Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. detsember 2011, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-66935
Tsiviilasi
Swedbank aktsiaseltsi hagi TL vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3 173,85 eurot (49 660,02 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: Swedbank aktsiaselts (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040); hageja lepinguline esindaja Marge G ; kostja: TL(isikukood XXX; elukoht XXX).
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Hagiavalduses märgitu kohaselt sõlmisid pooled 14.09.2007 käenduseta väikelaenulepingu , mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 45 000 krooni (2 876,02 eurot). Lepingu punkti 2.3 ja üldtingimuste punkti 6 kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 11. kuupäeval annuiteetmaksetena. Laenu tagastamise lõpptähtajaks märgiti lepingu punktis 2.4 11.10.2011. Lepingu üldtingimuste punkti 7.1 järgi kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt intressi tagasi maksmata laenusummalt lepingu põhitingimustes fikseeritud intressimäära alusel. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus. Hageja saatis 28.07.2009 kostjale teatise lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, milles teavitas kostjat võlgnevuse olemasolust ja palus võlgnevus tasuda. Kostja ei tasunud võlgnevust, mistõttu ütles hageja lepingu üles 06.10.2009. Kostja eelnimetatud lepingust tulenev võlgnevus moodustab kokku 2 650,42 eurot, millest põhiosa moodustab 2 256,54 eurot, intress 171,01 eurot ja viivis 222,88 eurot. 04.08.2008 sõlmisid hageja ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 639,12 eurot. Lepingu punkti 5.4 kohaselt arvestas hageja igapäevaselt intressi kasutatud krediidilimiidi eest. Intressimääraks oli 16%. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 638,86 euro väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata. Hageja saatis 28.07.2009 kostjale teatise lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, milles teavitas kostjat võlgnevuse olemasolust ja palus võlgnevuse tasuda. Kostja ei tasunud võlgnevust, mistõttu ütles hageja lepingu üles 07.10.2009. 23.12.2010 seisuga moodustab eeltoodud lepingust tulenev kostja võlgnevus hageja ees
kokku, 745,93 eurot, millest põhiosa on 638,86 eurot, intress 44,93 eurot ja viivis 62,15 eurot. 01.10.2008 sõlmisid pooled Partner krediitkaardi kasutamise lepingu , mille alusel andis hageja kostja kasutusse Partner krediitkaardi krediidilimiidiga 319,56 eurot. Lepingu punkti 6.1 kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Intressimääraks oli lepingu järgi 18 % aastas. Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kõrvalnõuete kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 28.07.2009 kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta milles teavitas kostjat võlgnevuse olemasolust ja palus võlgnevus tasuda. Kostja ei tasunud võlgnevust, mistõttu ütles hageja lepingu ühepoolselt üles. Kostja eeltoodud lepingust tulenev võlgnevus hageja ees 23.12.2010 seisuga on kokku 310,09 eurot, põhinõue 278,46 eurot, intress 1,81 eurot ja viivis 29,82 eurot.
Kostja on vastuses hagiavaldusele märkinud, et tunnistab hagi osaliselt. Kostja märgib, et tema elus on viimasel ajal raske periood ning ta on viibinud mitmetes rehabilitatsioonikeskustes. Isik on töötu ja ka praegu kasutab Tallinna Hoolekande Keskuse Rehabilitatsioonikeskuse Majutusüksuse teenuseid. Kostja palub võimalusel, et kohus seoses raskete aegadega vabastaks kostja täielikult või osaliselt viivistest ja intressidest.
