Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

nr 2-11-18779“.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

21.04.2011 As Swedbank Liising esitas Harju Maakohtule hagi VT ja RP vastu, taotledes kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg 11 245,15 eurot ja lisanduvad viivised. Hagiavalduse kohaselt Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) ja APOÜ (pankrotis) sõlmisid 17.04.2007 liisingulepingu , mille esemeks oli mahtuniversaal Mercedes-Benz Vito 111CDI, ehitusaasta 2005. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse ning liisinguvõtja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Liisinguvõtja kohustus sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu, tasuma kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi, tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise. Liisinguvõtja kohustus tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud. Kui vastavad kulud on kandnud hageja, kohustus liisinguvõtja hagejale vastavad summad hüvitama hageja poolt määratud tähtajaks ja korras. 25.04.2007 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustusleppe, mille kohaselt oli kindlustusandjaks AS Hansa Varakindlustus, kindlustusvõtjaks liisinguvõtja ning soodustatud isikuks hageja. Liisinguvõtja kohustus kindlustusandjale tasuma liisingumakseid hageja vahendusel, kandes poliisil nimetatud kindlustusmakse hageja arveldusarvele iga kalendrikuu 30.kuupäevaks. 26.04.2007 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja lepingu lisa, millega hageja võimaldas liisinguvõtjale lisateenusena Neste

kütusekaardi kasutamist, liisinguvõtja kohustus tasuma hagejale teenuste eest vastavalt hageja esitatavatele arvetele. Liisinguvõtja rikkus lepingust, kindlustusleppest ja teenuste lisast tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata põhiosa ja intressimaksed, kohustusliku liikluskindlustus- ja kaskokindlustusmaksed ning teenuste lisa maksed kokku 8321,22 eurot. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 0,25% päevas, viivisvõlgnevus moodustab 4881,70 eurot. Hageja tasus liisinguvõtja eest AS-ile Hansa Varakindlustus liikluskindlustuse makse 182,02 eurot. Hagejal on liisinguvõtja vastu nõue hageja poolt tasutud kasko- ja kohustusliku kindlustusmaksete summade ulatuses, tulenevalt üldtingimuste punktist 6.3.2. ja VÕS § 455 lg-st 1. Seoses liisinguvõtja võlgnevusega saatis hageja liisinguvõtjale 08.04.2009 teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles teatas võlgnevuse suuruse ja andis võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja. Liisinguvõtja võlgnevust ei kustutanud, hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu hageja luges lepingu üldtingimuste punktile 7.1.3. tuginedes lepingu erakorraliselt üles öelduks. Lepingu ennetähtaegselt lõpetamisel kohustus liisinguvõtja üldtingimuste punktis 7.5. andma hagejale üle lepinguesemeks oleva vara valduse. Kuna liisinguvõtja vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks CE OÜ poole. Vara valdus taastati 18.02.2010. Pärast vara valduse taastamist andis hageja 26.02.2010 vara võõrandamiseks üle MA AS-ile. Vara õnnestus võõrandada hinnaga 9557,45 eurot (käibemaksuta)- CE OÜ ja MA AS esitasid hagejale osutatud teenuste (vara tagastusteenus, sõiduki realiseerimise vahedustasu) eest arved kokku 509,98 eurot, mis on hageja poolt tasutud. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet liisinguvõtja vastu- Kahju koosneb hageja lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta). Hageja lepingust tulenev nõue liisinguvõtja vastu oli 20 802,60 eurot, sh vara jääkmaksumus 6907,68 eurot (käibemaksuta), debitoorne võlgnevus 8321,22 eurot, liikluskindlustusmaksete võlgnevus 182,02 eurot, viivisevõlg 4 881,70 eurot ja vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud 11 509,98 eurot (käibemaksuta). Vara realiseeriti hinaga 9 557,45 eurot (käibemaksuta). Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS § 367 lg-test 1 ja 4 on liisinguvõtjal kohustus hagejale hüvitada 11 245,15 eurot. 17.04.2007 sõlmisid hageja ja kostja 1 VT liisingulepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu (käendusleping 1), millega kostja 1 võttis endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga lepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste täielik ja kohane täitmine. Käenduslepingu 1 kohaselt on kostja 1 vastutuse piirmääraks 24 390,64 eurot. 17.04.2007 sõlmisid hageja ja kostja 2 RP liisingulepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu , millega kostja 2 võttis endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga lepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste täielik ja kohane täitmine. Käenduslepingu 1 kohaselt on kostja 1 vastutuse piirmääraks 24 390,64 eurot. 28.06.2010 hageja saatis kostjatele teatise lepingust tulenevate võlgnevuste kohta. Hageja teatas, et kuivõrd liisinguvõtja ei ole oma kohustusi täitnud tähtaegselt, nõuab hageja kohustuste täitmist kostjatelt kui käendajatelt. Hageja palus kostjatel võlgnevuse tasuda ja määras selleks tähtaja. Kostjad võlgnevust ei tasunud. Eeltoodust tulenevalt on kostjatel kohustus solidaarselt hüvitada liisinguvõtjale 11 245,15 eurot. Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjatelt solidaarselt välja 11 245,15 eurot ja alates hagi esitamisest sellelt summalt viivis 0,25 % päevas kuni nõude täieliku täitmiseni. Menetluskulud taotles hageja jätta samuti kostjate kanda.

