, et kostja edastas garantiikirja algselt hageja pangale SWIFT-i vahendusel, mida tuleb URDG artikli 2(d) järgi lugeda kirjalikuks vormiks.
28.TsÜS § 80 lg-test 1 ja 2 tulenevad nõuded elektroonilise allkirjastamise kohta ei ole hageja teise nõudeavalduse puhul täidetud. Vastavalt TsÜS § 80 lg 3 esimesele lausele peab elektrooniline allkiri olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga. Kohus ei nõustunud hageja (alternatiivse) käsitlusega, mille kohaselt ei tooks garantiinõude vorminõude järgimata jätmine praegusel juhul kaasa tehingu tühisust TsÜS § 83 lg 2 tähenduses. Praegusel juhul ei tulene seadusest ega poolte kokkuleppest, et nõudekirja ja sellele lisatud dokumentide edastamine kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis on õiguslikult kehtiv. Hageja teise nõudekirja ja sellele lisatud dokumendid saab TsÜS § 69 lg-st 2 tulenevalt lugeda esitatuks alles siis, kui need jõudsid kostjani omakäeliselt allkirjastatuna (so 04.01.2011). Õiguslikult arusaamatu on hageja väide, et dokumendi sisu selle edastamise viisist ei muutu. Sõltumatu nõudegarantii puhul on garandi jaoks oluline garantiinõude esitaja isikusamasuse tuvastamine ehk garandil peab olema tagatud võimalus enne väljamakse tegemist kontrollida, et nõudeavaldus esitati selleks õigustatud isiku poolt. Seega omab käsitletava vorminõude tõendamisfunktsioon sõltumatu nõudegarantii puhul keskset tähtsust. See järeldub ka kostja väidetest käesolevas asjas.
29.Hageja väited, mille kohaselt rikkus kostja hea usu põhimõtet, on alusetud. Hea usu põhimõtte vastane käitumine või hoolsuskohustuse rikkumine võiks vastavalt URDG artiklile 15 muu hulgas välistada kostja vastuväited seonduvalt garantiinõude hilisema esitamisega. Kohtu hinnangul toimis kostja kooskõlas hea usu põhimõttega ning näitas mõlema nõudekirja menetlemisel üles mõistlikku hoolsust URDG artikli 9 tähenduses. Mõlema nõudekirja puhul teatas kostja väljamakse tegemisest keeldumisest juba nõude saamise päeval, vastavalt 29.12.2009 ja 04.01.2010, kasutades selleks võimalikult kiireid sidevahendeid. Samuti teatas kostja koheselt e-kirja teel teise nõudekirja vormipuudustest ja juhtis tähelepanu garantiitähtaja lõppemisele. URDG artiklist 12 tulenevalt ei kanna garant nõudeavalduse ja muude dokumentide õigeaegse edastamise, nende kaotsimineku jms riske. Seetõttu on hageja väide kostja vastuvõtuviivituse kohta alusetu. Lisaks võis hageja mõistlikult ette näha, et 31.12.2009 võidakse ka krediidiasutused tavapärasest varem sulgeda. Samuti puudus kostjal vajadus juhtida enne 30.12.2009 hageja tähelepanu kirjaliku vormi järgmise vajadusele, kuna esimese nõudekirja esitas hageja omakäeliselt allkirjastatuna ehk nõuetekohases vormis. Õiguslikult põhjendamatu on hageja käsitlus, mille kohaselt saaks vaidlusalusele õigussuhtele analoogia korras kohaldada tsiviilkohtumenetlust reguleerivaid norme, sh TsMS § 335 lg-s 1 sätestatut.
