Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hageja nõue ja põhjendused Hageja viibis 08.07.2011 külas oma sugulaste juures kinnistul asukohaga XXXX Tartus. Kinnistu on kaasomandis. Kostjale kuulub kaks suurt koera, kellest üks on kuri. Hageja liikus maja juurest auto poole. Sama ajal avas kinnistu kaasomaniku peresse kuuluv naisterahvas kinnistut jagava aia värava. Koer tormas hageja juurde ja tahtis näkku hüpata. Hageja tõstis käe kaitseks ning koer pures hagejat vasakust käest, eemaldus hetkeks, kuid tuli tagasi ja hammustas ka hageja paremat kätt ning rebis paremat jalga. Juhtumi tagajärjel oli hageja vasakul käel välja rebitud kõõlus 15 cm pikkuselt. Paremal käel oli väiksem haav. Mõlemad käed jooksid verd. Vigastatud oli ka parem jalg. Hageja riided olid verised ja kohati lõhki rebitud. Kohalekutsutud kiirabi toimetas hageja erakorralise meditsiini osakonda, kus tehti õmblused mõlemal käel olevatele haavadele ning süstiti teetanuse ja valu vastu. 11.07.2011 esitas hageja süüteoteate Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile. Kostja vastu algatati väärteomenetlus. Kostja ei ole hagejaga kontakti võtnud, et leida lahendus kahju hüvitamise küsimusele. Hageja on seisukohal, et temale on tekitatud nii varaline kui ka mittevaraline kahju. Koera hammustuste tagajärjel tekkinud varalise kahju hüvitamiseks palub hageja kostjalt välja mõista 510 eurot. See summa sisaldab hageja kulutusi ravile, transpordile, riietusele ja tulevikus vajalikele operatsioonidele. Viimaste maksumus on hinnanguline ja baseerub asja tundvate meditsiinitöötajate arvamusel. Mittevaralise kahju suuruse palub hageja määrata kohtul. Mittevaralise kahju suuruse hindamisel tuleb hageja arvates arvesse võtta seda, et temale tehti haiglasse jõudes äärmiselt valulik operatsioon, hiljem kannatas hageja valu haavade sidumise ja hooldamise tõttu. Koera rünnak jätab kätele armid, käte liikuvus on pärsitud, armid on visuaalselt ebameeldivad. Hageja igapäevane toimetulek on häiritud. Hageja oli järgmistel päevadel šokis, kartes silmi sulgeda. Temal on tekkinud hirm koerte ees, samuti meditsiinipersonali ees, sest nende puudutused tekitasid hagejale suurt valu. Hageja ei julge tänaval liikuda, kui näeb inimest jalutamas suure koeraga. On tõenäoline, et hageja peab pöörduma psühholoogi vastuvõtule. Arvestades hageja vanust ja tekitatud kahju iseloomu peaks kohus määrama, et väljamõistetav hüvitis kuulub tasumisele ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Koer ei ole kuri, ta ei ole varem kunagi kedagi hammustanud. Kostja on pärast juhtunut kohtunud hagejaga kahel korral ning on pakkunud rahalist hüvitist. Kokkuleppele ei saadud, sest hageja nõuab kostja arvates ulmelisi summasid. Kostja ei nõustu varalise kahjuga 510 euro ulatuses. Hageja rikutud riided ei olnud uued, mingit sviitrit hagejal seljas ei olnud. Hageja ei istunud ei autos ega ka mingil vaibal enne kiirabi saabumist. Seega on välistatud auto istmekatte ja mingi vaiba määrdumine. Auto istmekatte hinnaks märgitud 30.68 euro eest on võimalik soetada terve komplekt istmekatteid. Ka spordijalatsid ei saanud mõne verepleki pärast muutuda kasutamiskõlbmatuteks. Kostja nõustub teksapükste ja pluusi hüvitamisega summas 55 eurot. Bensiini ostutšekke hageja esitanud ei ole, mistõttu on kostjal raske hinnata transpordikulude suurust. Kostja on nõus hüvitama 30 eurot, mille eest ostetud bensiiniga saab läbida 250-300 km. Hageja põhiliseks raviks oli haavade salviga sidumine. Röntgenülesvõtet on hageja ise nõudnud. Haavad on meditsiinilise teatise kohaselt hästi paranenud ja sõrmede liikuvus on normaalne. Mingeid