Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-11-40945 Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6)

Asjaolud AS Swedbank esitas 01.09.2011.a kohtule hagiavalduse Juri Valkovi vastu võlgnevuse nõudes. Hageja nõudeks on võlgnevus 7722,99 eurot, millest 6040,39 eurot on põhiosa, 700,30 eurot intress ja põhiosa viivis 982,30 eurot. Samuti nõuab hageja viiviste ja intressi väljamõistmist kuni põhinõude täieliku täitmiseni ja menetluskulude hüvitamist täies ulatuses koos viivisega kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. Kostja esitas kirjaliku vastuse, milles ei nõustunud hagi nõudega. Mõlemad pooled avaldasid, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS (edaspidi hageja) ja Juri Valkov (edaspidi kostja) 04.06.2010.a. laenulepingu nr 10-040191-VV (edaspidi leping) summas 96 927,13 EEK (üheksakümmend kuus tuhat üheksasada kakskümmend seitse krooni ja 13 senti), intressimääraga 22% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 08.05.2015. Hageja kandis laenusumma kostja arvelduskontole. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 08.kuupäeval. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 08.06.2010. Alates 08.06.2010 kuni 08.12.2010 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 7 (seitsme) üksteisele järgneva põhiosa ja intressimaksega. Lepingute kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, hinnakirjaga kehtestatud suuruses, milleks on EKP intress + 7% aastas ning pärast lepingu ülesütlemist on viivise määraks lepingujärgne intressimäär aastas. Lepingu intress oli 22% aastas ning viivisemääraks on alates 11.12.2010 0,061% päevas (22% : 360 = 0,061 % päevas) (lisa 3). 30.08.2010 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 14.09.2010 ja hoiatusega juhul kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse lepingud seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. Samuti hoiatati, et hagi esitamisel lisandub lepingust tulenevatele nõuetele ka menetluskulud ning hiljem kohtutäituri tasud, mis nõutakse sisse võlgnikult. Kostja sai saadetud kirja kätte isiklikult 04.09.2010.

2-11-40945 10.12.2010 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 01.09.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 7 722,99 EUR s.h. põhiosa 6 040,39 €, intress 700,30 € ajavahemiku 08.06.2010-10.12.2010 eest ja põhiosa viivis 982,30 € ajavahemiku 08.06.2010-01.09.2011) . Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et tegemist on laenu refinantseerimise lepinguga, kostja on hagejat oma makseraskustest teavitanud. Makseraskusteks loeb kostja mittetöötava abikaasa ja alaealise, puudega lapse ülalpidamist. Kostja leiab, et hageja rikkus lepingut ühepoolselt üles öeldes laenulepingu nr 10-04091-VV p 13.1.2 sätteid, kuna kostja võlgnevus ei olnud tekkinud kolme ükseisele järgneva laenusumma tagasimaksmisega. Kostja tasus viimati laenu 08.07.2010.a. Kostja on seisukohal, et kuna hageja rikkus ühepoolselt lepingut, öeldes lepingu ennetähtaegselt üles, puudub hagejal õigus nõuda viiviseid ja muid kõrvalnõudeid. Põhinõude osas avaldas kostja valmisolekut sõlmida kompromiss. Kohtumenetlus Kohus lahendas tulenevalt 03.11.2011.a. kohtumäärusest asja kirjalikus menetluses ja andis kirjalikus menetluses mõlemale menetlusosalisele tähtaja 01.12.2011.a. täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks. Pooled ei esitanud kohtule täiendavalt ühtegi tõendit. Kostja kinnitas 13.10.2011.a. kohtule oma nõusolekut kirjalikuks menetluseks. Hageja esitas kohtule 17.10.2011.a. teavituse, et ta jääb kõigi hagiavalduses toodud nõuete juurde.

MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas kirjalike tõendite (laenuleping tlk 7-8, laenu tagastamise graafik tlk 9-10) põhjal, et 04.06.2005 sõlmisid hageja ja kostja väikelaenulepingu nr 10040191-VV (edaspidi Leping). Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale laenu 96 927,13 EEK (üheksakümmend kuus tuhat üheksasada kakskümmend seitse krooni ja 13 senti), Lepingu p. 2.5. tulenevalt intressimääraga 22% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 08.05.2015. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 08.kuupäeval. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 08.06.2010. Hageja on tõendina esitanud tlk 17 lepingul sooritatud operatsioonide väljatrüki (prinditud 01.09.2011.a. Silva Kark poolt), millest tulenevalt kohus tuvastas, et hageja kandis laenusumma kostja arvelduskontole ning kostja tegi viimase tagasimakse 04.06.2010.a. Kostja poolt tasumata laenu põhiosa suuruseks on tl 17 toodud andmete kohaselt 6040, 39 eurot Kostja on

oma vastuses viidanud, et tasus viimati laenu 08.07.2010.a.

Dokumente kostja

2-11-40945 esitanud ei ole. Hageja arvestusest sellise makse laekumine ei nähtu. Kohus loeb kostja väite laenumakse tasumise kohta 08.07.2010.a. paljasõnaliseks. Kohus loeb hageja poolt tlk 17 esitatud väljatrükiga tõendatuks et kostja ei ole teostanud ühtegi laenu tagasimakset pärast 08.07.2010.a. Kohus tuvastas, et 30.08.2010 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja (tlk 12), millest nähtuvalt kostjal olid tasumata lepingujärgsed maksed kogusummas 5566,75 EEK, sellest põhiosa 1799, intress 3737,38 ja viivis 30,37 ning laenujääk koos põhiosa võlgnevusega 94 511,55 EEK. Hageja on andnud kostjale tähtaja tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 14.09.2010 ning teinud hoiatuse, et juhul kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse lepingud seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja sai lepingu ülesütlemise teate kätte, täpne kuupäev 04.09.2010.a. nähtub tlk 11 postisaadetise kättesaamise lehelt Tulenevalt Lepingu p. 13.1.2. on pangal õigus Leping üles öelda kui Laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses kolme Lepingujärgse laenusumma tagasimaksmisega. Ülesütlemisteate esitamise ajal s.o 30.08.2010.s. oli võlgnik võlgnevuses vähem kui kolme järjestikkuse võlgnevuse tasumisega. Etteteatamise tähtaja jooksul s.o. 08.09.2011.a. jooksul saabus ka kolmanda laenulepingu järgse tagasimakse tähtaeg, kuid võlgnik ei ole kuni käesolevaks ajani teostanud ühtegi laenujärgset makset. Lepingust taganemise alus võib tuleneda seadusest või lepingust. Võlaõigusseadus seob taganemise õiguse teise poole käitumisega, VÕS § 116 lg 1 alusel võib lepingust taganeda üksnes juhul, kui teine pool lepingut oluliselt rikub. Kokkuleppel võivad pooled lepingust taganemise aluseid VÕS §-st 5 tulenevalt vähemalt üldjuhul nii täpsustada, laiendada kui ka kitsendada. Poolte sõlmitud lepingu tekstist ei nähtu, et pool võiks taganeda lepingust muul põhjusel kui teise poole lepingurikkumise tõttu. Pooled on lepingust taganemise osas kokku leppinud p. 13, mis näeb ette, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kohus on seisukohal, et tulenevalt väikelaenulepingust tekkis hagejal oli õigus leping ennetähtaegselt üles öelda alles peale 08.09.2011.a. Seega varasemat võlateadet ei saa käsitleda nõuetekohase ülesütlemisavaldusena. VÕS § 116 lg 2 p 2 ja 4 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui: rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Kohus on seisukohal, et antud juhul olid täidetud vähemalt kaks seadusest tulenevat alust lepingust taganemiseks. Võttes aluseks kostja käitumise tervikuna Lepingust tulenevate kohustuste kandmisel alates lepingu sõlmimisest (04.06.2010.a.) kuni ülesütlemisteate kättesaamiseni (04.09.2010.a) ning sellele järgnenud täielikule tegevusetusele on kohus veendunud, et kostjal puudus tahe enesele laenulepinguga võetud kohustuse täitmiseks lepingujärgsetel tingimustel. Kostja ei võtnud lepingu püsimajäämiseks ka alates ülesütlemishoiatuse kättesaamisest ette mitte ühtegi toimingut. Kostja väide, et tema ei loe lepingut ülesöelduks on vastuolus ka kostja edasise tegevusetusega – kostja ei ole sooritanud mitte ühtegi toimingut lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Kohus tõlgendab seda tegevusetust täieliku kostjapoolse huvi puudumisena lepingu täitmisel ja püsimajäämisel.