30.Ka viivisenõudele kohalduks URDG artikli 27 järgi praeguses asjas kostja asukohariigi õigus. Seega saaks võlausaldaja viivist nõuda VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatu kohaselt. Kuivõrd kostjal põhinõude esemeks olevat rahalist kohustust tekkinud ei ole, puudub hagejal õiguslik alus viivist nõuda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
31.Hageja palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 90 068,71 eurot, seadusjärgne viivis 10.05.2010 seisuga summas 4578,06 eurot ja seadusjärgne viivis
põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.05.2010 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
32.Hageja esitas kostjale garantiitähtaja jooksul nõuetekohase garantiinõude ja kostja on alusetult keeldunud oma kohustuse täitmisest. Hageja esitas esmase garantiinõude 22.12.2009, mille kostja sai enda kinnitusel kätte 29.12.2009, kuivõrd ta teatas seejärel hagejale nõudeavalduse väidetavatest puudustest. Seega jõudis 22.12.2009 tahteavalduse originaal originaalallkirjaga kostjani hiljemalt 29.12.2009. Kohus leidis, et kui leping, millega seoses garantiinõue esitatakse, on nõudeavalduse põhjal määratletav, siis lepingu numbri ja kuupäeva märkimise kohustust garantiikirjast ei tulene. Ühtlasi leidis kohus, et kostja sai aru, millise kohustuse täitmist temalt nõutakse. Seega ei olnud 22.12.2009 garantiinõude näol tegemist puudusega nõudes endas. Puudus seisnes üksnes panga kinnituse puudumises garantiinõudel oleva allkirja õigsuse kohta, mis kõrvaldati 30.12.2009. Olukorras, kus kohus tuvastas, et puudusi esimeses kirjalikult edastatud nõudes ei olnud ja ka panga kinnitus edastati kostjale e-maili ning faksi teel tähtaegselt, oleks kohus pidanud lugema garantiinõude nõuetekohaseks ja tähtaegselt esitatuks. Kohus seda ei teinud ning ei viidanud ka materiaalõiguse normile, mis õigustaks järeldust, et esimene nõudekiri ei olnud nõuetekohane.
33.Kuivõrd 30.12.2009 dateeringuga teine nõudeavaldus ei erinenud oma sisu poolest varasemast nõudeavaldusest (va lepingu number), siis väljendas hageja kostjale selgelt ja ühemõtteliselt oma tahet juba 22.12.2009 avalduses ning tahteavalduse sisu hiljem ei muutunud. Hageja tugineb nii 22.12.2009 kui ka 30.12.2009 sisu poolest identsele avaldusele. Isegi, kui nõudel endal esineks puudused, ei muudaks see isiku tahteavaldust olematuks ega võimalda seda lugeda mitteõigeaegselt esitatuks. Puuduste kõrvaldamine tähendab nõude korrigeerimist või täpsustamist, mis ei oma tähtaja järgimise kontekstis tähendust. Niisiis oli kirjalik vorminõue täidetud ka 30.12.2009 avalduse puhul. Kirjalik või SWIFT kinnitus hageja panga poolt ei seostu samuti nõude enda kui tahteavalduse puudusega ja/või kontrollimisega, vaid puudutab üksnes nõude esitaja isiku allkirjaõigsust, mis on olemuslikult nö täiendav tagatis hageja panga poolt kostjale. Ka garantiist endast ei tulene nõuet esitada hageja panga kinnitust isiku kohta originaaldokumendina. Garantiilepingu poolteks on hageja ja kostja, mitte hageja, pank ja kostja. Garantii kui lepingulise suhte olemus ei sõltu sellest, kas hageja pank kinnitab garantiilepingu pooleks mitteoleva isikuna hageja esindaja esindusõigust või mitte.