tulevikus vajalikke operatsioone hagejale määratud ei ole. Hageja väide, et temal on pärast juhtunut tekkinud hirm meditsiinilise personali ees on 63-aastase inimese puhul ilmelik, sest täiskasvanud inimene peaks olema harjunud ja aru saama arsti juures käimisest. Kostjal ei ole võimalik hüvitist maksta ühe kuu jooksul. Kostja netotöötasu on 640 eurot, perekonnas on kaks alaealist last. Kostja abikaasa sissetulek on minimaalne. Tasuda tuleb ka eluasemelaenu ning üleval tuleb pidada kahte koera. Sellest tulenevalt palub kostja määrata hüvitise tasumise ajaks vähemalt 3 kalendrikuud. Kostja pakkus hagejale kohtuvälise kokkuleppe korras 300

eurot, teisel korral 400 eurot. Hageja võttis mõtlemisaega, kuid keeldus siis kokkuleppest. Kostja on nõus hagejale hüvitama varalise kahju 100 euro ulatuses ja mittevaralise kahju 200 euro ulatuses tasumisega 3 kalendrikuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde, et tema kõik kahjud hüvitaks 600 euro suurune summa. Hagejal oli autos kataloogist tellitud istmekate, mida ei olnud pärast enam võimalik puhastada. Hageja varjus pärast koera rünnakut autosse ja helistas sealt sugulastele, kes ta kiirabi ootamise ajaks tuppa toimetasid. Korteris olles määrdus verega vaip, mille hinnaks öeldi olevat 1000 krooni. Hageja ei ole sugulastele vaiba maksumust veel hüvitanud. Hagejal oli seljas pikkade varrukatega sviiter. Kostja ei näinud intsidenti, mistõttu ta ei tea, kas hageja istus autosse ja mis hagejal seljas oli. Seetõttu oli kostja nõus suurendama hüvitust 350 euroni. Suuremat summat ei ole temal võimalik maksta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjale kuuluv koer ründas hagejat, hammustas teda kätest ja jalast ning rikkus hagejal seljas olnud riided. Hageja vajas tl 14 oleva epikriisi kohaselt üheksat sidumist kuu aja jooksul. Epikriisi kohaselt on hagejal saanud vigastada parema käe randmepiirkond ja vasak küünarvars. Kohtumenetluse käigus ilmnes, et vaidlust ei ole ka hagejal sel momendil seljas olnud ja rikutud riiete ning nende maksumuse osas: teksapüksid 35 eurot, pluus 20 eurot ja sviiter 15 eurot. Lisaks võttis kostja õigeks hageja kantud bensiinikulu 30 eurot. Kokku tunnistab kostja hageja varalise kahju hüvitamise nõuet 100 eurot ulatuses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kannatanule tekitati kehavigastus ja kui rikuti kannatanu omandit. VÕS § 1060 kohaselt loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige hävinud vara väärtuse. VÕS § 128 lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 130 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Kostja õigeksvõtu alusel mõistab kohus kostjalt välja 100 eurot hageja kasuks tema rikutud riideesemete hüvitamiseks ja sõidukulude katteks. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja hagejal tekkinud varalise kahju hüvitamiseks spordijalatsite maksumuse 30 eurot ja auto istmekatte maksumuse 25 eurot. Kostja sündmust ei näinud. Hageja jalanõude kahjustamine, arvestades koera poolt rebitud teksapükse ja hageja veritsevaid käsi, millelt tilkuv veri võis sattuda ka spordijalatsitele, võib olla toimunud. Samuti on loogiline hageja varjumine koera ründe eest autosse, kus võis saada kahjustatud auto juhiistme kate. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et istmekatte tegelik maksumus on väiksem kui hageja poolt nõutud 25 eurot. Kokku on kostja koera ründe tagajärjel hagejal tekkinud varaline kahju summas 155 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude sugulasele kuuluva väidetavalt rikutud vaiba väärtuse hüvitamiseks. Kohtule ei ole esitatud ühtegi põhjendust ja mõistlikku selgitust, miks pidi hageja istuma kiirabiautot oodates vaibal, mitte ruumis, mille põrandat on võimalik puhastada. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et temale on esitatud nõue vaiba

