Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud solidaarselt täielikult kostjate kostjate kanda ning kostjate kostjate menetluskulud menetluskulud kostjate te endi kostja endi kanda. Välja mõista N M`lt M`lt ja A M`ilt M`ilt solidaarselt BIGBANK ASAS-i kasuks hageja kantud menetluskulude katteks kokku summas 754.80 eurot. eurot.

Otsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei kaudu 21.12.2011 kell 15.00. Otsuse resolutiivosa avaldatakse kostjale kättetoimetamiseks kättetoimetamiseks ka väljaandes Ametlikud Teadaanded

Edasikaebe kord Kostjate Kostjatel tel on õigus õigus otsusega mittenõustumisel 28 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui nende tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hag hagihinnalt, agihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 krooni. Tagaseljaotsuse kostjatele avalikult kättetoimetamisel loetakse TsMS § 317 p 5 alusel otsus kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded Teadaanded ilmumise päevast. Otsusele on on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 19.08.2010 esitas BIGBANK AS Viru Maakohtule hagi N M ja A M`i vastu solidaarselt võlgnevuse, kokku summas 10 875.42 eurot (170 163.37 krooni) ja lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja N M on sõlminud 14.11.2006 tarbijakrediidilepingu nr. 0601044/45kt, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 7 257.70 eurot, mis lepingu sõlmimise päeval oli võrdne 113 558.26 krooniga. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 24,99 % krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S. 14.11.2006 sõlmis hageja kostja A M`iga käenduslepingu. Kostjatel oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid, kuid kostjad rikkusid nimetatud kohustust korduvalt, mistõttu hageja alustas võla sissenõudmise menetlust. Kuivõrd kostjad hageja saadetud meeldetuletuskirjadest hoolimata oma lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud, siis oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema. 07.01.2008 hoiatas hageja kostjatele saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui nad ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjatele võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks, kuid kostjad oma kohustusi täitma ei asunud. 11.02.2008 ütles hageja põhivõlgnikule saadetud ülesütlemisavaldusega ja käendajale saadetud nõudekirjaga lepingu üles ning nõudis kostjatelt 148 385.63 krooni tasumist, millest 112 051.23 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 12 495.83 krooni - sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1 400 krooni - võla sissenõudmisega seotud kulu, 22 410.25 krooni leppetrahv ja 28.32 krooni viivis. Pärast lepingu ülesütlemist on kostjad tasunud tagastamata krediidisumma katteks 17 600 krooni, mistõttu tagastamata krediidisummaks on veel 94 451.23 krooni, mis tuleb kostjatelt üldtingimuste p 2.1 ja 5.3, käenduslepingu ja seaduse alusel solidaarselt välja mõista.

Lepingu alusel on põhivõlgnik kohustatud tasuma hagejale intressi 24,99% krediidisummast ühe aasta kohta. Intressi suurus lepingu ülesütlemise ajaks on 12 495.83 krooni. Hageja nõuab kostjatelt nimetatud intressivõlgnevuse solidaarset hüvitamist. Võla sissenõudmisega seotud kuludeks on vastavalt lepingu üldtingimuste p 6.6 alusel kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud, samuti lepingu rikkumisega seoses saadetud teadete saatmiskulud, mis ei sisalda üksnes postikulude maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt võla sissenõudmise kulu hüvitamist summas 1 280 krooni. Seisuga 19.08.2010 on lepingu, käenduslepingu ja seaduse alusel sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 61 936.31 krooni. Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja ja A M sõlminud käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr 0601044/45kt ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 511 466 krooni ning käenduse tähtajaks 01.12.2018. Käendaja ei ole täitnud VÕS § 142 lg 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lg 2 tulenevalt vastutavad käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Hageja tugineb oma nõudes AS-i BIGBANK krediidilepingute üldtingimustele S, võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 415 lg 1 ja 416 lg 1 ning TsMS § 367 sätetele. Hagi esitamisel taotleb hageja kostjalt kokku solidaarselt võlgnevuse väljamõistmist summas 170 163.37 krooni. Peale selle palub hageja TsMS § 367 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista alates 20.08.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivist 24,99% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagi tõendamiseks on esitatud kirjalikud tõendid – 14.11.2006 sõlmitud tarbijakrediidileping koos maksegraafikuga ja lepingu sõlmimise ajal kehtivate üldtingimustega; koopiad hageja ja käendaja vahel sõlmitud käenduslepingust ja võla sissenõudmisega seotud kirjadest ( lepingu ülesütlemishoiatusest ja ülesütlemisavaldusest); viiviste arvestus; koopia hageja hinnakirjast; OÜ Pinkerton Albert Detektiivibüroo esitatud arve; Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse esitatud arve; maksekorraldus Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse arve, hagilt tasutud riigilõivu maksekorraldus; hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid.