34.Kuivõrd 22.12.2009 originaalallkirjaga tahteavaldus jõudis kostjani vähemalt 29.12.2009 ning 30.12.2009 avaldus erines eelmisest üksnes selle poolest, et lisati tagatava lepingu number (millist nõuet garantiist ei tulene ning mis ei olnud kohtu hinnangul puudus nõudes), siis saab ainuüksi 22.12.2009 avalduse kättesaamisega lugeda garantiitingimustele vastava avalduse esitamise kirjaliku vorminõude täidetuks. Olukorras, kus kohus pidas siiski originaalallkirja kinnituse nõuet vajalikuks, veendumaks nõudeõiguse olemasolus, ei oleks olnud proportsionaalne tagajärg lugeda nõue mitteesitatuks, vaid lugeda, et pangal on õigus väljamaksega viivitamiseks, kuni kohale jõuab originaal, so 04.01.2010. Antud olukorras pidanuks kohaldama analoogiat TsMS § 335 lg-ga 1, mille kohaselt piisab tähtajast kinnipidamiseks avalduse või kaebuse edastamisest faksi teel või elektronpostiga, tingimusel et kirjaliku dokumendi originaal antakse kohtule üle viivitamata pärast seda, kuid hiljemalt asja arutamisel kohtuistungil. Selliselt oleksid olnud kaitstud nii hageja kui ka kostja huvid.
35.Kirjalik vorminõue oleks täidetud ka siis, kui hageja ei oleks esitanud 22.12.2009 avaldust, vaid oleks esitanud üksnes 30.12.2009 avalduse. Kohus sedastas, et URDG-s
ei ole kirjaliku vormi mõistet üheselt määratletud, kuid selgitas, et URDG tõlgendamisel on nõude esitamist e-kirja teel pigem jaatatud. Jõudnud järeldusele, et valitseva praktika kohaselt peetakse nõude esitamist e-kirja teel aktsepteeritavaks, teeb kohus vastupidiselt seni levinud praktikale otsuse, et nõude ja dokumentide esitamine e-posti ja faksi teel ei täitnud vorminõuet. Kohus jõudis ekslikult järeldusele, et nõude edastamine tavapäraselt faksi teel ja e-posti vahendusel ei pruugi võimaldada tahteavalduse esitaja isikusamasust üheselt tuvastada. Faktilistest asjaoludest nähtuvalt ei ole pooltel vaidlust saatja isikus, st asjaolus, et väljamakse saamiseks vajalikud dokumendid edastas kostjale hageja, mitte mõni suvaline isik. 30.12.2009 e-kiri saadeti Reka Cables finantsjuhi Marjo Pietikäineni ametlikult Reka Cables Ltd e-posti aadressilt [email protected], kus e-posti aadressis sisaldub äratuntav osa nõude esitaja ärinimest, mistõttu on e-posti aadressi võimalik siduda hagejaga. Ka e-kirja signatuur ei jäta ruumi kahtlusele, et tegemist ei ole hageja esindaja e-kirjaga. Samuti on faksi saatjat võimalik identifitseerida ka faksi saatja numbriga, mis on iga faksi päises olemas. Kartus, et tegemist ei või olla sama isikuga, kes saatis 22.12.2009 nõudekirja, oleks mõistetav olukorras, kus tahteavaldused on vastuolulised või erinevad. Antud juhul olid nõudekirjad identsed, mis välistab võimaluse, et 30.12.2009 tahteavalduse esitaja on keegi teine kui 22.12.2009 tahteavalduse esitaja. Lisaks eelnevalt kinnitas 30.12.2009 e-kirja ja faksi teel edastatud tahteavaldust vaid mõned päevad hiljem kostjani jõudnud originaaldokument. Tahteavalduse esitaja isikusamasust oli võimalik tuvastada ja seda ka tehti. Kostjal ei saanud tekkida ega tekkinud mingisugust kahtlust selles, et garantiinõue esitati hageja poolt. Niisiis ei ole õige kohtu oletus, mille kohaselt ei pruukinud nõude edastamine faksi ja e-posti vahendusel võimaldada isikusamasuse üheselt tuvastamist. Kohtuotsust oletustele rajades rikkus kohus TsMS § 436 lg-t 2.