väärtuse hüvitamiseks. Seaduse kohaselt kuulub kahju tekitanu poolt hüvitamisele hagejale kui kannatanule tekitatud kahju. Samal põhjusel tuleb jätta rahuldamata hageja varalise kahju nõue seoses võimalike tulevikus tehtavate operatsioonidega. Selliste operatsioonide vajalikkus ning hageja võimalikud kulutused on kohtule tõendamata. Epikriisi kohaselt on ambulatoorse ravi lõppemisel kannatanu käe sõrmede sirutus ja liikuvus normaalsed, seega funktsionaalse häireta. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.10.2008 lahendi 3-2-1-85-08 punkt 14 kohaselt VÕS § 130 lg 2 rakendamisel tuleb kolleegiumi arvates järgida enne võlaõigusseaduse jõustumist kohtupraktikas kehtinud põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Kohus on seisukohal, et hageja mõlema käe hammustustest põhjustatud füüsiline valu, igapäevaelu takistus vähemalt sündmusele järgnenud kuu aja jooksul, mil hammustused ei olnud täielikult paranenud ja hageja käed ja/või käsi oli seotud, ning koerahammustuste ambulatoorseks raviks kümnel korral (arvestades ka EMO-s antud arstiabi 08.07.2011) toimunud meditsiinilised protseduurid annavad aluse suuremas ulatuses hüvitise väljamõistmiseks kostjalt, kui kostja ise sellega on nõustunud. Kostja koer ründas hagejat olukorras, kus hageja ei viibinud kostja kasutuses oleval kinnistuosal, mistõttu hageja oleks võinud ja pidanud ette nägema kodu valvuriks oleva koera võimalikku rünnakut. Kostja koer jooksis välja kinnise territooriumi väravast. Kostja ei olnud midagi teinud selleks, et tema koer, kes võib hammustada inimest, ei pääseks aiast välja. Kostja poolt pakutud 200 euro suurune hüvitis ei ole mõistlikus suuruses, arvestades hageja kannatatud hirmu koera ründe ajal, hammustuste tõttu tekitatud valu, haavade õmblemist ja korduvaid sidumisi ning olukorda, kus hageja ei saanud midagi ette võtta koera ründe vältimiseks. Hageja on pensionär. Kostja netotöötasu AS-s Arke Lihatööstus on kostja SEB Panga konto väljavõte kohaselt olnud 2011 juunis 895 eurot, juulis 1 661 eurot, augustis 863 eurot, septembris 832 eurot, oktoobris 1 101 eurot, novembris 936 eurot ja detsembris 1 315 eurot, ületades kostja kirjalikus vastuses väidetud 640 euro suurust netotöötasu oluliselt. Samas maksab kostja kahe laenulepingu järgi igakuuliselt kokku ca 665 eurot pangale. Kostja ülalpidamisel on 6- ja 3-aasta vanused lapsed, kelle igapäevane ülalpidamine ja esmavajaduste katmine ei tohi saada ohustatud seoses nende vanemalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis summas 345 eurot, kuid arvestades kostja laenukohustust ja alaealiste laste ülalpidamise kohustust tuleb väljamõistetud kokku 500 euro suuruse hüvitise tasumine ajatada maksmiseks 5 kuu jooksul igakuuliselt 100 euro ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest. Makse tasumine peab toimuma hiljemalt vastava kuu viimasel kuupäeval. Kasvõi ühe makse tähtajaks tasumata jätmisel on hagejal õigus kogu võla jääk pöörata sissenõudmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kostjal on õigus tasuda väljamõistetud summa lühema ajavahemiku jooksul, kui on määratud käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt menetluskulude nimekirjad. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kehavigastusega tekitatud kahju hüvitise nõue on riigilõivuvaba. Muid menetluskulusid hagejal ei olnud, vastavalt kohtuistungil avaldatule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.