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-10-66935 kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 14.09.2007 käenduseta väikelaenuleping (tl 8-9), 04.08.2008 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping (tl 17-19) ja 01.10.2008 Partner krediitkaardi kasutamise leping (tl 25-27). TsMS § 231 lg 2 esimese ja teise lause kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega
tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kostja vastusest tuleneb, et ta nõustub esitatud põhivõla suurusega, sellele vastuväiteid ei ole esitanud (tl 89). Kooskõlas § 440 lg-ga 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Nimetatud sätetest tulenevalt rahuldab kohus hagi ülalmärgitud lepingutest tulenevate põhinõuete ulatuses kokku 3 173,86 eurot esitatud tõendeid uurimata, kuna kostja võttis põhivõlgnevuse olemasolu hagejale omaks (tl 89). Hageja nõuab ülalosundatud lepingust tulenevate kohustuste täitmisel lisaks põhivõlale viivist ja intressi vastavalt lepingutes sätestatud tingimustele. Samuti palub hageja välja mõista viivise alates hagi esitamisest lepingutest tulenevate põhinõuete kohase täitmiseni EKP intress + 7 % aastas. Kostja märgib, et tema elus on viimasel ajal raske periood ning ta on viibinud mitmetes rehabilitatsioonikeskustes. Isik on töötu ja ka praegu kasutab Tallinna Hoolekande Keskuse Rehabilitatsioonikeskuse Majutusüksuse teenuseid. Kostja palub võimalusel, et kohus seoses raskete aegadega vabastaks kostja täielikult või osaliselt viivistest ja intressidest (tl 89). TsÜS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Tulenevalt VÕS § 162 lõikest 1, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda lepptrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Viivise alandamine on kohtu diskretsioonotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes, võrreldes nõude suurust esmajoones kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahjunõude suurusega ja hinnates selle proportsionaalsust. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud viivise vähendamine. Kuigi kostja on märkinud, et on töötu ning ta ei ole võimeline hetkel ülalmärgitud lepingutest tulenevaid kohustusi täitma, ei ole kostja oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule ühtki tõendit. 11.10.2011 määrusega tegi kohus pooltele ettepaneku arutada kompromissi tingimusi, kuid kokkuleppele pooled antud asjas jõudnud ei ole. Nimetatud asjaoludest tulenevalt ning tuginedes asjas kogutud tõenditele leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks kõrvalnõuded välja mõista, kuivõrd lepingu sõlmimisel on kostja olnud teadlik oma kohustustest, kuid on neid teadlikult eiranud, mis on põhjustanud hagejal vajaduse kohtusse pöördumiseks.
Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista kõrvalnõuded alljärgnevalt. 14.09.2007 käenduseta väikelaenulepingust tulenevalt intress 171,01 eurot ajavahemiku 11.06.2009-06.10.2009 eest, sissenõutavaks muutunud viivist 222,88 eurot ajavahemiku 11.05.2009-23.12.2010 ning viivis protsendina alates hagi esitamisest kuni põhinõude (2 256,54 eurot) kohase täitmiseni (EKP intress + 7 % aastas). 04.08.2008 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevalt intress 44,93 eurot ja viivis 62,15 eurot ning viivis protsendina alates hagi esitamisest kuni põhinõude (638,86 eurot) kohase täitmiseni (EKP intress + 7 % aastas). 01.10.2008 sõlmitud Partner krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevalt intress 1,81 eurot ja viivis 29,82 eurot ning viivis protsendina alates hagi esitamisest kuni põhinõude (278,46 eurot) kohase täitmiseni (EKP intress + 7 % aastas). Kohus asub seisukohale, et kõrvalnõuded on esitatud mõistlikus suuruses vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingutele ja kostja ei ole esitanud oma väidete põhistamiseks ühtegi tõendit, mistõttu ülaltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista käenduseta väikelaenulepingust tulenev võlgnevus 2 650,42 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (EKP intress + 7 % aastas summalt 2 256,54 eurot) alates 29.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni, vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus 745,93 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt (EKP intress + 7 % aastas summalt 638,86 eurot) alates 29.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni, Partner krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus 310,09 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt (EKP intress + 7 % aastas summalt 278,46 eurot) alates 29.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni hageja Swedbank aktsiaseltsi kasuks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.