36.Tahteavalduse sisu ei sõltu sellest, mis kanaleid pidi see edastatakse. Ka juhul, kui kulleril oleks õnnestunud originaalid üle anda 31.12.2009, ei oleks kostja saatja isikusamasust teisiti tuvastanud. Vaidlust ei ole faktis, et hageja allkirjastas vajalikud dokumendid Soomes, mitte kostja juuresolekul ning kuller oleks olnud üksnes vahendaja, mitte isikusamasuse kinnitaja. Kui kostja aktsepteerib kullerit kui dokumendi edastajat (mida ta teeb, kuivõrd ta ise soovitas hagejal kullerteenust kasutada), siis peaks ta dokumendi edastamise kanalina aktsepteerima ka faksi ja e-posti. Dokumendi sisu oleks jäänud samasuguseks olenemata sellest, kas hageja oleks dokumendid edastanud originaalina või krüpteeritud sidekanali vahendusel. Lisaks ei pane garantiikiri ega ICC reeglistik nõude esitajale kohustust tõendada oma isikusamasust paroolipõhiselt, elektroonilise isikutunnistuse alusel või krüpteeritud sidekanali vahendusel ja ICC reeglistikust ei tulene, et kirjalik vorminõue on täidetud vaid siis, kui dokumendi originaal esitatakse füüsiliselt paberkandjal.
37.Raha väljamaksmisest keeldumine oleks aktsepteeritav vaid juhul, kui ICC reeglid välistaksid otsesõnu faksi teel ja skaneerituna e-posti teel nõuete edastamise võimaluse, mis aga nii ei ole. Nõude esitamine on tahteavaldus, mille kättesaamise seostamine üksnes ja ainult originaaldokumendi kättesaamisega on ebaõige. Õiguslikult saab antud asjas eristada lepingule endale esitatavaid vorminõudeid ning lepingulisest suhtest tulenevate tahteavalduste edastamise vorminõudeid. Tahteavalduse edastamise vorminõuete osas saab juhinduda eelkõige TsÜS § 78 lg-st 3 (kuivõrd ICC reeglid ei reguleeri neid üldküsimusi), mille kohaselt võib kirjaliku lepingu puhul lepingust tulenevad kirjalikud tahteavaldused edastada ka muul viisil, mis võimaldab antud asjas tahteavaldust kirjalikult taasesitada. Garantiileping sõlmiti kokkuleppeliselt kirjalikus vormis ning garantiikiri ei välistanud võimalust edastada omakäeliselt allkirjastatud tahteavaldused tehnilisi abivahendeid kasutades.
Puudustest teavitamisel nõudis kostja hageja panga kinnitust, kuid ei täpsustanud, et see peab ilmtingimata olema kirjalikus vormis. Järelikult ei omanud see kostja jaoks tähtsust. Antud juhul oli hageja tahteavaldus edastatud ja kätte saadud enne 31.12.2009 e-posti ja faksi teel, st vaieldamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning sellist lähenemist toetab ka VÕS § 13 lg 2. Seega ei sõltu tahteavalduse sisu sellest, mis kanaleid pidi see teisele poolele edastatakse, iseäranis juhul, kus garantiikiri ise ega ka ICC reeglistik ei välista tahteavalduse edastamist muude kanalite vahendusel (e-post, faks). Kuivõrd garantiikirjast endast mingeid piiranguid nõude esitamisele skaneerituna ning allkirjastatuna e-posti teel ja/või faksiga ei tulene, siis on e-kirja või faksi teel saadetud tahteavaldus õiguslikult samaväärne originaaliga. Kirjalik vorminõue on täidetud ka siis, kui sama dokument jõuab õigeaegselt saajani omakäeliselt allkirjastatuna ja skaneerituna e-posti ja/või faksi teel.