KOSTJATE VASTUSED

Kostja 1 VT sai hagimaterjalid ja vastamise tähtaega sisaldanud menetlusse võtmise määruse kätte 24.08.2011 (tl 170). Kostja 1 tähtaegselt kohtule ei vastanud. 13.12.2011, vastuseks kohtu teatele kohtuotsuse teatavakstegemise aja määramise kohta, V. T teatas, et saatis kirjaliku vastuse tähtkirja teel, viibides välismaal. 14.12.2011 V. T teatas kohtule soovist esitada tähtaja pikendamise taotlus. 18.12.2011 kostja saatis kohtule teate, et ei ole saanud Valgevenst tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks vajalikke tõendeid, kostja märgib, et kohtule esitatud materjalid on ebapiisavad ehk ei väljenda tegelikku nõude käsitlust. Kostja palub anda talle 5 lisapäeva taotluse esitamiseks. Kostja 2 RP28.06.2011 kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Hagiavalduses esitatud väide kostjaga 2 käenduslepingu sõlmimise kohta on ebaõige, kuna RP ei ole kunagi sõlminud hagile lisatud käenduslepingut . Allkiri osundatud lepingul ei ole R. P allkiri ning hagejal ei ole kostja 2 vastu nõudeid. R. P leiab, et hagi tema vastu on esitatud pahatahtlikult, kuna kostja 2 teavitas hagejat 25.08.2009 Internetipanga vahendusel ja 15.07.2010 tähtposti teel, et tema ei ole käenduslepingut allkirjastanud ning palus ilmnenud eksituse lahendamist. Kostja 2 taotles tsiviilasjas käekirjaekspertiisi läbiviimist. Lisaks esitas kostja 2 hageja nõudele sisulised vastuväited. R. P leiab, et vara võõrandati alla sõiduki turuväärtuse. Vara realiseerimise hind 9557,45 eurot ei olnud asja harilik hind ega reaalne turuhind. Kostja hinnangul oli asja väärtuseks taastamise hetkel ning selle järgselt vähemalt 12 000 – 13 500 eurot, nimetatud hinnaga on võimalik ka käesoleval ajal soetada samaväärne, kuid odavama modifikatsiooniga (kere tüüp – kaubik) sõiduk. Liisingulepingu objektiks oleva sõiduki keretüüp oli „mahtuniversaal“, mis on hinnaklassilt tunduvalt kallim. Võlgnevusest tuleb maha arvestada mitte müügihind, vaid sõiduki väärtus selle tagastamise ajal. R. P leiab, et vara väärtus selle tagastamise hetkel oleks katnud hageja lepingust tulenevad nõuded liisinguvõtja ja kostja 1 vastu. R. P ei olnud eelnevalt teadlik vara tagastamise nõudest põhjusel, et vara oli teise juhatuse liikme V. T kasutuses, kes ei ole vara varjanud, vaid on otsinud erinevaid kompromisse kohustuste täitmiseks. Samuti ei esitanud hageja liisinguvõtja APOÜ (pankrotis) pankrotihaldurile ühtegi nõuet vara hagejale üleandmiseks. Seetõttu oli hageja poolt ilmselgelt ebamõistlik CE OÜ teenuste kasutamine vara valduse taastamisel. Ei ole tõendatud, et see oleks kahju osa, mis on tekkinud kostja süül. Selliste kulude nõudmine kostjalt ei ole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Lisaks kostja 2 leiab, et viivis on ebamõistlikult suur. Kostja 2 palub juhul, kui kohus leiab, et vara väärtus tagastamise hetkel ei katnud koguvõlgnevust, viivist