2-11-37907
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
20.detsember 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-11-37907
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
379, 24 eurot Swedbank Liising AS hagi K. M. vastu 431, 86 euro ja lisanduva viivise nõudes. hageja Swedbank Liising AS, registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8 Tallinn, esindaja Anneli Arusalu (Liivalaia 8, 15039 Tallinn, e-post: [email protected]); kostja K. M. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
rahuldada Swedbank Liising AS hagi K. M. vastu. Välja mõista K. M. lt Swedbank Liising AS kasuks 431 (nelisada kolmkümmend üks) eurot ja 86 senti. Välja mõista K. M. lt Swedbank Liising AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt, so 379,24 eurolt, alates 12.augustist 2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). Viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 29,79 eurot) ei või ületada põhinõuet. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Swedbank Liising AS menetluskulud jätta K. M. kanda. Välja mõista K. M. lt Swedbank Liising AS kasuks menetluskulu 124 (ükssada kakskümmend neli) eurot ja 62 senti. Välja mõista K. M. lt AS Swedbank Liising kasuks viivis menetluskulult 124, 62 eurolt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu.
Edasikaebamise kord Swedbank Liising AS võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. K. M. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot ( TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 21-23), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale kättetoimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras 20.septembril 2011. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut
2 (4)
arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Enter ItMarket AS ja K. M. 22.11.2006 EGO järelmaksu müügilepingu, mille kohaselt müüs müüja kostjale kauba, kostja aga kohustus selles eest lepinguga maksetähtpäevadeks tasuma Swedbank Liising AS-le kui faktoorile. Lepingu üldtingimuste p 4.1 ja 4.5 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hagejale makseid ning hagejal õigus nõuda kostjalt maksete täielikku ja tähtaegset tasumist. Lepingukohaselt olid maksete tasumise tähtpäevad iga kuu 15.kuupäeval ja viimase makse tähtpäev 15.05.2010. Intressimäär oli 13,9% aastas. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Lepingu p 8.2 kohaselt, kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on hagejal õigus iga rikkumise korral nõuda kulutuste hüvitamist selle administreerimise, rikkumise kohta teate koostamise ja postitamise eest kulusid. Hageja nõue on kokku 431, 86 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 379, 24 eurot; intress 19,63 eurot; tähitud teatise saatmise kulu 3,20 eurot ja viivis põhisummalt 29,79 eurot. Neil asjaoludel taotleb AS Swedbank Liising hagis K. M. vastu välja mõista VÕS §-dele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 94; 100; 101 lg 1 p 1, 6; lg 2; 108 lg 1 alusel 431, 86 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt ( so EKP intress+7% aastas summalt 379,24 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 256 kohaselt kohustub faktoorlepinguga üks isik ( faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktoorvõlgniku) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktoorvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot. Tulenevalt VÕS §-dest 8 lg 2; 23 lg 1 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kusjuures lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 431, 86 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut viivis protsendina põhinõudelt, so 379,24 eurolt, alates hagi esitamisest, so 12.augustist 2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet põhinõude suurusega ning sissenõutavaks muutunud viivis (so 29,79 eurot) koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõude summat. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
3 (4)
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 76,69 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47,93 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Tulenevalt TsMS § 144 p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt K. M. lt välja mõista AS Swedbank Liising kasuks menetluskulu kokku 124,62 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu suurust.
Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.