38.Isegi juhul, kui hageja oleks tahteavalduse edastamisega e-posti ja faksi teel kokkulepitud vorminõudeid rikkunud, ei saaks ainuüksi see formaalne eiramine kaasa tuua veel kogu garantiilepingu tühisust. Pooled olid ühel meelel selles, et garantiitingimused saavad tuleneda vaid garantiist endast. Antud juhul ei ole mingeid eritingimusi peale konkreetse kuupäeva garantiikirjas märgitud. Garantiikirjas on väljendatud garantiiperioodi piiritlev kuupäev ning tingimus, et garantii kuulub välja maksmisele õigustatud isiku esimesel kirjalikul nõudmisel. Garantiikirjast ei nähtu, et nõude edastamine skaneeritud ning allkirjastatud dokumendina e-posti või faksiga oleks keelatud või välistatud ja et kirjalik nõue loetakse nõudena esitatuks vaid juhul, kui see edastati originaaldokumendina posti teel või kullerfirma vahendusel. Garantiikirjast ei nähtu peale kuupäeva mingeid muid ajalisi piiranguid (näiteks esitamise kellaaega). Kui pooled oleks kokku leppinud, et kirjaliku nõudena käsitletakse vaid paberkandjal originaaldokumenti, oleks selline kokkulepe pidanud garantiikirjas kajastuma.
39.Kohus kohaldas ebaõigesti TsÜS § 69 lg-t 2, kuna pidas kirjalikku vorminõuet täidetuks vaid siis, kui dokumendi originaal esitati füüsiliselt. Nimetatud seisukohaga sidus kohus põhjendamatult garantii andmise eeldusena kirjaliku vorminõude. Praktikas esineb tihti olukord, kus valikuline vorm on kirjalik, kuid suhtluses respekteeritakse ka muid vorme. Seega ei tuleks tahteavalduse kättesaamist seostada üksnes originaaldokumendi kättesaamisega. Kostjal oli tahteavaldusega võimalik tutvuda juba esimese nõudekirja läbi ning hiljem ka 30.12.2009 e-maili ja faksi teel tähtaegselt edastatud nõudekirjaga. Sellest tulenevalt ei ole kohtu järeldus, et dokumendi teksti faksimisel või e-posti teel saatmisel ei ole omakäelise allkirjastamise nõue täidetud, põhjendatud.
40.Isegi juhul, kui hageja oleks tahteavalduse edastamisega e-posti ja faksi teel kokkulepitud vorminõudeid rikkunud, ei saaks ainuüksi see formaalne eiramine kaasa tuua veel kogu garantiilepingu tühisust. Nii selgitas Riigikohus asja 3-2-1-146-09 p-s 11, et olukord, kus vorminõuet on rikutud, ei too alati kaasa tehingu tühisust. Lähtuda tuleb vorminõude eeldusest. Ka käesolevas asjas tuleb arvestada võimalikku vormi nõudmise eesmärki (TsÜS § 83) ja asjaolu, et garantiinõude esitamisel ei ole tegemist ühepoolsete tehingutega, millega isik paneb endale kohustusi. Garantiinõude eesmärk on hoopis vähendada või kompenseerida garandile tekitatud kahju, mistõttu ei oleks nõude või sellele lisanduva panga kinnituse kirjalik vorm põhjendatud. Tähtsust omab ka asjaolu, et hageja teavitas kostjat, et ta pani originaaldokumendid teele ning hageja oli sellest teadlik. Seepärast ei too garantiinõudega kaasas käiva panga kinnituse e-maili või faksi teel saatmine kaasa tehingu tühisust ning teise nõudekirja ja sellele lisatud dokumendid tuleks lugeda esitatuks hiljemalt 30.12.2009, mil kostja sai tahteavaldusega tutvuda.