vähendada mõistliku suuruseni. Kostjale 2 teadaolevalt on hageja hagi aluseks oleva nõude, kuid hagis esitatud suuremas vääringus, esitanud APOÜ pankrotimenetluses. Hageja nõue on võlausaldajate üldkoosolekul tunnustatud ning selle rahuldamine pankrotimenetluses on tõenäoline. Käesolevaks hetkeks on pankrotipessa laekunud märkimisväärselt rahalisi vahendeid, ca 12 000 eurot. Lisaks laekub eelduslikult 2011.a. vähemalt ca 21 278,07 eurot, mis mõisteti välja T. S Harju Maakohtu 28.01.2011 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-55829. APOÜ on selles asjas esitanud apellatsioonkaebuse osas, millega hagi jäeti rahuldamata summas 12 237,28 eurot. Seega suurusjärgus 33 515 eurot laekub lähiajal pankrotipessa vahendeid võlausaldajate, sh hageja, nõuete rahuldamiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14.11.2011 ekspertiisiaktis nr 11E-DK0135 eksperdid annavad arvamuse, et RP(isikukood XXX) ei ole allkirjastanud AS Hansa Liising Eesti ja RP vahel 17.04.2007 vormistatud käenduslepingut . Ekspertiisiaktile lisatud arvamuste skaala kirjelduse kohaselt tähendab eitav arvamus, et eksperdiuuringutest järeldub, et vaidlustatud käsikirjaline tekst ja/või allkiri ei ole kirjutatud kontrollitava isiku poolt. Võimalus, et kontrollitav isik kirjutas vaidlustatud käsikirjalise teksti ja/või allkirja, ei ole reaalne. Kohus leiab, et ei ole alust kahelda eksperdi järelduste õigsuses. Kuna käenduslepingu sõlmimine hageja ja kostja 2 vahel ei ole tõendatud, puudub hageja ja kostja 2 vahel võlasuhe, mille täitmist hageja saaks kostjalt 2 nõuda. Hageja nõue on selles osas õigusliku aluseta.

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandajale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ka ülesütlemisest tekkinud lisakulud (VÕS § 367 lg 4). VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepinguga kostja 1 kohustus solidaarselt vastutama liisinguvõtja liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Pooled on kokku leppinud, et käendaja vastutab ka juhul, kui liisinguvõtja esita liisinguandja nõudele vastuväite, sealhulgas kohustuste lõppemise või vähenemise vastuväite liisinguvõtja likvideerimise, pankroti või sundlõpetamise korral või liisingulepingu kehtetuse vastuväite. VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

riigituludesse TsMS § 179 lg 1 alusel. Kohus juhib hageja tähelepanu, et TsMS § 165 lg 2 alusel ei ole ekspertiisikulu käesolevas asjas selliseks menetluskuluks, mille hüvitamist hageja saaks nõuda kostjalt 1. TsMS § 179 lg 5 alusel tuleb hagejal otsus riigi kasuks väljamõistetud menetluskulu osas täita 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui hageja ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul, võib Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus otsuse sundtäitmisele saata. TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.