Kohtumenetluse käik Korraldava määrusega 24.08.2010 võttis Viru Maakohus hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid hagiavalduses märgitud kostjate aadressile, mis on ühtlasi ka kostjate registrijärgne aadress. Materjalid tagastati kohtule “tähtaja möödumisel“. Kostjate viibimiskohta ei õnnestunud kindlaks teha ka Ida Politseiprefektuuri ega Sõmeru Vallavalitsuse kaasabil. Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikuks kättetoimetamiseks Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kohus rahuldas hageja taotluse 11.10.2011 korraldava määrusega ning avaldas kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid (hagiavalduse väljavõtte) väljaandes Ametlikud Teadaanded.

II Kostjate Kostjate vastuväited Kostjad ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

III Maakohtu Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Hagimaterjalide väljastamisel kohustas kohus kostjaid esitama hagile kirjalikku vastust hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kohus on püüdnud kostjate tegelikku elukohta välja selgitada erinevatest andmebaasidest. Kostja registrijärgne elukoht (xxxx) on endine, kuid Sõmeru Vallavalitsuse andmetel kostjad seal tegelikult ei ela. Kostjate tegelikku elukohta ei ole õnnestunud kindlaks teha ka politsei kaasabil. Menetlusdokumendid (hagiavalduses esitatud hageja nõue) on kostjatele kätte toimetatud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja 2 alusel avalikult 11.10.2011 väljaandes Ametlikud Teadaanded hagiavalduses toodud nõude avaldamisega. Kohus kohustas kostjaid hagile kirjalikult vastama 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest (avalikult kättetoimetamisest) alates. Menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel loetakse dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel nende väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Nimetatud tähtpäev möödus 10.11.2011; hagile vastamise tähtaeg möödus 10.12.2011. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Teadaande avaldamisel on kohus kostjat hoiatanud TsMS § 407 lg 1 ja 3 hagiavaldusele tähtaegselt vastuse esitamata jätmise tagajärgedest ning teatanud, et tähtaegselt vastuse esitamata jätmisel lahendab kohus hagi kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega, mis tehakse teatavaks maakohtu kantselei kaudu 21.12.2011. Vaatamata hoiatusele ei ole kostjad kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Pooltevahelised suhted tulenevad tarbijakrediidilepingust ja käenduslepingust. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS §-ide 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1, 415 lg 1 jas 416 lg 1 alusel. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses piisavalt kirjeldanud. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on põhivõlgnikule võimaldanud krediiti summas 113 558.26 krooni. Poolte vahel on lepitud kokku tasumisele kuuluvas intressimääras ja krediidisumma tagastamise maksegraafikus. Hagiavalduse kohaselt ei ole põhivõlgnik täitnud lepingut korrektselt ning on jäänud hageja ees krediidisummas võlgnevusse. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Põhivõlgniku poolt lepingu rikkumise korral on käendaja kohustatud VÕS § 142 lg 1 kohaselt tasuma hagejale võlgnetavad summad. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt. Hageja esitatud tõenditest (meeldetuletuskirjad, lepingu ülesütlemise hoiatus) nähtuvalt on hageja VÕS § 416 ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi põhivõlgniku ja käendaja poolt kohustuste rikkumisel lepingu ülesütlemisel järginud. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostjate poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summad ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku summas 10 875.42 eurot (170 163.37 krooni), sellest tagastamata krediidisumma 6036.53 eurot (94 451.23 krooni), sissenõutavaks muutunud tasumata intress – 798.63 eurot (12 495.83 krooni), 81.80 eurot (1280 krooni) -võla sissenõudmise kulu ja 3958.45 eurot (61 936.31 krooni) - sissenõutavaks muutunud viivis. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud rahuldada hageja nõue kostjatelt solidaarselt täiendava viivise väljamõistmiseks alates 20.08.2010 määras 24,99% tagastamata krediidisummast aastas kuni krediidisumma täieliku tasumiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 163 lg 3 tulenevalt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kostjate tehtud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud hageja menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 92809494, 19.08.2010 riigilõivu (ja dokumentide paljunduskulu) tasumisest summas 10 210 krooni, maksekorraldus nr.21354, 03.11.2010 OÜ Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ arve tasumisest summas 1500 krooni (õigusabikulude koondarve nr 65, 27.07.2010), s.o. kokku 11 710 krooni (s.o. 748.40 eurot). 16.06.2011 on hageja tasunud summas 6.39 eurot väljaandes

Ametlikud Teadaanded avaldamise tasu. Kokku moodustavad hageja menetluskulud summas (748.40 + 6.39)= 754.80 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 – 163; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtuotsus jõustus 18.

Irma Külavee

Lea Herne

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.