41.Kokkuleppelise vorminõude võimalike eiramise tagajärgede hindamisel tuleb arvestada ka poolte vahel välja kujunenud tavasid ja praktikat. VÕS § 23 lg 1 p 2 ja § 25 lg 1 kohaselt ei ole praktika tekkimiseks vajalik mitme erineva õigussuhte (lepingu) olemasolu, vaid praktika saab tekkida ka olemasoleva võlasuhte raames. Kohus nõustus, et garantiikiri on faksikoopia, kuid leidis, et see ei tõenda kostja poolt garantiikirja saatmist hagejale faksi teel. Nimetatud seisukohale jõudis kohus vaatamata asjaolule, et hageja rõhutas kohtule esitatud teesides, et pooltel ei ole vaidlust selle üle, et dokumendid edastas kostjale hageja ning et faksi teel saadud koopia kostja 06.10.2009 garantiikirjast päisest ilmneb, et see on saadetud kostja faksinumbrilt +3726131950, mis ei jäta ruumi kahtlemiseks, kellelt faks tuli, millest tulenevalt hindas kohus tõendeid ebaõigesti. Kuna kostja saatis hagejale garantiikirja faksi teel ning vastas hageja garantiinõudele e-maili teel, aktsepteeris kostja suhtlusvahendina e-posti ja faksi. Puudub mõistlik põhjendus, miks ei saa aktsepteerida sama ka hagejapoolsel suhtlusel. Seega leidis kohus ekslikult, et kirjaliku nõudena käsitletakse vaid originaaldokumenti ja originaalkinnitust. Vastupidine käsitlus ei vastaks hea usu põhimõttele. Hea usu põhimõtte eiramine on samuti üheks võimaluseks, mille puhul vorminõude rikkumine ei too endaga kaasa tehingu tühisust. Kohus leidis ekslikult, et ühe lepingulise suhte põhjal ei saa teha järeldusi võlasuhte poolte vahel välja kujunenud praktika kohta ning asjaolu, et kostja järgis ise hagejaga suhtlemisel samu sidevahendeid, ei tähenda, et kostja aktsepteeriks neid sidevahendeid ka garantiinõude esitamisel. Kohtu seisukoht on paljasõnaline ning ei tugine ühelegi õigusnormile.
42.Kuna hageja esitas tõendid selle kohta, et poolte vahel on väljakujunenud praktika ning kui seni on pangaga suhtlemisel e-maili vahetus ja faks aktsepteeritavad olnud, oleks antud asjas tulnud kohaldada TsÜS § 78 lg-t 2 ning lugeda allkirja mehaanilisel teel jäljendamist võrdseks omakäelise allkirjaga.
43.Antud juhul oleks hea usu põhimõttega vastuolus see, et kostja, olles garandina endale kohustuse võtnud ja saades hageja tahteavalduse, millest on selgelt näha, kellelt see tuleb ja mille põhjal nõue esitatakse, püüab oma kohustuse täitmisest pahatahtlikult kõrvale hoida. Kuller jõudis kohale 31.12.2009, kuid tal ei õnnestunud dokumente üle anda objektiivsel põhjusel pelgalt seetõttu, et kontor oli lühendatud tööpäeva tõttu suletud. Sellises olukorras pidanuks kostja välismaist äriühingut teavitama siseriiklikust seadusest ning lühendatud tööpäevast. Ka see ei ole põhjuseks keelduda oma raha maksmise kohustuse täitmisest. Kostja oleks pidanud kohustuse lähtuvalt hea usu põhimõttest täitma, mitte otsima põhjuseid oma kohustusest mööda hiilimiseks. Seda, et garant ei saa keelduda kohustuse täitmisest ebamõistlikel põhjustel, nentis ka kohus, ent jättis siiski hagi rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele
44.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse täies ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
45.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi apellatsioonkaebuses märgitud osas ja jaotab uuesti menetluskulud.
46.Vaidlust ei ole asjaolude üle, et kostja võttis 06.10.2009 garantiikirjaga hageja suhtes VÕS § 155 lg 1 tähenduses kohustuse (garantii), et ta täidab hageja nõudel Tameo MT OÜ kohustuse maksimumsummas 173 021 eurot. Garantii tähtaeg oli 31.12.2009. Garantiikiri allutati Rahvusvahelisele Kaubanduskoja (International Chamber of
Commerce; edaspidi ICC) reeglistikule nr 458 (Uniform Rules for Demand Guarantees – edaspidi URDG). Hageja esitas kostjale kaks nõudekirja garantii väljamaksmiseks.
