Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Kohtule 25.05.2011.a esitatud ja 27.05.2011.a menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista kostja OÜ IKja hageja vahel sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust nr XXX (käendaja kostja IK, käendaja vastutuse maksimumsumma 80 000 krooni) tuleneva põhivõla summas 2 165,58 eurot ja viivise 823,03 eurot ning viivised perioodi hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,15% päevas tasumata võlasummalt. Kostjate vastuväited Kostja II IK hagiga ei nõustu. Kostja II nõustub sellega, et sõlmis ostu-müügilepingu nr XXX 09.06.2006 ja käenduslepingu 27.06.2006 hagejaga. 05.05.2010 sõlmisid kostja II ja MM kokkuleppe, mille kohaselt peatati kostja II juhatuse liikme volitused OÜ IK ning lepiti kokku, et MM ostab kostjalt II temale kuuluva osa osaühingus. Seega läksid kõik lepingu esemega seonduvad õigused ja kohustused üle ostjale, samuti ka käendusleping. Tehing toimus 26.10.2010. Kostja I OÜ IKhagile vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. OÜ IK ostis BGAS-ilt krediiti ehituskaupa. Poolte vahelise õigussuhte aluseks on 09.06.2006 sõlmitud krediiditingimustega müügileping nr XXX, mille kohaselt hageja väljastas kostjale krediiti Tallinna ja PB kauplustest ehituskaupu. Hageja esitas kostjale I tasumiseks arved, millest kostja I osaliselt tasus kuni juuli kuuni 2010. Kostja I võlgnevus hageja ees on 2 165,58 eurot. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kostja I kohustuste tagamiseks sõlmiti 27.06.2006 käendusleping IKga, mille kohaselt kostja IK vastutab müügilepingust nr XXX ja selle alusel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 80 000 krooni. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Käenduslepingu p 1.2 kohaselt IK vastutab BGAS-i ees solidaarselt OÜIK. Kostja IK on seisukohal, et kõik lepingu esemega seonduvad õigused ja kohustused, samuti ka käendusleping on üle läinud MM’le. Kostja IK ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et oleks sõlmitud lepingut käenduslepingu muutmiseks. Isiklik käendus ei ole seotud osaühingu õiguste ja kohustuste üleminemisega. Seetõttu kohus leiab, et kostja IK vastutab käenduslepingu järgselt hageja ees solidaarselt kostjaga OÜ IK.

Kostja IK leiab, et hageja on rikkunud lepingut, sõlmides 20.07.2007.a volikirja volitatud isikute nimekirja MM , kellel ei olnud selleks volitusi ja kostja IK kirjalikku nõusolekut. MM poolt on 20.09.2007.a allkirjastatud volitus (t lk 14), millega MM kinnitab volitatud isikute nimekirja, kellel on õigus kaupa tellida ja vastu võtta. MM ei olnud volituse andmise ajal kostja OÜ IK juhatuse liige, kuid MM on märgitud krediiditingimustega müügilepingus OÜ IK kotaktisikuks. Kohus on seisukohal, et kostja OÜ IK on aktsepteerinud volitatud isikute poolt kauba vastuvõtmist, tasudes kauba eest hagejale arved, mis on väljastatud perioodil kui MM ei olnud kostja OÜ IK juhatuse liige. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja OÜ IKon jätnud hageja ees täitmata kohustuse summas 2 165,58 eurot. Kostja OÜ IKon jätnud (osaliselt) tasumata mitmed arved kogusummas 2 165,58 eurot. Tuginedes kohtule esitatud tõenditele leiab kohus, et hageja nõue 2 165,58 euro väljamõistmiseks on põhjendatud. Hageja on arvestanud hagis kostjate võlgnevuselt viivist summas 823,03 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Krediiditingimustega müügilepingus on lepingupooled kokku leppinud, et kohustuvad täitma OÜ Ehitus Service müügilepingu üldtingimusi. OÜ Ehitus Service müügilepingu üldtingimuste p 4.2 kohaselt on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,15 % ükskõik millise makse tähtajaks tasumata jätmisel iga tasumisega viivitatud päeva eest. Lisaks füüsilise isikuna käenduslepingu sõlmimisele on kostja IK allkirjastanud kostja OÜ IK esindajana ka krediiditingimustega müügilepingu. Seega olid kostjale IK käenduslepingu sõlmimisel krediiditingimustega müügilepingu tingimused teada. Kohus leiab, et viivis on kooskõlas VÕS § 113 lg 1, mil juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et viivistesumma, mis ei ületa põhivõlgnevust ei ole ülemäärane ning hea usu põhimõtte vastane ning loeb põhjendatuks kostjatelt välja mõista viivised summas 823,03 eurot. Kostjad on ise põhjustanud viiviste summa kasvamise ning ei ole omaltpoolt teinud mitte midagi selleks, et võlgnevus saaks tasutuks. Seetõttu kohus leiab, et esitatud viivise nõue on põhjendatud ja proportsionaalne. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista viivis, mis ei ole hagiavalduse esitamise hetkeks veel sissenõutavaks muutunud määras 0,15% päevas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjatelt välja põhivõlalt 2 165,58 eurolt viivised määraga 0,15% päevas alates hagi esitamisest 25.05.2011 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostjate kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Koidula Laurisaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.