Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

ASJAOLUD

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue xxxxxxxxxx OÜ poolt esitatud arvete alusel tekkis kostjal võlgnevus kogusummas 233 192 krooni, so 14 903.69 eurot. Vastavalt esitatud arvetele, pidi kostja osutatud teenuste eest tasumata summad tagasi maksma ajavahemikul juuni 2010. a kuni 01.08.2010. a. 27.08.2010. a sõlmis xxxxxxxxxx OÜ nõueõiguse loovutamise lepingu X OÜ-ga, mille Lisa 1 kohaselt loovutas xxxxxxxxxx OÜ X OÜ-le nõude Y OÜ vastu summas 233 192, 24 krooni, so 14 903.69 eurot. 29.09.2010. a sõlmisid X OÜ, Y OÜ ning K. K. notariaalselt tõestatud võlatunnistuse, kompromisslepingu ning käenduslepingu. Lepingu kohaselt tunnistas xxxxxxxxxxx OÜ võlgnevust 75 000 krooni ulatuses (4 793.37 eurot), mille osas sõlmisid X OÜ ning Y OÜ kompromissi. Kompromissi kohaselt pidi X OÜ loobuma lepingu p-s 1.2 nimetatud nõudest, osas milles kostja I seda ei tunnistanud, kui kostja I täidab korrektselt viimase poolt tunnistatud võlgnevuse. Y OÜ tunnistas võlgnevust summas 4793.37 eurot, mis tuli tasuda osamaksetena hiljemalt 01.12.2010.a. Nimetatud tähtajaks jättis Y OÜ omapoolse kohustuse kohaselt täitmata. Lepingu p 3.3. kohaselt allub kostja I tunnistatud võlgnevuse osas koheselt sundtäitmisele, mistõttu esitas hageja 16.12.2010. a täitmisavalduse Põlva kohtutäitur Aive Kosar’le 4793.37 euro sundtäitmiseks X OÜ kasuks. Sõlmitud lepingu p-st

nõudeid Y OÜ vastu. Käendaja käenduse piirsummaks ps 3.1 nimetatud nõuete osas on 4793.37 eurot. Käenduslepingu kohaselt kohustub käendaja tegema kõik endast sõltuva tagamaks kompromisslepingu kohase täitmise. Lepingu p 4.8 alusel on X OÜ-l õigus käenduslepingust tuleneva kohustuse mittenõuetekohasel täitmisel K. K. ning Y OÜ-lt solidaarselt võlgnevuse viivitamatut ja täielikku tasumist. Hageja on esitanud nõude Y OÜ vastu 10 110.32 euro tasumiseks ja K. K. vastu solidaarselt 4793,37.- EUR tasumiseks.

MENETLUSE KÄIK

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. Kostja esitas e-posti aadressi kohtule 30.11.2011.a menetlusdokumentide edastamiseks x . Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 318 lg 2 ja TsMS § 314 lg 2 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega (tl 23). Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Käesoleval juhul puuduvad kohtu hinnangul TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Hageja on kohtule tõenditena esitanud järgmised ärakirjad: Tallinna notar T. S. koostatud ja tõestatud võlatunnistus, kompromissleping kokkuleppe sundtäitmisele allumise kohta ja käendusleping 29.09.2010.a (tl 6-14); X nõudeõiguse loovutamise leping nr xxxx/xxx koos lisaga nr 1 (tl 15-16).

VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Puuduvad täitmisnõuet välistavad asjaolud VÕS § 108 lg 2 p 1-4. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 kohaselt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. VÕS § 145 lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kooskõlas VÕS § 143 lg 2 on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas antud juhul kokkulepe olemas. Kohus on seisukohal, et hageja esitanud nõue Y OÜ vastu 10 110.32 euro tasumiseks ja K. K. vastu solidaarselt 4793,37 euro tasumiseks tuleb rahuldada.

Menetluskulud TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. TsMS § 165 lg 3 kohaselt juhul, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

Hele Ilisson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.