47.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et esimese nõudekirja esitamise ajaks tuleb lugeda 29.12.2009. Sellele nõudekirjale vastas kostja 29.12.2009 faksi teel, et nõudekirja ei aktsepteerita, kuna see esitati järgmiste puudustega: puudub lepingu number ja kuupäev ning puudub hageja panga (Nordea Bank Finland Plc) kinnitus hageja esindaja allkirja õigsuse kohta. Kostja märkis, et uue nõudekirja esitamise tähtaeg on 31.12.2009.
48.30.12.2009 esitas hageja kostjale korrigeeritud nõudeavalduse (teine nõudekiri) ja lisas sellele vajaliku panga kinnituse, saates need kostjale samal kuupäeval allkirjastatult faksiga ja täiendavalt skaneeritult ning omakäeliselt allkirjastatud dokumendina e-posti teel. 30.12.2009 teatas kostja töötaja T. Toomesaar e-posti teel, et nad ei saa käsitleda kirjaliku nõudena e-posti või faksiga saadetud dokumente ja originaaldokumendid peavad pangani jõudma hiljemalt 31.12.2009 (näiteks kulleri teel). Hageja vastas kostjale koheselt e-kirjaga, et originaalid saadeti kullerfirma UPS kaudu kostjale ning kuller lubas need kätte toimetada järgmisel päeval (31.12.2009). Samas e-kirjas palus hageja kostjat tagada dokumentide kättesaamine. Kuller jõudis kostja peakontorisse Eestis kohale 31.12.2009 kell 15.57, kuid kuna 31.12.2009 oli lühendatud tööpäev, oli kostja peakontor selleks kellaajaks suletud. 2010. aasta 1. jaanuar oli riigipüha, 2. ja 3. jaanuar aga puhkepäevad (laupäev ja pühapäev). Seetõttu õnnestus kulleril dokumendid kostjale reaalselt kätte toimetada esmaspäeval, 04.01.2010.
49.Kostja teatas 04.01.2010 hagejale faksi teel, et ta ei aktsepteeri hageja nõuet, kuna see esitati hilinemisega. Garantiitähtaeg oli 31.12.2009, kuid nõue jõudis pangani 04.01.2010.
50.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja nõue ei kuulu kummagi garantiinõude järgi rahuldamisele, kuna nõuetekohane garantiinõue jäi tähtaegselt esitamata.
51.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et esimene nõudekiri esitati originaaldokumendina ja tähtaegselt, kuid puudustega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et lepingu numbri ja kuupäeva märkimata jätmine ei ole puuduseks, mis õigustaks kostja poolt hageja nõude rahuldamata jätmist. Lepingu numbri ja kuupäeva märkimise kohustust garantiikirjast ei tulene ja kostjale oli selge, millist lepingut hageja nõudekirjas silmas pidas. Maakohus pidas oluliseks puuduseks, miks esimest nõudekirja ei saa arvestada, asjaolu, et sellele ei olnud lisatud hageja panga kirjalikku kinnitust hageja esindaja allkirja õigsuse kohta, mille esitamise nägi ette garantiikiri ja URDG artikkel 19 ja vastav kinnitus esitati originaaldokumendina pärast garantiitähtaja lõppemist. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul tuleb arvestada seda, et esimeses, originaaldokumendina esitatud nõudekirjas, väljendas hageja kostjale selgelt oma tahet, et kostja täidaks hageja ees garantiist tuleneva kohustuse. Hageja panga kinnituse puudumine allkirja õigsuse kohta ei tähenda seda, et hageja oleks jätnud tahteavalduse õigel ajal tegemata.
52.Hageja saatis kostjale 30.12.2009 nõutava panga kinnituse e-maili ja faksi teel. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et selline saatmine ei vastanud kirjaliku esitamise nõuetele. URDG ei määratle üheselt kirjaliku vormi mõistet. Ka maakohus leidis, et õigusalases erialakirjanduses on URDG tõlgendamisel nõude esitamist e-kirja teel pigem jaatatud. Soovituslikud ICC seisukohad URDG artiklis
2(d) nimetatud vormi järgimiseks ei ole kohtule siduvad, nagu leidis õigesti ka maakohus.