2-11-40945 On täiesti üheselt ilmne, et hagejal kui laenuandjal on õigustatud huvi lepingu püsimajäämise suhtes üksnes juhul kui kostja täidab omalt poolt laenu tagasimaksmise kohustust. Seega esines hagejal seaduslikud alused olenemata lepingu p. 13.1.2. sätestatud lisatingimuses nõude järgimata jätmisest Lepingust taganemiseks VÕS § 115 lg 2 p 2 ja 4 tulenevalt. Kohus loeb laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise hageja initsiatiivil õiguspäraseks ja põhjendatuks. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt 1,2, ja 3 kohaselt Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Antud juhul ei ole võlgnik kohustust vastavalt lepingule täitnud. Samuti ei saa kostja käitumist käesolevas vaidluse esemeks oleva Lepingu täitmisel mitte mingil juhul mõistlikuks pidada. On ilmne, et Kostja ei ole Lepingujärgseid kohustusi täitnud enam kui aasta jooksul, seega ei ole kostja ise huvitatud lepingu täitmisest. Võlausaldajal on õigus VÕS § 101 lg 1 p. 1 tulenevalt nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ning p. 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, mistõttu hagejal on õigus lepingutingimustele tuginedes nõuda viivist. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Tsiviilasjas puuduvad andmed, millele tuginedes kohus saaks lugeda võlgniku teatamiskohustuse täidetuks. VÕS § 94 lg 1 ja 3 kohaselt Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Fikseeritud intressimääraks on lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel Pooled on Lepingu p. 2.5. kokku leppinud lepingujärgse intressi 22% aastas kohaldamises. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingu p 10 kokku leppinud, et viivisemääraks on Panga hinnakirjas fikseeritud määr. Hageja on esitanud väljavõtte oma hinnakirjast( tlk 18-19) alates 11.12.2010 0,061% päevas (22% : 360 = 0,061 % päevas) .

2-11-40945 TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni . Kuna hagejal ei ole teada asjaolu, millal kostja tasub kogu võlgnevuse, ei ole võimalik esitada kogu viivise nõuet, rahuldab kohus hageja taotluse viivisnõude protsendina tasumise osas kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Viivitamatu täitmine Hageja on esitanud taotluse tunnistada kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks. Taotlus on esitatud ühe reana hagiavalduses ning on täielikult motiveerimata. Kostja on esitanud tõendid raske perekondliku olukorra kohta, ta kasvatab puudega last (tlk 30-32). Hageja ei ole oma taotlust viivitamatuks täitmiseks kuidagi õiguslikult põhjendanud, ega motiveerinud. Tulenevalt TSMS § 445 võib kohus otsuses poolte taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ia korra ning asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata. Tegemist ei ole TsMS § 468 toodud tagatiseta viivitamatu täitmise juhtumiga. Hageja ei ole oma taotlust mitte millegagi põhjendanud, mistõttu kohus jätab hageja taotluse tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks rahuldamata. Menetluskulud Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.