53.Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et nõudekirja ja selle lisade edastamine faksi ning e-posti vahendusel peab võimaldama tahteavalduse esitaja isikut tuvastada. Samas ei olnud käesolevas asjas pooltel vaidlust saatja isiku üle, st asjaolu üle, et väljamakse saamiseks vajalikud dokumendid edastas kostjale hageja. 30.12.2009 e-kiri saadeti Reka Cables finantsjuhi Marjo Pietikäineni ametlikult Reka Cables Ltd e-posti aadressilt [email protected], kus e-posti aadressis sisaldub äratuntav osa nõude esitaja ärinimest, mistõttu on e-posti aadressi võimalik siduda hagejaga. Ka e-kirja signatuur ei anna alust kahelda, et tegemist ei ole hageja esindaja e-kirjaga. Samuti on faksi saatjat võimalik identifitseerida faksi saatja numbriga. Kartus, et tegemist ei ole sama isikuga, kes saatis 29.12.2009 nõudekirja, oleks mõistetav olukorras, kus tahteavaldused oleks olnud vastuolulised või erinevad. Antud juhul olid nõudekirjad identsed, mis välistab võimaluse, et 30.12.2009 tahteavalduse esitaja on keegi teine kui 29.12.2009 tahteavalduse esitaja. 30.12.2009 e-kirja ja faksi teel edastatud tahteavaldust ja selle lisasid kinnitavad 04.01.2010 kostjani jõudnud originaaldokumendid.
54.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb teise tahteavalduse edastamise vorminõuete osas juhinduda TsÜS § 78 lg-st 3, mille kohaselt võib kirjaliku lepingu puhul lepingust tulenevad kirjalikud tahteavaldused edastada ka muul viisil, mis võimaldab antud asjas tahteavaldust kirjalikult taasesitada. Garantiileping sõlmiti kirjalikus vormis ja garantiikiri ei välistanud võimalust edastada omakäeliselt allkirjastatud tahteavaldusi tehnilisi abivahendeid kasutades. Antud juhul olid hageja mõlemad tahteavaldused edastatud ja kostja poolt kätte saadud enne 31.12.2009, sh teine tahteavaldus koos nõutavate lisadega e-posti ja faksi teel, st kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui pooled oleks kokku leppinud, et kirjaliku nõudena käsitletakse vaid paberkandjal originaaldokumenti, oleks selline kokkulepe pidanud kajastuma garantiikirjas.
55.Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on oluline ka asjaolu, et hageja teavitas kostjat, et originaaldokumendid jõuavad kostjani 31.12.2009 ja ta palus tagada nende vastuvõtmise. Kostja ei teavitanud hagejat, et 31.12.2009 on lühendatud tööpäev. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt oleks olnud korrektne sellest hagejat teavitada, kuna hageja on välisriigi äriühing. Selline teavitamine oleks olnud kooskõlas VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega. Samuti oleks kostja pidanud juba 29.12.2009 faksitud kirjas teavitama hagejat sellest, et ta aktsepteerib üksnes originaaldokumente. Arvestades asjaolu, et hageja tegi kõik endast oleneva, et täita kostja nõudmised ja toimetada originaaldokumendid kostjale kätte enne garantiitähtaja lõppemist, annaks VÕS § 6 lg 2 aluse jätta 30.12.2009 dokumentide vorminõude rikkumise arvestamata ka siis, kui ringkonnakohus oleks sellise rikkumise tuvastanud, kuna see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
56.Kuna ringkonnakohus leiab, et hageja esitas kirjalikult nõude garantii väljamaksmiseks enne garantiitähtaja lõppemist, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista apellatsioonkaebuses märgitud põhivõlg 90 068,71 eurot, viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses 10.05.2010 seisuga 4578,06 eurot ja sealt edasi kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Viivise arvestuse õigsuse kohta kostja vastuväiteid ei esitanud.
57.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi kõik esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kulud kostja, kelle kahjuks otsus tehti.
58.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva
kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Iko Nõmm
Imbi Sidok
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.